Ábilqaıyr handy zertteý jumysyn ári qaraı jalǵastyrý kerek - ólketanýshy
2022 jylǵy 18 maýsym 08:45

Ábilqaıyr handy zertteý jumysyn ári qaraı jalǵastyrý kerek - ólketanýshy

AQTÓBE. QazAqparat – Aqtóbede Ábilqaıyr han men Bopaı hanymdy ulyqtaý is-sharasy ótti. Tarıhshylar men ólketanýshylar áli de bolsa zertteýdi jalǵastyrý kerek dep esepteıdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Ábilqaıyr han jerlengen Han molasy qorymy «Qazaqstannyń kıeli jerler geografııasy» jobasyna engen. Byltyr munda aýmaqty abattandyrý jáne qorymnyń aınalasyn qorshaý jumysy júrgizildi.

Aqtóbede ótken ulyqtaý sharasyna memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, mádenıet qaıratkerleri, ǵalymdar, metsenattar men basqalar, sonyń ishinde Nur-Sultan, Almaty qalalarynan, Atyraý, Mańǵystaý, Qostanaı oblystarynan kelgen ǵalymdar qatysty.

«Ábilqaıyr hannyń qazaq tarıhyndaǵy róli men mańyzy baǵa jetpes. Uly qolbasshy qıyn kezeńderde úsh júzdi biriktirip, jaýǵa toıtarys berip, jerdi saqtap qaldy. El bolashaǵy úshin jastarymyzdy Ábilqaıyr han sııaqty uly qazaq qaıratkerleriniń úlgisinde patrıotızm rýhynda tárbıeleý mańyzdy. Bizdiń mindetimiz - ata-babalarymyzdyń erlikterin este saqtaý jáne olardy eske alý»,- dep atap ótti oblys ákimi Ońdasyn Orazalın.

Ulyqtaý rásiminde ulttyq oıyn túrlerinen jarys ótip, aıtys ta uıymdastyryldy. Sonymen birge jınalǵan zertteýshiler, tarıhshylar áli de aqtańdaq tustarǵa toqtalyp, zerdeleý jumystaryn júrgizý kerek dep esepteıdi.

«Tolyq zertteldi dep aıtýǵa qıyn bolatyn sebepter bar. Máselen Ábilqaıyr han ǵulamanyń urpaǵy Abdýjálel Narqojaevti Hıýa Buharadan at jiberip aldyryp, Reseı patshaıymy Anna Ioanovnaǵa hat jazdyrǵan. Arabsha, dıplomatııalyq tilmenen «Sizderdiń qolastyńyzdaǵy bashqurt, qalmaq elderimen tatý bolamyz» degen baǵytta jazylǵan. Biraq osyny orysshaǵa aýdarǵan kezde birqatar aýytqýshylyqqa jol berilip, olardyń urpaqtaryna «ákeńiz Reseı patshalyǵyna bodan bolamyn dep ýáde berdi» degen nasıhatpen 300 jyl boıy aldandyq. Búgingi tańda Álkeı Marǵulan atamyzdyń shákirti Samat Ótenııazov, Serik Ájiǵalı, Noǵaı Ordasynyń tarıhyn zerttegen akademık Trepavlovtar bul hattyń túpnusqasyn taýyp, jarııalap jatyr. Shyndyqqa qadam bastaldy dep oılaımyz. Osy qorymnyń 40 jyldyq zertteýiniń nátıjesi Serik Ájiǵalıdiń avtorlyǵymen jazylǵan kitap. Qazaq, orys, aǵylshyn tilindegi jazylǵan kitap 10 jyldan beri qoljazba kúıinde jatyr. Jaryqqa shyqsa, hannyń, hanymnyń, onyń urpaqtarynyń tulǵasyn zerttese deımiz. Máselen Qambar Medetov, Sal Muhıt Ábilqaıyr hannyń urpaǵy. Búgingi tańda bes sultannan taraǵan 150 tútinniń tizimi qolymyzda. Sonyń elýinen synama alynyp, jalpy genetıka jáne tsıtologııa ınstıtýtynda, Bashqurtstan, Vangrııada genetıkalyq analız jasaldy. Sonyń nátıjesimen han qaıtadan óz ornyna jerlendi», - dedi ólketanýshy Bekarystan Myrzabaı.

Ál-Farabı atyndaǵy QUÝ professory Samat Ótenııazov ta óz oıyn bildirip, Ábilqaıyr handy teńdesi joq tulǵalyq qabiletin asha túsý kerek ekenin aıtty.

«Bul óziniń baǵasyn ala almaı, aqtalmaı kele jatqan tulǵa. Shyn máninde ol qazaqtyń ulttyq batyry. Onyń eńbeginiń teńdesi joq. Ózim «Ábilqaıyr jáne 1738 jylǵy qujat tarıhy» baıandamasyn jasadym. Negizi hattyń túpnusqasynyń oqylǵanyna da 22 jyl boldy. Áli de ashyp aıtpaı otyr. Bul kisiniń úlken eńbegi – 1709 jylǵa deıin 10 jyl boıy Reseımen soǵysty. Sonyń arqasynda 1709 jyly han bolyp saılandy. 38 jyl han boldy. Barlyǵy 48 jyl Reseımen soǵysty. Shyndyq jatpaıdy, túbinde jeńedi. Qazaqstannyń barlyq aımaǵyna oǵan eskertkish qoıyp, kóshe berý kerek», - dedi Samat Ótenııazov.


Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT