+7 (701) 759 90 19
USD 411.66 EUR 465.92
RUB 5.81 CNY 58.79
Jańalyqtar

Abaıdy alalap, Muhtardy muqatýǵa kónbegen qaısar ǵalym

2020 jylǵy 31 mamyr 11:18
Bólisińiz:
Abaıdy alalap, Muhtardy muqatýǵa kónbegen qaısar ǵalym

NUR-SULTAN. QazAqparat - HH ǵasyrdyń basynan bastap qazaqqa paıda oılaǵan adamnyń bári qýǵyn-súrginniń qurbany bolyp, jaýyzdyqpen janyshtalyp jatty. Solardyń qatarynda Abaı álemin zerttep, oıshyldyń eńbegin qazaqqa shamshyraq etip usynǵysy kelgen zertteýshi ǵalymdar da bar. Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúnine oraı búgin osy salanyń kórnekti ókili Qaıym Muhamedhanovtyń solaqaı saıasattan kórgen qysastyǵy týraly maqalany usynǵaly otyrmyz. Bul maqala QazAqparat agenttiginde Qaıym Muhamedhanovtyń qyzy Dına Muhamedhannyń ákesi jaıly jınaǵan derekterine súıenip jarııalanyp otyr.

Uly Abaıdyń 175 jyldyǵyn bıyl memlekettik deńgeıde atap ótip, aqyn áleminiń tereńine úńiler bolsaq, onyń murasyn túgendeýge zor úles qosqan tulǵalardy da nazardan tys qaldyrmaýymyz kerek. Sebebi olardyń eńbegi men erligi bolmaǵanda abaıtanýshy, alashtanýshy Tursyn Jurtbaısha aıtqanda búgin «aldy joq, arty joq, keń japan dalada jalǵyz júrgen Abaıdy kórip bilgendeı ekenbiz». Qaıratkerlikke beldi bekem býǵan Qaıym Muhamedhanov Alashtyń Abaı murasynan aıyrylyp qala jazdaǵan almaǵaıyp zamanynda ádiletsiz aıyptaýlar men adam tózgisiz azaptaýlardy bastan keshirdi.

Tursyn Jurtbaı Qaıym Muhamedhanov jaıly sóz qozǵaǵanda ony «Abaıdyń rýhanı qormaly, Maǵjan men Muhtardyń rýh jasaýyly» (Egemen Qazaqstan, Qaıym-qııamet, 2016 j. 7 qańtar) dep ataıdy. Rasynda da, qaıratkerdiń ómir jolyna zer salsańyz, «Ólsem, Alash azamattarynan janym artyq emes» degen qaǵıdatqa ómiriniń aqyryna deıin adal ótkenine kózińiz jetedi.

Qaıym qalaı qalyptasty?

Qaıymnyń ulttyq rýhty sińirip ósýine ákesiMuhamedhan Seıtqulovtyń yqpaly erekshe bolǵanyn aıta ketý kerek. Muhamedhan Seıitqulov - birneshe tildi jetik bilgen, qazaq halqynyń rýhanı damýyna zor yqpal etken tulǵa. Onyń úıine Abaı men Shákárim, sol tustaǵy qaıratkerler, jazýshylar jınalatyn edi. Qaıym ult zııalylaryn bala kezden kórip ósti. Oqý-bilimge qushtar boldy. Alash zııalylary Semeıdegi (Zarechnyı slobodkada, eski ataýy «Alash») Seıtqulovtyń úıin kezdesý orny retinde tańdady. Alty jastaǵy Qaıym ákesiniń úıinde alǵash ret Muhtar Áýezovti kórdi. Ol munda jıi qonaqta bolatyn. Qaıymnyń ákesi Muhtar Áýezovtiń «Eńlik-Kebek», «Qaragóz» pesalarynyń alǵashqy repetıtsııasyn jasaýǵa qolaıly jaǵdaı jasady.


Muhamedhan Seıtqulovtyń qarjylandyrýymen «Sary-Arqa» gazetiniń, 1918 jyldan bastap Júsipbek Aımaýytov pen Muhtar Áýezovtiń redaktsııasymen «Abaı» jýrnalynyń shyǵarylýy – onyń óz zamanynda aǵartý isine erekshe mán bergenin tanytady. Ult kóshbasshysy Álıhan Bókeıhan Semeıdiń soljaǵalaýynda ótken jıynda qalaǵa bastapqy «Alash» ataýyn qaıtarý týraly másele kótergen kezde Muhamedhan Seıtqulov oǵan qoldaý bildirgen.

Gúlnar Dýlatova da ákesi Mirjaqyptyń Muhamedhanmen dostyǵyn eske alyp otyrady eken. 1911 jyly Muhamedhan Mirjaqypty kepildik salyp, tutqynnan bosatyp alǵan. Al Shákárimniń belgili fotosýreti Muhamedhannyń úıine kelgen kezde túsirilgen. Sondaı-aq ol Shákárimniń qamaýdan bosap shyǵýyna kómektesedi.

«Alash arystary týraly sóz qozǵaıtyn bolsaq, ákem Muhamedhan Seıitqulov týraly aıtpaı kete almaımyn. Muny endi oqyrman qaýym durys túsinýin ótinemin. Meniki keıbireýler sııaqty kórpeni ózime qaraı tartý emes. Al ákem týraly aıtatyn bolsam, oǵan onyń Alash arystarymen jaqyn syılastyǵy sebepker. Bizdiń úı onda Muhańnyń uly aqyn týraly uly epopeıasynan qalyń oqyrmanǵa belgili ataqty Tinibaı meshitiniń irgesinde edi. Iá, maqtandy deme, qaraǵym, sol eńseli shatyrly úıde kimder bolmaǵan deseńshi! Aıtalyq: Shákárim, Kókbaı, Turaǵul bolyp bul tizim jalǵasa beredi. Aldyńǵy aǵalardyń asyl júzderi esimde emis-emis saqtalsa, keıingilerdi eseıip qalǵanda kórgendikten bári de este. Sonda da bulardyń qaı-qaısysy týraly bolmasyn, eń aldymen ákem aıtqan estelikterge júginsem deımin», - dep eske alady keıin ákesin Qaıym.

Týǵan úıdiń jylýy, qorshaǵan ortasy, bilim órisi – ǵylymı-mádenı qundylyqtardy saqtaýdy nıet etken Qaıymnyń qalyptasýyna yqpal etti.

Muhamedhan Seıtqulov 1921-1937 jyldar ishinde qýǵyn-súrginge ushyrap, aqyry atylyp ketken. Osy kezde bir úıdi asyraý qıyndyǵy 15 jastaǵy Qaıymnyń moınyna artylǵan edi. Ol kemejaıda júk tasýshy, jumysshy, kadr bólimi qyzmetkeri, mádenıet qyzmetkeri, muǵalimdik qyzmet atqardy. Eki jyldyq qazaq tili men ádebıeti muǵalimderin ázirleý kýrsynan keıin Semeı pedınstıtýtyna túsip, 1941 jyly eksternmen aıaqtaıdy. 17 jastan bastap Semeı qalasynyń ártúrli mekemesinde sabaq beredi. Úzdik pedagog-tálimger ómiriniń 60 jyldan astamyn jastardy tárbıeleý jáne bilim berý isine arnaǵan.

Abaı úshin únemi kúresýge týra keldi

Muhtar Áýezov Qaıym úshin ǵumyr boıy tálimger jáne ustaz bolyp qaldy. Shákirt ustazyna ómiriniń sońyna deıin adal boldy. Adamdardy jaqsy tanıtyn Muhtar Qaıymnyń boıynan erekshe daryn, ımandylyq pen adaldyqty baıqaıdy. Qaıymdy Abaı týraly roman-epopeıa jazý barysynda túrli tapsyrma oryndaıtyn ǵylymı tilshi etip alady.


1930 jyldardyń aıaǵy - Abaı murasy, onyń shákirtteri men izbasarlaryna joıylyp ketý qaýpi týyndaǵan shaq edi. Abaı sózi burmalanyp, shyǵarmalary ǵylymı turǵyda zerttelmedi. Qoljazbalary men jeke zattary joǵalyp, kózin kórgen qarııalar azaıdy. Osy kezde Muhtar Áýezov qazaq mádenıetiniń eleýli bóligin saqtaý úshin shákirti Qaıymǵa birshama mindet júkteıdi. Osylaısha jas Qaıym Abaıdyń tuńǵysh murajaıyn ashýǵa negizdeme qalaý, Abaı shákirtteri men izbasarlarynyń mektebin qurý jáne saqtaý, oıshyl-aqynnyń qundy sózin tekstologııalyq taldaý ádisimen saqtap qalý mindetin moınyna alady.

Qaıym júk kóligimen shalǵaı aýyldarǵa aılap sapar shekken. Abaıdy kózi kórgen qarııalarmen, ómiri men shyǵarmashylyǵynan habardar adamdarmen áńgimelesip, turmystyq zattardyń, kıimder men kitaptardyń, Abaı qoljazbalarynyń shynaıylyǵyn naqtylady. 1940 jyly Qazaqstanda, Semeı qalasynda tuńǵysh Memlekettik ádebı-memorıaldy Abaı murajaıyn uıymdastyrýǵa ólsheýsiz eńbek sińirdi.Murajaıdy nólden bastap qurý – árkimniń qolynan kele bermeıtin is. Keıbireýler irgetasyn qurýǵa jaýapkershilik alady. Qaıym ustazy Muhtarmen birge Semeıde alǵashqy ǵımaratty tańdady. Al Qaıymnyń dosy jáne áriptesi Borıs Akerman is-saparlar men zertteýler kezinde únemi janynan tabyldy. Sol kezeńde 500 jádiger naqtylanyp, barlyǵyna ǵylymı sıpattama berilip, murajaı boıynsha tolyq «Jolbasshy» qural jazyldy. Mundaı negizdemesiz murajaıdyń qurylmasy anyq edi.


Qyzmetin murajaıda aǵa ǵylymı qyzmetker bolyp bastaǵan Qaıym joǵary oqý ornynda sabaq berýin jalǵastyra beredi. Al 1947 jyly murajaı QazSSR-i Ǵylym Akademııasy qaramaǵyna ótkizilgen kezde jáne ǵylymı qyzmetti saqtap qalý maqsatynda akademııa Prezıdenti Qanysh Sátbaevtyń buıryǵymen ol Murajaı dırektory bolyp taǵaıyndalyp, 1951 jyly repressııaǵa deıin basshylyq etti. Qaıym sonda da pedagogıkalyq qyzmetin eshqashan tastamaǵan.

«Qazir buǵan sený óte qıyn. Degenmen Abaı úshin únemi kúresýge týra keldi. Ákem Abaıdyń 100 jyldyǵyn bılikten qoldaý bolmasa da laıyqty ótkizdi. Abaıdyń Jıdebaıdaǵy qystaýyn qaıta qalpyna keltirý, aqyn jáne týǵan-týysqandarynyń zıratyn jaqsartý qajet boldy. Abaı beınesin músin jáne beıneleý ónerinde máńgilik este qaldyrý jumystaryn uıymdastyrý, zaýyttarǵa hat jazyp, materıaldar izdeý, Abaıǵa jáne onyń aınalasyna qatysty jerlerde memorıaldyq taqta ornatý týraly izdený qajettiligi týyndady – qazir bárin tizbeleý múmkin emes. Sol jyldardaǵy hattar men muraǵat qujattary – sonyń aıǵaǵy», - deıdi ǵalymnyń qyzy Dına.

Abaı murasyn saqtap qalý úshinbir mezette kóp sharýa tyndyrý qajet edi: aýyzsha saqtalǵan shyǵarmalaryn qalpyna keltirý, jazbasha úzindilerdi muqııat oqyp, qaı shákirttiki ekenin tekstologııalyq taldaý ádisimen anyqtap, dáleldeý qajet bolatyn. Al ýaqyt tyǵyz – qarııalar azaıdy, óleńderi umytyla bastady, qoljazbalar joǵaldy. Bul – qazaq mádenıetiniń eleýli kezeńi. Semeılik ǵalymnyń eńbegi sol – ol alǵash ret Abaıdyń ádebı mektebine ǵylymı negizdeme qalady. Bul tóńkeriske deıingi jáne qazirgi qazaq ádebıeti arasynda ózindik «kópirdiń» ashylýy boldy. Abaı mektebi, bul – qazaq ádebıetindegi biregeı mektep. Jalpy álem ádebıetiniń ózinde ádebı mektepterdiń bolýy biren-saran ǵana.

Abaıdan oqyǵan, keńesin tyńdaǵan, sol arqyly orys, álem jáne shyǵys mádenıetimen tanysqan bir top aqyn-jyraý, sazgerler men ertegishiler, ánshiler – tutas Abaı mektebi edi. Abaı shákirtteri uly oıshyl, aqynnyń gýmanıstik jáne fılosofııalyq kózqarasynyń áserinde boldy. Olar – aqynnyń óz uldary jáne jas aqyndar Áýbákir, Árip, Áset, Baımaǵambet, Kókbaı, Maǵaýııa, Turaǵul, Shákárim, Alash zııalylary tárizdi izbasarlary. Qaıym Muhamedhanov Abaı mektebi aqyndarynyń esimderin qalpyna keltirdi. Olardyń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly málimetter jınap, tolyq ómirbaıandaryn jazdy. Bárinen buryn, ol Abaı shákirtteri men izbasarlarynyń shyǵarmalaryn qalpyna keltirý boıynsha iri izdestirý-zertteý jumysyn júrgizip, ǵylymı túsinik berip, baspaǵa ázirledi. Abaı shákirtteri men izbasarlary mektebi – ǵylymdaǵy jańa baǵyt, ony, naqty aıtqanda, mádenıettiń bir kezeńin anyqtap jáne saqtap qalǵan Qaıym bolatyn.

Túrmedegi azap

Qaıym Muhamedhanovtyń «Abaıdyń ádebı mektebi» dıssertatsııasyn (1951 jyldyń 7 sáýiri) qorǵaýy – elimizdiń tarıhyndaǵy eleýli oqıǵanyń biri edi. Dıssertatsııa qorǵalǵanymen Áýezov pen Muhamedhanovty aıyptaý kúsheıe tústi. Munyń sońy Muhamedhanovty Abaı murajaıy dırektory jáne oqytýshy qyzmetinen bosatýmen aıaqtaldy. Sońynan Qaıym 1951 jyly 1 jeltoqsanda tutqynǵa alynyp, Semeı jáne Almatydaǵy NKVD túrmesine, Qaraǵandy lagerine qamaýǵa alyndy.

Ǵalymnyń túrmede qandaı azap kórgenin Tursyn Jurtbaıdyń e-history.kz aqparat kózine bergen suhbatynan oqýǵa bolady.

Tergeýshiler «Sen jas ǵalym ári dırektorsyń. Úıiń bar, bala-shaǵań kútip tur. Biz qajetti qujattardy daıyndap qoıdyq. Bizge bir ǵana moıyndaý kerek. Maǵan osy taqyrypty usynǵan jáne ǵylymı jetekshi bolǵan – M. Áýezov deseń boldy» deıdi. Qaıym esh kónbegen. «Eger men moıyndasam, Áýezov ketedi. Áýezov ketse, Abaıymnan túk qalmaıdy...» dep oılaıdy. Tistenip «Alashymnyń» shýmaqtaryn qaıtalap, uryp-soǵýlardyń bárine de tózip berdim deıdi.

«Bir kúni meni basqa kameraǵa alyp bardy. Іshi jyp-jyly eken. «Eee, mynaý jaqsy boldy ǵoı» dep otyrǵanymda tabanym kúıe bastady. Qabyrǵany ustasam ystyq, qubyr da ystyq. Bir ýaqytta búkil denemdi kúıdirip áketip barady. Biraq «esime ákemniń «tabany kúıgen adam eshqashan adam bolmaıdy» degeni tústi. Qubyrdan ustadym. «Kóp bolsa alaqan kúıer, alaqan kúldirep oıylyp ketsin, ólmeımin» dedim da tas jabystym. Bir saǵat pa, eki saǵat ótti me, esimdi jısam, uryp jatyr eken. Qolymdy syrtynan aǵashpen aıaýsyz soǵyp jatyr, al qolym ana qubyrǵa jabysyp qalǵan eken. Estip jatyrmyn: «ólgen joq, tiri jatyr» dedi. Eki kúnnen keıin taǵy bir kameraǵa alyp keldi. Ystyq kameraǵa qamaıdy-aý dep úreılene bastap edim, joq, munyń ishi salqyn bolyp shyqty. «Salqynǵa shydaýǵa bolady» dep turǵanym sol edi, qabyrǵasyn aq, bozqyraý basqan, kádimgi úskirik júrgendeı óte sýyq kamera eken. Ony daıyndarda 35-40 gradýs aıazǵa deıin jetkizetin bolýy kerek. Adam eki kúnge aıazǵa shydaıdy, sodan keıin esi kete bastaıdy degendi biletin edim. Uzyny eki metr, eni bir metr kameranyń ishin aınalyp júgire berdim, júgire berdim. Aıaǵym qalaı ıkemge kelse, solaı toqtamaýǵa tyrystym. Qulaǵanymdy bilemin, esimdi jısam, analar taǵy uryp jatyr eken, sýyqta urǵanda adam denesi aýyrsynýdy sezbeıtinin bildim. «Mynaý ólmepti, tiri eken» dedi bireýi. Úshinshi jolǵysynda analar «Áı, qoıasyń ba, joq pa, moıyndaı salsań qaıtedi» dep surasa, «Joq, ólsem óleıin, eshteńe aıtpaımyn» dep tistenip turǵanym sol, eki dáý keldi de, úlken bir qapty kıgize saldy. Sodan qolynda rezeńke soıyl, onymen bas-kózge qaramaı tópelegende, ásirese saýsaqtarǵa tıgende deneńdi tyzyldatatyn. Rezeńke soıyl tıgen jer kógermeıdi eken, ertesinde ornymnan qozǵala almaı qaldym. Analardyń aıtatyn sózi: «Mynaýyń áli tiri...» - dep keltiredi Qaıymnyń sózin shákirti Tursyn Jurtbaı.

Shekten shyqqan azaptaýlar – ystyq jáne sýyq kamera, tyrnaq astyna ıne júgirtý, basqa sý tamyzý, moraldyq qysym jáne ólim jazasymen qorqytý Qaıymnyń erik-jigerin syndyra almady. Ol «Abaı mektebi bar» dep jaýap berdi. Sodan eshbir moıyndata almaǵan soń, áýelgide kesilgen atý jazasy 25 jyldyq túrme úkimine aýystyrylyp, Sibirge aıdaldy.

Ǵalym ǵylymı ıdeıalarynan bas tartpady. Qazir halyq maqtanyshyna aınalǵan Abaı mektebin saqtap qaldy.

«Er qazaq ejelden erkindik ańsaǵan...»

Qaıym Muhamedhanov – Qazaq SSR-i memlekettik Gımni mátininiń avtory (1945). 27 jastaǵy jas jigit 1943 jyly konkýrs jeńimpazy atandy – ol Respýblıka Gımnin jazdy, alǵashqy joldary «Er qazaq ejelden erkindik ańsaǵan» dep bastalady. O zamanda mundaı jalyn atqan sózdi tek naǵyz patrıot qana jaza alatyn. Bul mátin 30 jasar kompozıtor Muqan Tólebaevty mýzyka jazýǵa shabyttandyrdy. Bul gımn birneshe onjyldyqtar boıy aıtylǵanyn umytpaǵan jón! Degenmen sol zamandaǵy bılik óz halqyn er, erjúrek dep aıtýǵa jasqanatyn, sol sebepti «er» sózin «biz» degen sózge aýystyryp, jekelegen avtorlar – jas aqyn (Q.Muhamedhanov) jáne jas kompozıtor (M.Tólebaev) ıaǵnı, «seriktester» ujymy atynan shyǵardy.

1992 jyly Qaıym táýelsiz Qazaqstannyń Ánuranyn shyǵarýǵa arnalǵan baıqaýǵa qatysyp, mátini taǵy jeńiske jetti. Biraq bul joly Qaıym «avtorlar ujymyn» qosatyn bolǵandyqtan qatysýdan bas tartty.


Málimet pen fotosýretter Qaıym Muhamedhanovtyń qyzy Dına Muhamedhannan alyndy.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Aıan Bekenuly

Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Kanat Tokabaev
Kanat Tokabaev
954-059

MURAǴAT