+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

Abaı sózinen úlken-kishi birdeı oı túıip, sabaq alsa ıgi – Abat Qydyrshaev

2020 jylǵy 14 tamyz 20:13
Bólisińiz:
Abaı sózinen úlken-kishi birdeı oı túıip, sabaq alsa ıgi – Abat Qydyrshaev

ORAL. QazAqparat – Abaı sózinen úlken-kishi birdeı oı túıip, sabaq alsa ıgi. M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń professory, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory Abat Qydyrshaev osyndaı oı-tolǵamymen bólisti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Uqsas jańalyqtar
Abaı mereıtoıy: El óńirleri Semeı qalasyn abattandyryp jatyr Frantsııada Abaı murasyn nasıhattap júrgen qazaq qyzy mádenıet salasynyń úzdigi atandy Rýmynııada Abaıdyń bıýsti ashyldy

Onyń aıtýynsha, Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev «Abaı – rýhanı reformator» maqalasynda tamasha dástúrdiń jalǵasy retinde máńgilik Abaı murasy haqynda tyń oılarǵa kezek berip, tuǵyrly tulǵanyń týyndylarynan tereń tálim alýdy basa aıtady.

Memleket basshysy: «Abaıdyń rýhyna taǵyzym etý - onyń qaǵıdalaryn ustaný, amanatyna adal bolý. Sonda ǵana jas urpaqtyń sanasyna qasterli qundylyqtardy sińiremiz... Ásirese, qazirgi Qazaqstan qoǵamyn Abaıdyń rýhanı ustanymyna saı damytý asa mańyzdy», - dep atap ótti.

Ǵalymnyń paıymdaýynsha, búgingi ózekti máseleniń biri - Abaı syndy ǵulamanyń tereń de tuńǵıyq oılaryn erkin túsiný, boıǵa sińirý úshin jańa urpaqqa durys túsinikteme berý qajettigi. Kemeńger oıshyldyń rýhanı mol murasyn búgingi, keıingi jańa urpaqqa uǵyndyrý - paryz is. Prezıdent atalǵan maqalasynda Abaı iliminiń búgingi tirshilik-tynysymyzben dál de dóp keler baǵyttar sapyna bilim-ilim ıgerýdi qosady, ulttyq qundylyqtarǵa baýlýǵa jiti qaraýǵa aktsent berip, jańa kásipti násip kózi turǵysynda tanyp, yntymaq-birlik máselesin kózden de, kóńilden de tasa etpeýdi aıryqsha aıtady.

Memleket basshysy Abaı syndy aqylgóı darabozymyzdyń joǵaryda atalǵan tustarǵa oıly kózqaraspen qaraǵanyn eske sala kelip, kúlli álemdi aqyl - oı men parasatty paıym arqyly ǵana moıyndatar zaman talabyna sáıkes bilimdi ıntellektýaldy ult qalyptastyrý birden - bir aıqyn meje bolaryn negizdeıdi. Óskeleń urpaqqa durys baǵyt berip, arlylyqqa baýlýdy, búgingi básekelestik zamanynda ár qazaqtyń eńbekqorlyq tanytýyn, óner ıgerýge kelgende óz isiniń sheberi bolýyn, tatýlyqty tý etýin nazarǵa usynady. «Abaı ónegesiniń quny dáýir almasqan saıyn artpasa, kemimeıdi. Ol barshaǵa túsinikti ári kúlli adamzatqa ortaq. Onyń qara óleń bolyp órilgen jáne qara sóz bolyp tógilgen oralymdy oılary áli kúnge deıin ómirlik baǵdar bolyp keledi» deýi - taza shyndyq. Máselen, ǵulama Abaıdyń 45 qara sóziniń árqaısysynyń ózindik salmaq-ólshemi bary anyq. Oıshyl Abaı 15- qara sózinde: «Eger de esti kisilerdiń qatarynda bolǵyń kelse, kúnine bir mártebe, bolmasa jumasyna bir, eń bolmasa aıyna bir ózińnen óziń esep al! Sol aldyńǵy esep alǵannan bergi ómirdi qalaı ótkizdiń eken, ne bilimge, ne ahıretke, ne dúnıege jaramdy, kúnińdi óziń ókinbesteı qylyqpen ótkizippisiń? Joq, bolmasa, ne qylyp ótkizgenińdi óziń de bilmeı qalyppysyń?» - dep jazady. Danyshpan Abaı babamyz ózinen keıingi urpaqqa, búgingi siz ben bizge bul oıly tujyrymyn nege aıtty? Ǵulama Abaı sóziniń qundylyǵy nede? Oıshyl Abaı aqyldy men aqylsyzdyń belgili bir parqy bar-aý dep bastaıdy sózin. Pendeniń qyzyqpasqa sharasy bar ma? Sol qyzyqty izdegen kezi de umytylmastaı este qalmaq. Esti adam oryndy iske qyzyqpaq, qumarlanbaq, osy jolda izdenis tanytpaq. Ony estigen qulaq qýanbaq, kóńil súısinbek. Oryndy iske jumsaǵan ómir de ókinishsiz. Al eser bolsa, ornyqty ornyn taba almaı, nebir baıansyz, baǵasyz, quny kók tıyn qadirsiz nársege qyzyǵyp, qumarlanyp, ómiriniń qyzyqty da qymbatty shaǵyn ıtqorlyqpen ótkizbek. Keıin ókirip ókingennen ne paıda? Jastyqta maǵynasyz qyzyq qýyp, kisimsip kerdeńdep júrgende, jastyǵy tozbastaı, býyny bosamastaı kólbeńdep júrgende, kúnderdiń kúninde aldamshy qyzyq sońynda botadaı bos taırańdap júrgende moıny qatyp, býyny quryp qur lepirme qyzyqqýǵyshtyq boıyn dendep alyp, endigi kezekte ıgi talapqa qaırat qylýǵa jaramsyz bolyp qalmaq. Sondaı-aq ár nársege qyzyqpaqtyq, qumarlyq dertke aınalmaq. Bul sekildi dert boıǵa mastyq uıalatpaq. Ár nársege ushyp-qona qyzyǵý, qumarlaný dertinen týyndar jastyqqa tán mastyq aqyl kózin baılamaq, aqyl sózin tyńdaýǵa múmkindik bermesteı kúıge ushyratpaq. Osy mezette estiler esi shyqpaı, aqyldy qoldan jibermeı, boıyn synatpaı júrip izdenedi eken. Al eser er-toqymyn tastaı qashyp, bórkiniń qaıda qalǵanyn bilmeı, eki kózi alaqtap, yshqyr-baýyna ıe bola almaı, jyndy kisishe dalaqtap shaba berýdi biledi eken. Qudaıym-aý, bul degeniń - jónsizdi jónge salar, kisilikke baýlyr, jóndini parasatty dańǵyl jolǵa salar, tulǵalyqqa bıikteter danyshpandyq boljam-paıym ǵoı! Osy tusta jastarymyz oılansa et-ti.

«Prezıdent maqalasynda aıtylǵan naǵyz qazaq Abaı murasyn órkenıetti elderge juǵysty etý, tanytý, Abaı akademııasynynyń qurylýy, «Abaıtaný» kýrsyn tereńdete oqytý, «Abaıtaný» oqýlyǵy men hrestomatııasyn jańasha fılosofııalyq jáne saıası ustanym negizinde ázirleý máseleleri, aınalyp kelgende, siz ben bizdi Abaı ǵulamany qazirgi ulttyq sanany jańǵyrtý jolyndaǵy birden-bir rýhanı reformator retinde dáriptep nasıhattaýǵa mindetteri sózsiz. Demek, kemeńger Abaı – birtutas tulǵa. Abaı - oı alyby. Abaı ulylyǵy - mol rýhanı murasy arqyly kúlli bolmys zańdylyǵyn birtutas tolyq qamtýynda, kóktegi Temirqazyq juldyzyndaı ómirimizdiń adastyrmas mejesi bola alýynda. Abaı mektebi - taǵylymdy ómir mektebi. Sol sebepten de, Abaıdyń hakimdik taǵylymy shoǵyrlanǵan qarasózderindegi túbi tereń túıdekti túıinderi kókeıge qonady, kóńilge jaǵady. Endigi kezekte Abaıdyń hakimdik murasynan, nárli rýhanı bulaǵynan halyqtyń sýsynyn meılinshe qandyrýdy árkez jadymyzda toqyp, este ustaýymyz kerek. Eger de adam maqsatyna rýhanı jaǵynan ózin-ózi jetildirý arqyly jetedi desek, kimde-kim áýeli bilim alý arqyly bilmestikten arylý qajet. Osy arnaǵa basa aktsent bersek, árkimniń óz baqytyn ózi jasaýy kámil. Endeshe, Abaı - rýhanı baı adamnyń modelin usynýshy», - deıdi Abat Satybaıuly.

Qysqasy, Abaı ilimi - kúlli adamzatqa ortaq rýhanı ilim. Abaı murasy - adamzatqa qajetti asyl qazyna. Bir ǵajaby, osynshama baǵa jetpes rýhanı nurdyń qadir-qasıetin tanı bilgen ulttyń tekti tulǵalary sapynan Muhtar Áýezov abaıtaný ǵylymynyń irgetasyn qalasa, Álıhan Bókeıhanov tuńǵysh ret sonaý «Semıpalatınskıı lıstok» gazetinde Abaı dúnıetanymyna barlaý jasasa, Ahmet Baıtursynuly «Abaıdy qazaq balasy tegis tanyp, tegis bilý kerek» degen. Ult sańlaqtarynyń biri Mirjaqyp Dýlatov: «Bálkı, munan keıin Abaıdan úzdik artyq aqyndar, jazýshylar shyǵar, biraq eń joǵarǵy, ardaqty oryn Abaıdiki, qazaq halqyna sáýle berip, alǵashqy aıtqan jaryq juldyz - Abaı», - dese, rýhanı bıik deńgeıli aqyn Maǵjan Jumabaev: «Shyn hakim, sóziń asyl baǵa jetpes, Bir sóziń myń jyl júrse dámi ketpes», - dep aqyn bolmysyn joǵary baǵalaǵan. Al batys óńirinen shyqqan qazaq ádebıettaný iliminiń tuńǵysh professory Qajym Jumalıev Abaıtaný ǵylymynyń alǵashqy sara da dara jolyn bastap bergen-di. Demek, Abaıdyń rýhanı murasyn meńgerý - búgingi zamanaýı ózekti másele. Bizdińshe, Abaıdyń rýhanı murasy tulǵanyń taǵdyryn ózgertedi. Abaıdyń rýhanı murasy - tulǵany túzetýdiń, tulǵany túletýdiń tuǵyry. Ult ustazy Abaı syndy ǵulamanyń ozyq shákirti Shákárim Qudaıberdiuly aıtpaı ma: «Oıyńdy túze, sózińe aınalady. Sózińdi túze, isińe aınalady. Іsińdi túze, ádetińe aınalady. Ádetińdi túze, minezińe aınalady. Al mineziń - seniń taǵdyryń» dep.

«Olaı bolsa, Prezıdentimiz aıtqandaı, rýhanı kemeldilik jolynda oıymyzdyń ý bolmaýyn, sózimizdiń sý bolmaýyn, úmitimizdiń bý bolmaýyn tilelik! Ol úshin Abaıdy oqıyq! Iá, qazaq halqynyń birtýar dúldúl aqyny Sultanmahmut Toraıǵyrovtyń «Abaıdy oqy, tańyrqa, basyńdy shaıqa!..» degenindeı, Abaıdy tańyrqaı tamsana oqylyq, súısine oqyp basymyzdy shaıqalyq! Jańa jas býyndy osyǵan baýlylyq!», dep túıindedi oıyn ǵalym.

Budan buryn Murat Sabyr «Abaıtaný» kýrsy jaratylystaný ǵylymdary salasynda da oqytylýy kerektigi jóninde pikirin bildirgen bolatyn.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Eljan Eraly

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT