+7 (701) 759 90 19
USD 378.60 EUR 417.75
RUB 6.13 CNY 54.58
Jańalyqtar

9000-ǵa jýyq sózdi qamtyǵan «Qazaq tiliniń kirme sózder sózdigi» jaryqqa shyqty

2019 jylǵy 6 jeltoqsan 12:37
Bólisińiz:
9000-ǵa jýyq sózdi qamtyǵan «Qazaq tiliniń kirme sózder sózdigi» jaryqqa shyqty

NUR-SULTAN. QazAqparat - «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda Ulttyq aýdarma bıýrosynyń úılestirýimen «Qazaq tiliniń kirme sózder sózdigi» men Oksford sózdikteri («Áleýmettik ǵylymdar sózdigi», «Ekonomıka sózdigi») jaryqqa shyqqan edi. Sózdikti shyǵarýǵa sala mamandary men bedeldi ǵalymdar, til mamandary atsalysty. Osyǵan oraı «Qazaq tiliniń kirme sózder sózdigin» qurastyrýshy topqa jetekshilik etken, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Sherýbaı Qurmanbaıulymen suhbattasyp, joba jaıly surap-bilgen edik.

Uqsas jańalyqtar
Shymkenttik belgili sýretshi Almas Halyqov Elbasynan Alǵys hat aldy Túrkistanǵa arnalǵan qos baıqaýdyń jeńimpazdary anyqtaldy «Túrkistanda jerlengen handar men sultandar» kitaby tanystyryldy

– Alǵash ret 9000-ǵa jýyq sózdi qamtıtyn «Qazaq tiliniń kirme sózder sózdigi» jaryq kórip otyr. Bul joba qashan bastalǵan edi?

Sózdiktiń jumysyn osydan bir jyldan astam ýaqyt buryn 2018 jyldyń qazan aıynan bastadyq. Sózdiktiń nusqaýlyǵyn daıyndaýdan bastap, oǵan enetin reestr sózderdi anyqtap, túsindirme anyqtamalardy jazyp bolǵanǵa deıin 8 aıdan asa ýaqyt ketipti. Qalǵan eki-úsh aıda sózdikti redaktsııalap, baspaǵa daıyndap, bettelgen nusqasyn qarap shyqtyq. Negizinen 2011 jyly A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynda jumys istep júrgende «Kirme sózder sózdigi» degen ǵylymı jobanyń negizdemesin daıyndap, osyndaı sózdik jasaýdy josparlap, tildik materıaldar jınaı bastaǵan edim. Jobany qarjylandyrý máselesi de sheshilgen bolatyn. Alaıda artynsha Mádenıet mınıstrligine qarasty Til komıtetin basqarýǵa shaqyrylyp, memlekettik qyzmetke aýysyp ketkendikten bastaǵan isti aıaqtaý múmkindigi bolmady. Ol jobany keıin ınstıtýttaǵy áriptester jalǵastyrdy.

Kópshilikke tanys, tilde jıi qoldanylatyn ataýlardy qamtýdy kózdedik

– Sózdikte qansha sóz qamtyldy, kólemi qandaı?

Sózdikte 9 myńǵa jýyq, dálirek aıtqanda 8 985 sóz qamtyldy. Kólemi – 596 bet, 37-den astam baspa tabaq.Taralymy – 10 000 dana.Bastapqy jınaqtalǵan túsindirme anyqtamalardy túgel qamtyǵanda eńbek budan da kólemdi bolar edi. Biraq biz avtorlar daıyndaǵan túsindirme anyqtamalar jazylyp bolǵannan keıin de, onyń úshten birine jýyǵyn qysqarttyq. Óıtkeni olardyń arasynda kópshilik qaýymǵa asa tanys emes, tek belgili bir ǵylym salalarynyń mamandary ǵana biletin ǵylymı termınder edáýir boldy. Shet tilderinen engen ondaı termınder túrli ǵylym salalarynda júzdep, myńdap sanalady. Termınderdiń termınologııalyq sózdikterde berilgeni oryndy. Biz solardyń arasynan kópshilikke meılinshe tanys, jalpy tilde jıi qoldanylatyn, til tutynýshylary tarapynan kóp izdeletin ataýlardy barynsha qamtýdy kózdedik.

Sózdik jasaýǵa kimder qatysty, qurastyrýshy avtorlar týraly aıta ketseńiz?

Sózdikte ózge tilderden engen sózder qamtylyp, olardyń maǵynasy túsindirilip, shyǵý tegi kórsetiletindikten, oǵan jetekshilik etýge, qurastyrýǵa shet tilderiniń mamandary kóbirek tartyldy.Máselen,Baǵlan Mızamhan Abylaı han atyndaǵy Qazaq Halyqaralyq qatynastar jáne Álem tilderi ýnıversıteti Aýdarma jáne fılologııa fakýltetiniń dekany, Qazaqstan aýdarmashylary qaýymdastyǵynyń prezıdenti, fılologııa ǵylymynyń kandıdaty, kóptegen eńbekterdi aýdarǵan tájirıbeli maman. Dáýren Boranbaev – osy ýnıversıtettiń Aýdarma isi: ilespe aýdarma mamandyǵyn támamdap, aýdarma isi magıstri ǵylymı dárejesin alǵan, Shetel fılologııasy mamandyǵy boıynsha doktorantýrada oqyp júrgen maman. Al Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik memlekettik ýnıversıtetiniń teorııalyq jáne qoldanbaly til bilimi kafedrasynyń professory Sábıra Isakova Halyqaralyq qatynastar jáne Álem tilderi ýnıversıtetiniń frantsýz fakýltetin frantsýz jáne orys tilderi mamandyǵy boıynsha bitirgen, fılologııa ǵylymynyń doktory, professor. Gúlfar Mamyrbek Abaı atyndaǵy Almaty memlekettik ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetin Arab tili mamandyǵy boıynsha támamdaǵan, fılologııa ǵylymynyń kandıdaty. Qazir Sh.Shaıahmetov atyndaǵy «Til-qazyna» ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynda orfografııa basqarmasynyń basshysy. Gaýhar Álimbek L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti professory, fılologııa ǵylymynyń kandıdaty, dotsent. Sózdiktiń jalpy redaktsııasyn basqarǵan ári avtorlarynyń biri ózim de L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń professorymyn. Jobanyń jetekshisi Ulttyq aýdarma bıýrosynyń dırektory RaýanKenjehanuly.

Kirme sózder sózdigin daıyndaýdyń mańyzy qandaı, oǵan degen suranys bar ma?

– Mundaı sózdikke suranys ta bar, qajettiligi de daý týǵyzbaıdy ǵoı dep oılaımyz. Tilimizde shet tilderinen engen myńdaǵan sóz bar. Olardyń qandaı maǵynany bildiretinin, qaı tildiń sózi ekenin árkim-aq bilgisi keledi. Mektep oqýshysynan bastap, túrli salanyń mamandary shet tilderinen engen sózderdiń maǵynasyn túsingisi kelip, túrli quraldarǵa, sózdikterge júginip jatady. Til mamandary biz de únemi olardyń maǵynasyn anyqtap, etımologııasyn bilýge nıetti bolyp jatamyz. Ondaıda kóbinese orys tilinde jaryq kórgen «Slovar ınostrannyh slov» sııaqty sózdikterdiń ár jylǵy basylymdaryna júginemiz. Qazaqtildi qaýymnyń qajetin óteıtin mundaı sózdik óz tilimizde de bolýy kerek qoı. Menińshe, mundaı sózdik oqýshylar, stýdentter, muǵalimder men oqytýshylar úshin de, ártúrli mamandyq ıeleri úshin de óte qajet. Jalpy kirme sózder sózdigin jasaý qajettiligi týraly jıi aıtylyp, másele kóterilip jatady. Osydan eki aı ýaqyt buryn 26 qyrkúıekte Almaty qalasynda til máselesine arnalǵan jıyn ótti. Oǵan mádenıet mınıstriniń orynbasary qatysty. Sol jıynda Ekomıka ınstıtýtynyń dırektory, akademık Ázimhan Satybaldın bizge, til mamandaryna qaratyp: «Balalarymyzdan bastap, bárimiz shet tilderinen engen sózderdiń maǵynasyn izdegende qazaqsha mardymdy málimet tappaı jatamyz, «Kirme sózder sózdigin» nege jasamaısyzdar?» dedi. Biz osyndaı sózdiktiń jýyrda jaryq kóretinin aıttyq. ıAǵnı, bul da kirme sózder sózdigine degen qajettiliktiń bar ekenin aıǵaqtaıtyn naqty mysaldyń biri. Jalpy mundaı sózdik budan edáýir erterek jasalsa oryndy bolar edi. Alaıda, jekelegen tilderden engen sózderdi (arab-parsy) qamtyǵan shaǵyn sózdikter shyqqanymen, birneshe tildi qamtyǵan sózdikti jarııalaýdyń oraıy endi keldi. Bul birneshe tilden engen kirme sózderdi qamtyǵan alǵashqy sózdik. Endigi jerde osy sózdikti jasaý tájirıbesin eskerip, kelesi basylymdardy budan da tolymdy, kólemdi etip, qurylymdyq-mazmundyq turǵydan túrlendirip, jetildirip shyǵarýymyzǵa bolady.

Ulttyq aýdarma bıýrosy «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda bizdiń «Qazaq tiliniń kirme sózder sózdigimen» qatar Oksford sózdikterin («Áleýmettik ǵylymdar sózdigi», «Ekonomıka sózdigi») de aýdaryp basty. Mundaı buryn basylmaǵan jańa úlgidegi sózdikterdiń jaryq kórýi leksıkografııanyń damýy, sózdikter sapasynyń kóterilýi úshin óte mańyzdy.

Kirme sózder sózdiginiń qurylymynda qandaı erekshelik bar?

Sózdik alǵy sózden, paıdalanýshyǵa arnalǵan nusqaýlyqtan, shartty qysqartýlar men álipbı retimen berilgen reestr sózderden turady. Reestr sózder jartylaı qoıý úlken áriptermen berildi. Qurylymy jaǵynan sózdik leksıkografııada keń taraǵan, synaqtan ótken úlgi boıynsha jasaldy. Al sózderdiń maǵynasyn túsindirýde sózdik maqalanyń meılinshe qysqa, naqty bolýyna kóńil bóldik. Sózdik kólemi tym ulǵaıyp ketpeýi úshin ár maqalada sol sózdiń qoldanysyn kórsetetin mysal berilmedi.

Sózdikte qaı tilderden engen sózder kóp qamtyldy?

Sózdiktegi sózderdiń basym bóligin arab, parsy, aǵylshyn, grek, latyn, frantsýz, nemis, ıspan tilderinen engen sózder quraıdy. Portýgal, orys, mońǵol, túrik tilderinen engen sózder olarmen salystyrǵanda áldeqaıda az. Sondaı-aq, ázerbaıjan, breton, venger, japon, ıdısh, ısland, kelt, qytaı, malaı, nanaı, nıderland (golland), norveg, polıak, rýmyn, tıbet, ýkraın, hındı, cheh, shved, shotland tilderinen engen sózder de bar. Bul tilderden engen sózder odan da sırek kezdesedi. Sózdiktegi arab, parsy, mońǵol, túrik sózderinen ózge tilder sózderiniń deni bizge orys tili arqyly engen. Orys tili óziniń dybystyq júıesine, emlesine ıkemdep qabyldaǵan kirme sózderdiń bári derlik bizdiń tilimizge sol qalpynda, ózgerissiz alynǵan. Sondyqtan olardyń kirme sóz ekendigi kózge uryp, birden kórinip turady. Biraq naqty qandaı maǵynany bildiretinen jurttyń bári bile bermeýi múmkin. Al arab jáne parsy tilderinen engen sózderdiń kóbi ózimizdiń tól sózderimiz sııaqty qabyldanady. Mysaly, aıla, aqyl, alqa, áıel, ázil, áınek, ásker, jaýap, jesir, zaman, qııal, qýat, mata, mura, hat, sharap, baqyt degen sózderdiń arab tilinen engenin, al aına, alaý, baıǵus, baqsha, janýar, jońyshqa, júgeri, jiger, zerek, zerger, qusa, sheńber, shuǵa, shyryn sózderiniń parsy tiliniń sózderi ekenin fılolog mamandar bolmasa, qalyń kópshiliktiń bári birdeı bile bermeıdi. Olardyń da kirme sózder ekeni kórsetilip, túpnusqa tildegi maǵynasy men qazaq tilindegi maǵynalary túsindirildi. Sózdikke tilimizge keıingi jyldary enip, qazir jıi qoldanylyp júrgenbankomat, noý-haý, parkıng, tıýtor, franchaızıng tárizdi sózder de alyndy.

Jalpy birneshe tildiń mamandary birige otyryp jasaǵan bizdiń ujymdyq eńbegimiz kópshilik qaýymnyń qajetine jaraıtyn, praktıkalyq qundylyǵy bar sózdik bolady degen úmittemiz.

- Suhbatyńyzǵa raqmet!

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Ǵylym, Til, Rýhanı jańǵyrý,
Bólisińiz:

Avtor:

Qanat Mámetqazyuly

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059

MURAǴAT