+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

7 shilde. QazAqparat kúntizbesi

2020 jylǵy 7 shilde 07:00
Bólisińiz:
7 shilde. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2020 jylǵy 7 shildege arnalǵan kúntizbesin usynady.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1970 jyly Almaty oblysy Іleý aýdany Novoılıısk kenti oblystyq mańyzy bar qalalar tizimine engizilip, oǵan Qapshaǵaı qalasy degen ataý berildi. Ejelgi túrki sózinen aýdarǵanda «Qapshaǵaı» sózi «tas shatqal» degen maǵynany bildiredi. Bul termınniń taǵy bir nusqasy bar, ol boıynsha qazaq qolbasshysy Qaptaǵaı batyr jońǵarlarmen soǵys kezinde osy jerdegi ózen arqyly ótip, onyń arnasyn qum salynǵan qaptyń kómegimen jappaq bolǵan.

1977 jyly Qazaq kardıologııa ǵylymı-zertteý ınstıtýty (qazirgi Kardıologııa jáne ishki aýrýlar ǵylymı-zertteý ınstıtýty) quryldy.

1982 jyly Oralda qazaq halqynyń batyr qyzy, Sovet Odaǵynyń Batyry Mánshúk Mámetovanyń ómirinen syr shertetin memorıaldyq murajaı úıi ashyldy. Mámetova Mánshúk (shyn esimi - Mánsııa) Jıenǵalıqyzy (1922-1943) - qaharman qazaq qyzy, Sovet Odaǵynyń Batyry (1944).
Oral oblysynda dúnıege kelgen. Soǵys bastalǵan kezde Almaty medıtsına ınstıtýtynda oqyp júrdi. 1942 jyly tamyzda ol óz erkimen Qyzyl Armııa qataryna alynyp, 21-atqyshtar dıvızııasynyń quramynda urysqa qatysty. Aǵa serjant, pýlemetshi Mánshúk urystarda óziniń mergendigimen jáne batyldyǵymen kózge tústi. Nevel qalasy úshin bolǵan keskilesken sheshýshi urysta Mánshúk aqtyq demi bitkenshe pýlemetten oq boratyp, qaharmandyqpen qaza tapty. Pavlodar oblysynyń kolhozshylary Batyr qyzdyń qurmetine Mánshúk atyndaǵy tank kolonnasyn qurýǵa qarajat jınady. Týǵan jerinde oǵan eskertkish ornatylǵan, Nevel, Almaty, Oral, t.b. qalalarda Mánshúk atynda kósheler bar. Respýblıkanyń ondaǵan mektepteri Mánshúk esimimen atalady. Qaharman qyzdyń ómiri men óshpes erligi jaıly «Mánshúk týraly jyr» (avtory - Andreı Mıhalkov-Konchalovskıı, rejısseri - Májıt Begalın) kórkem fılmi túsirildi.

1999 jyly Aqtóbede aqyn Nurpeıis Baıǵanınge eskertkish ornatyldy.

Nurpeıis Baıǵanın (1860-1945) - halyq aqyny, jyraý, Qazaqstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri.

Qazirgi Aqtóbe oblysy Baıǵanın aýdanynda týǵan. Anasy Úmit ánshi, dombyrashy ári aqyn bolypty, aıtystarǵa qatysqan. Ol aqyndyq ónerdi eń alǵash anasynan úırengen. 16-17 jasynan-aq «bala jyrshy» atanady. Keıinnen Abyl, Shernııaz, Nurym, Qashaǵan, Aqtan, Qazaqbaı, Sabyr tárizdi belgili aqyndardan úlgi alyp, birqatarymen aıtysqa túsedi, batyrlyq jyrlardy úırenedi. Nurpeıis Baıǵanın negizinen batyrlyqty, adamgershilik pen adaldyqty, ádildik pen izgilikti dáripteıtin, halyq súıip tyńdaıtyn «Qubyǵul», «Tórehan», «Qobylandy», «Er Tarǵyn», «Alpamys», «Qyz Jibek», «Aıman-Sholpan» sııaqty jyr, dastandardy jyrlaǵan. Ol jyrlaǵan «Qobylandy batyr» jyry - osy jyrdyń basqa aqyn-jyrshylar aıtqan nusqalarynan kólemi moly, oqıǵasy jaǵynan mazmundysy. Jyrshynyń erterekte jyrlaǵan dastan, jyr nusqalary kezinde jazylyp alynbaǵan. Ol epostyq jyrlardy aıtýmen qatar, daıyn sıýjetterdi paıdalana otyryp, halyqtyq, áleýmettik máselelerge arnalǵan «Aqkenje», «Narqyz» sııaqty óz týyndalaryn shyǵardy. Aqyn jyr alyby Jambyl sııaqty Qazaqstannyń biraz jerlerin aralap, Almaty, Máskeý qalalarynda bolyp, erteden kele jatqan jyraýlyq dástúrdi halqyna qaıta tartý etti. Onyń ómiri men shyǵarmashylyǵy Esmaǵambet Ysmaıylovtyń, O.Nurmaǵambetovanyń, K.Seıdehanovtyń zertteýlerinde qarastyrylǵan. Aqtóbe oblysynda Baıǵanın aýdany bar. Aqtóbe jáne basqa qalalardaǵy kósheler men mektepterge aqyn esimi berilgen.

2010 jyly Qazaqstannyń bastamasy boıynsha BUU jarııalaǵan Halyqaralyq mádenıetterdi jaqyndastyrý jyly aıasynda Polshada Qazaqstan elshiliginiń qoldaýymen «Qazaqtyń 100 áni. Tańdamaly shyǵarmalar» qazaqtyń mýzykalyq shyǵarmalarynyń biregeı jınaǵy jaryq kórdi. Jınaq avtory - Aleksandr Zataevıch. Ol úsh tilde - qazaq, polıak jáne orys tilderinde jaryq kórgen.

2012 jyly Pavlodar oblysynda paıǵambar Muhammedtiń (s.ǵ.s.) áıgili sahabasy Haziret Álıdiń tikeleı urpaǵy, ıslam dinin taratýshy, aǵartýshy Isabek ıshan Qazirettiń 220 jyldyq mereıtoıy atap ótildi. Ol qazaq halqynyń din ǵulamalarynyń biri, jurt arasynda áýlıe atanǵan fılosof Máshhúr Júsiptiń ustazy.

Mereıtoı aıasynda Aqkól-Jaıylma aýylynda Isabek ıshan Qazirettiń murajaıy ashyldy. Onda Pavlodar óńirindegi ıslam tarıhy, qojalar shejiresi, Isabek Qaziret týraly ańyzdarǵa negizdelgen ıllıýstratsııalar, Máshhúr Júsip týraly ekspozıtsııalar ornalasqan.

2012 jyly Shymkentte Astana atty jańa dańǵyl ashyldy.

2013 jyly Qazanda resmı túrde Qazaqstan Respýblıkasynyń Bas konsýldyǵy ashyldy. Reseıdegi Qazaqstan Elshisi Ǵalym Orazbaqov Tatarstan Prezıdenti Rýstam Mınnıhanovqa jáne Qazan qalasynyń meri Ilrýs Metshınge qala ortalyǵynan konsýldyqqa ǵımarat bólip bergeni úshin alǵysyn bildirdi. Ol osy ǵımaratta Qazaqstannyń saýda ókildigi jáne «Eır Astana» áýe kompanııasynyń aımaqtyq bólimshesi ornalasatynyn aıtty.

2014 jyly Astanada «Astana Bike» veloprokat stansalary jelisi jumys jasaı bastady. Velostansalar Astananyń sol jaǵalaýynyń ortalyq bóliginde 300-500 m araqashyqtyqta ornalasqan. Olar kún energııasynan qýat alady.

2018 jyly tanymal sýretshi Almagúl Meńlibaevanyń óner týyndylary Venetsııa bıennalesiniń úzdik kórkemsýret jobalarynyń altylyǵyna endi. Almagúl Meńlibaevanyń jumystary 2005 jyldan beri álemdik ekspozıtsııalarda kórsetilip keledi. Máselen, Venetsııanyń ózinde onyń týyndylary buǵan deıin úsh ret kórsetildi. Munan bólek, onyń eńbekteri Sıdneı, Kıev jáne Máskeýdegi festıvalderde zor suranysqa ıe boldy.

2019 jyly Nur-Sultanda XV «Eýrazııa» halyqaralyq kınofestıvali ótti. Oǵan álemniń túkpir-túkpirinen akterler, rejısserler men prodıýserler jınaldy. Bas júlde qazaqstandyq rejısser Farhat Sharıpovtiń «Tulǵalyq ósý trenıngi» fılmine berildi.

Marapatty festıvaldiń halyqaralyq qazylar alqasynyń tóraǵasy, tanymal vengr rejısseri Tamash Tot tabys etti.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059

MURAǴAT