+7 (701) 759 90 19
USD 399.67 EUR 452.95
RUB 5.82 CNY 56.36
Jańalyqtar

7 sáýir. QazAqparat kúntizbesi

2020 jylǵy 7 sáýir 07:00
Bólisińiz:
7 sáýir. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandar nazaryna 2020 jylǵy 7 sáýirge arnalǵan kúntizbeni usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Búkilálemdik densaýlyq kúni

Jyl saıyn 7 sáýir kúni atap ótiledi, sebebi 1948 jyly dál osy kúni Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń (DDU) Jarǵysy kúshine endi. Sol tarıhı ýaqyttan beri álemniń 194 eli DDU-nyń múshesi boldy. Densaýlyq kúnin jyl saıyn atap ótý dástúri 1950 jyldan bastap engizildi. Densaýlyq saqtaý uıymdary bul kúndi saladaǵy ártúrli taqyryptarǵa arnap ótkizedi.


ESTE QALAR OQIǴALAR

1918 jyly «Zvezda Prıırtıshıa» gazetiniń alǵashqy sany jaryq kórdi. «Zvezda Prıırtyshıa» gazetiniń alǵashqy sany jaryq kórdi. Basylym halyqqa oblys ómirindegi, qala jáne elde bolyp jatqan oqıǵalar jaıly habar berip, qoǵamdyq pikir qalyptastyrýǵa qyzmet etti. Gazettiń o bastaǵy ataýy «Obedınenıe» bolatyn. Gazettiń búgingi ujymy aǵa býynnan mura bop kele jatqan dástúrlerdi damyta otyryp, Ertis mańy jurtynyń shynaıy tarıhı jylnamasyn qalyptastyrýǵa súbeli úles qosýda.


1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Shvetsııa Koroldigi dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatý týraly nota almasty. Shvetsııa Koroldigi – Skandınavııa túbeginde ornalasqan Soltústik Eýropadaǵy memeleket. Aýmaǵy – 447 435 km². Astanasy – Stokgolm. Shvetsııa ekonomıkasy - ártaraptandyrylǵan jáne básekege qabiletti. Shved kásiporyndary taýarlardyń eń kóp túrin shetelge satady. El jyldan jylǵa oń saýda saldosyn saqtap keledi.


2000 jyly aqyn Oljas Súleımenovtyń «Jazý tili» kitaby jaryq kórdi.

Bul eńbek zertteýshiniń «1001 sóz» etımologııalyq sózdigine daıyndyq retinde jazyldy. Avtor osy eńbekti jazarda aldyna fılologııa ǵylymyn jańa satyǵa kóterip, olqylyqtardyń ornyn toltyrýdy maqsat etip qoıǵan.


2005 jyly «Qazposhta» aktsıonerlik qoǵamy Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda memlekettik tańbalardy poshtalyq tólemge engizdi.

Bul «Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııasynyń qabyldanýyna 10 jyl» nomınaly bir, eki, úsh, segiz, on teńge, jáne «A» lıterasymen (Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyndaǵy jer betindegi kólikpen salmaǵy 20 gramǵa deıin jaı hatty jiberý tarıfynyń nomınaly) nomınaly 50 jáne 65 teńge standartty poshta markalary. Bezendirýshisi - Igor Makıenko.


2005 jyly ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetinde qazaqtyń alǵashqy kásibı jýrnalıstıkasy men baspasóziniń negizin qalaýshylar - Alash ardaqtylary Álıhan Bókeıhan, Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatovtyń músin-barelefiniń ashylý rásimi ótti.


2008 jyly Pavlodarda talantty sportshy jáne pedagog, Qazaqstannyń úzdik jattyqtyrýshylarynyń biri Batyrbek Seısenbaevqa arnalǵan memorıaldyq taqta ornatyldy. KSRO-nyń sport sheberi, búkilodaqtyq dárejedegi sýdıa, dzıýdo, sambo jáne qazaq kúresinen júzden astam sheberdi daıyndaǵan.

Batyrbek Seısenbaevtyń jigerliliginiń jáne onyń shákirtteriniń halyqaralyq sport alańdaryndaǵy nátıjeleriniń arqasynda, 1985 jyly Pavlodarda dzıýdo kúresi boıynsha «Batyr» Olımpıadalyq qorynyń mamandandyrylǵan balalar-jasóspirimder mektebi ashyldy.


2010 jyly Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev BUU-nyń Bas hatshysy Pan Gı Mýndy birinshi dárejeli «Dostyq» ordenimen marapattady.

Nursultan Nazarbaev «Dostyq» ordeni jahandyq deńgeıdegi beıbitshilikti, áleýmettik ádilettilikti jáne turaqty damýdy ilgerletýge aıyryqsha úles qosqany úshin berilgenin atap kórsetti.


2010 jyly Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda biregeı fotokórme ashyldy. Qazaqstanda alǵash ret osy kórmede 1500-2000 jyl ómir súrgen bizdiń arǵy ata-babalarymyzdyń sýretteri usynyldy.


2012 jyly tanymal qazaqstandyq sportshy Ashat Qaratabanov halyqaralyq ekspedıtsııa quramynda Soltústik polıýste bolyp, muzdy aımaqtyń aspanynda qazaq eliniń kók baıraǵyn jelbiretti. Olar Soltústik polıýsti baǵyndyrǵannan keıin Norvegııanyń Shpıtsbergen arhıpelagyndaǵy Longıır qalasy arqyly Máskeýge jetti.


2014 jyly Ulybrıtanııadaǵy Qazaq ádebıetiniń aptalyǵy aıasynda belgili qazaq dramatýrgi Dýlat Isabekovtiń «Ókpek jolaýshy» atty pesasy London teatrynda sahnalandy.


2016 jyly Túrkııanyń Erzýrým qalasyda Atatúrik atyndaǵy ýnıversıtettiń rektory, professor Hıkmet Kochak aqyn, túrki áleminiń tanymal qoǵam qaıratkeri, «Mádenıet» qorynyń prezıdenti Oljas Súleımenovke ýnıversıtettiń qurmetti doktory ataǵyn berdi.

Bul ataq oǵan mádenıetaralyq dıalogty damytýǵa, halyqtar dostyǵyn nyǵaıtýǵa sińirgen eńbegi jáne túrkitaný salasyndaǵy kópjyldyq jemisti zertteýleri úshin berildi.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Kúntizbe,
Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT