+7 (701) 759 90 19
USD 387.14 EUR 428.18
RUB 6.06 CNY 55.23
Jańalyqtar

7 qazan. QazAqparat kúntizbesi

2019 jylǵy 7 qazan 07:00
Bólisińiz:
7 qazan. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2019 jylǵy 7 qazanǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Halyqaralyq dáriger kúni

Jyl saıyn qazan aıynyń birinshi dúısenbisi kúni álemniń kóptegen elderinde Halyqaralyq dárigerler kúni atap ótiledi.

Atalmysh meıramdy uıymdastyrý bastamasyn kótergen - Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy jáne «Shekarasyz dárigerler» halyqaralyq medıtsınalyq gýmanıtarlyq uıymy.

Búkilálemdik sáýlet kúni

Halyqaralyq sáýletshiler odaǵynyń (HSO) bastamasymen toılanady. Bastapqyda HSO-nyń 1985 jylǵy otyrysynda jyl saıyn 1 shilde kúni Búkilálemdik sáýlet kúnin toılaý týraly sheshim shyǵarylǵan bolatyn. Al 1996 jyly Halyqaralyq sáýletshiler odaǵynyń Barselonada ótken HH Bas Assambleıasynda Búkilálemdik sáýlet kúnin toılaýdy qazannyń birinshi dúısenbisine aýystyrý týraly qarar qabyldandy.

Búkilálemdik Habıtat kúni

Bul kún «Eldi mekender jónindegi komıssııa» usynysyna sáıkes, BUU Bas Assambleıasynyń 40-sessııasynda bekitilgen bolatyn.

Búkilálemdik Habıtat kúni qazannyń birinshi dúısenbisinde, 1986 jyldan beri atap ótiledi. Onyń basqa ataýy - Halyqaralyq turǵyn úı kúni.

Jyl saıyn osy kúni BUU men «BUU-nyń Eldi mekender jónindegi baǵdarlamasy» álem qalalarynyń birinde resmı sharalar ótkizedi.

Halyqaralyq úsh tarmaqty júıke nevralgııasy kúni

Úsh tarmaqty júıke nevralgııasy – adam janyna qatty batatyn aýrýlardyń biri. Halyqaralyq úsh tarmaqty júıke nevralgııasy kúni – osy aýrý týraly kóbirek aqparat taratýdyń jaqsy tásili. Ol týraly aqparat taratý naýqany 2013 jyly bastaldy, oǵan TNnME (Úsh tarmaqty júıke nevralgııasy jáne MEN) uıymynyń muryndyq boldy.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1946 jyly Almatydaǵy Qazaq opera jáne balet teatrynda «Birjan - Sara» operasynyń premerasy qoıyldy. Operanyń avtory - M.Tólebaev, lıbrettosyn Q.Jumalıev jazǵan. Alǵashqy qoıylymdaǵy Birjan beınesin Á.Úmbetbaev somdasa, Sarany K.Baıseıitova oınady. «Birjan - Sara» - kóp aktili lırıkalyq-dramalyq opera. Onyń negizine XIX ǵasyrda ómir súrgen aqyn, ánshi-kompozıtor Birjan sal men Sara aqynnyń aıtysy alynǵan. Operaǵa 1949 jyly KSRO Memlekettik syılyǵy berilgen.

1993 jyly QR Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmy Kókshetaý qalasy jáne oblysynyń orys tilindegi «Kokchetavskaıa oblast» ataýyn «Kokshetaýskaıa oblast», al «Kokchetav» ataýyn «Kokshetaý» dep qoldaný týraly Qaýly qabyldady.

Kókshetaý qalasy Kóshetaý qyratynyń teriskeıinde, Qopa kóliniń jaǵasynda ornalasqan, búginde Qazaqstan Respýblıkasy Aqmola oblysynyń ákimshilik ortalyǵy.

1993 jyly Almatyda jazýshy Іlııas Esenberlınniń murajaıy ashyldy.

1997 jyly QR Úkimetiniń №1419 Qaýlysymen arnaıy tele-, radıohabar taratý sýbektisi retinde «Qazteleradıo» Respýblıkalyq memlekettik qazynalyq mekemesi quryldy, onyń negizgi mindeti retinde «teleradıobaǵdarlamalardy jáne basqa teleradıohabarlardy taratý» belgilendi.

1998 jyly «Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańymen QR Konstıtýtsııasyna ózgerister engizildi. Atap aıtqanda, Prezıdent ókilettiginiń jańa merzimi bekitildi – 7 jyl. Jas shekteýleri de ózgertildi: tómengi meje – qyryq jastan kem emes, joǵary meje – shektelmegen.

1999 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń Qaýlysymen Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq muraǵat qory týraly ereje bekitildi.

1999 jyly Berlın kósheleriniń birine qazaq aqyny Abaı esimi berildi.

2005 jyly Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde iri túrkitanýshy ǵalym, etnograf Lev Gýmılevtiń murajaı-kabıneti ashyldy.

Munda L.Gýmılevtiń búkil shyǵarmalary toptastyrylǵan. Olardyń ishinde «Qazaq etnosynyń shyǵý tarıhy» qoljazbasy men «Etnogenez ben Jer bıosferasy» atty doktorlyq dıssertatsııasynyń túpnusqasy da bar. Sondaı-aq Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń eýrazııashyldyq ıdeıasyn qoldaıtyn birqatar eńbekteri qoıylǵan. Kabınettiń ashylý rásiminde ǵalymnyń zaıyby N.Gýmılevanyń jıeni M. Novgorodova eýrazııashyl jannyń óz týyndylaryn basqan «Continental» jazý mashınkasyn murajaıǵa tapsyrdy.

2009 jyly Astanada Shveıtsarııa Konfederatsııasynyń Qazaqstandaǵy elshiligi ashyldy.

2011 jyly Monako knıazdiginde hanzada Alber-ІІ, Premer-Mınıstr Mıshel Roje, sonymen qatar syrtqy saıasat vedomstvosynyń basshysy Joze Badıa men ózge de mınıstrlerdiń qatysýymen Qazaqstan Respýblıkasynyń Qurmetti konsýldyǵy ashyldy.

2013 jyly Kıshınevte ótken Táýelsiz memleketter dostastyǵy memlekettik aqparat agenttikteri basshylary keńesiniń XVII otyrysynda «QazAqparat» «TMD-ǵa 20 jyl» mereıtoılyq medalimen marapattaldy. Nagrada TMD-ǵa qatysýshy memleketterdiń yqpaldastyǵyn damytýǵa qosqan úlesi úshin berildi.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Kúntizbe,
Bólisińiz:

Avtor:

Nurlan Tuıaqov

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT