5 shilde. QazAqparat kúntizbesi
2022 jylǵy 5 shilde 07:00

5 shilde. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat – QazAqparat oqyrmandaryna 2022 jylǵy 5 shildege arnalǵan kúntizbesin usynady.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1952 jyly Óskemen pedagogıkalyq ınstıtýty (qazirgi ýnıversıtet) quryldy, 2003 jylǵy qazanda QR Úkimetiniń qaýlysymen oqý ornyna ǵalym, til mamany-túrkitanýshy Sársen Amanjolovtyń esimi berildi.

1961 jyly Jetibaıda №6 uńǵydan qýatty munaı fontany atqylady. Bul data Mańǵystaý munaıynyń ashylǵan jyly sanalady. Ondaǵy táýliktik munaı qýaty elimiz oıynsha eń joǵary kórsetkishke jetti.

1998 jyly astanada Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev pen Reseıdiń birinshi Prezıdenti Borıs Eltsın QR men RF arasyndaǵy Máńgilik dostyq pen yntymaqtastyq týraly Shartqa qol qoıdy.

2000 jyly «2000 jyl - mádenıetti qoldaý jyly» dep jarııalanýyna oraı, sonymen qatar astanany áleýmettik-mádenı damytý maqsatynda jáne kórnekti qazaq ánshisi Kúlásh Baıseıitovanyń atyn máńgi este saqtaý úshin K. Baıseıitova atyndaǵy opera jáne balet teatryna Ulttyq teatr mártebesin berý týraly Jarlyq shyqty.

2000 jyly Atyraý qalasynyń ortalyq alańyna túrki tektes mámlúkter arasynan shyqqan, Mysyrdy bılegen sultan, ortaǵasyrlyq Mysyrdyń asa iri áskerı jáne memleket qaıratkeri Beıbarys sultanǵa arnalǵan eskertkishtiń ashylý saltanaty ótti.

2001 jyly Aqmola oblysy ýche qalasyndaǵy Kadet korpýsy ǵımaratynyń aldynda qazaqtyń uly ǵalymy, shyǵystanýshy, tarıhshy, etnograf, geograf, folklortanýshy, aǵartýshy-demokrat Shoqan Ýálıhanovtyń eskertkishi ashyldy.

2007 jyly elordada Bógenbaı batyrdyń eskertkishi ashyldy. Eskertkish Saryarqa men Bógenbaı batyr kósheleriniń qıylysynda ornalasqan. Saltanatty sharaǵa qala ákiminiń orynbasary Ermek Amanshaev, Parlament Senatynyń depýtaty Ómirbek Baıgeldi jáne Kákimbek Salyqov, Aldan Smaılov, Myrzataı Joldasbekov syndy jazýshylar qatysty. Qarakók granıtten jasalǵan eskertkishtiń jalpy bıiktigi – 11,3 metr. Avtory - músinshi, Qazaqstan Sýretshiler odaǵynyń múshesi Toqtar Ermekov.

Bógenbaı batyr (1680-1775/1776) – XVIII ǵasyrdaǵy qazaq halqynyń dańqty qolbasshylarynyń biri, jońǵar basqynshylaryna qarsy azattyq kúresin uıymdastyrýshy.

2010 jyly astanada ótken Eýrazııalyq ekonomıkalyq qoǵamdastyq memleketaralyq keńesiniń 27-májilisinen keıingi Memleket basshylarynyń birlesken málimdemesinde Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Belarýs, Qazaqstan jáne Reseı Keden odaǵy qurylǵanyn jarııalady.

2013 jyly astana Ádilet departamenti jańa qoǵamdyq birlestik – «Ǵaryshty damytý ınstıtýtyn» tirkedi. Onyń prezıdenti bolyp Talǵat Musabaev taǵaıyndaldy. ǴDI QB-nyń basty mindeti – Qazaqstan Respýblıkasynda ǵarysh salasyn qalyptastyrýda memlekettik saıasatty júzege asyrýǵa belsendi qolǵabys etý.

2017 jyly astanaǵa alǵash ret Omby oblysynyń tarıhı arhıvinen Kenesary hanǵa qatysty qujattar jetkizildi. Árqaısysy 10-15 paraqty qamtıtyn 40 qujat ákelindi. Onda Omby jáne Aqmola oblystarynyń tarıhy jaıynda qundy málimetter jınaqtalǵan. Omby oblysy arhıvinde jalpy 2 mıllıonnan astam materıal saqtaýly.

2017 jyly AQSh-tyń Fıladelfııa qalasynda «World Open 2017» iri halyqaralyq týrnıri ótti, oǵan qazaqstandyq shahmatshy Jansaıa Ábdimálik qatysty. Týrnırde barlyǵy 216 shahmatshy saıysty. Onyń 33-i – erler grossmeısteri, 26-sy – erler arasynda halyqaralyq sheber.

2017 jyly astanada qýaty 50 kVt elektrmobılderdi qýattaýǵa arnalǵan alǵashqy óndiristik stantsııa ashyldy. Compass JQS + express market kesheniniń jańa avtojanarmaı quıý stantsııasy QR-da burynnan bar stantsııalardan erekshelenedi, sebebi AVV kompanııasynyń Terra 53 modeliniń jyldam qýattaý stantsııasy barlyq tıptegi elektromobılderdi 10-30 mınýt ishinde 80%-ǵa deıin qýattaýǵa múmkindik beredi.

2018 jyly «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda Aqtaýda Qazaq SSR halyq ártisi, qazaq halqynyń uly akteri Nurmuhan Jantórınniń eskertkishi ashyldy.

2018 jyly astanada Qoljazbalar men sırek kitaptar ulttyq ortalyǵynda «Astana - Alash armany» taqyryptyq kórmesi ashyldy. Ýaqytsha kórmeni ulttyq ortalyq Pavlodar oblysynyń «Buqar jyraý atyndaǵy ádebıet jáne óner mýzeıimen birlesip uıymdastyrǵan. Munda Pavlodar óńirinen shyqqan ataqty tulǵalar – Máshhúr Júsip Kópeev, Júsipbek Aımaýytov, Sultanmahmut Toraıǵyrov jáne Jaıaý Musa men Estaıdyń jeke buıymdary, tutynǵan zattary qoıylǵan.

2018 jyly «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵy resmı ashyldy. AHQO-nyń resmı ashylýy Astana Finance Days forýmynyń negizgi sharasy sanalady. Saltanatty sharaǵa Ábý Dabıdiń murager hanzadasy sheıh Muhammed ben Zaıd ál Nahaıan, iri halyqaralyq kompanııalardyń basshylary, ǵylymı orta men sarapshylyq ortalyqtardyń sarapshylary qatysty. AHQO mindetteri – qarjylyq qyzmetter salasynda ınvestıtsııalaý úshin tartymdy orta qurý arqyly el ekonomıkasyna ınvestıtsııa tartýǵa járdemdesý, Qazaqstan Respýblıkasynyń baǵaly qaǵazdar naryǵyn damytý, onyń halyqaralyq kapıtal naryqtarymen yqpaldasýyn qamtamasyz etý.

2019 jyly Shymkent qalasynda «Ulttyq dombyra kúni» merekesine oraı «Dombyra» eskertkishiniń ashylý saltanaty ótti. «Túrkistan» saraıynyń alańynda ulttyq aspabymyzdy ulyqtaý maqsatynda ornatylǵan eskertkishtiń avtory – Shymkent qalasynyń sýretshiler odaǵy. Týyndynyń bıiktigi – 7,5 metr, eni – 1,5 metr. Eskertkishtiń bir ereksheligi - janyna jaqyndaǵan kezde qazaqtyń kúıi oryndalady. Shymkenttikter endi munda 30-ǵa jýyq kúı tyńdap, aspaptyń qońyr úninen tamasha áser ala alady.

2020 jyly National Geographic fotograftary Nur-Sultannyń sýretteri usynylǵan arnaıy fotokórme uıymdastyrdy. Onlaın fotokórme búkil álemge elordany National Geographic fotograftarynyń obektıvteri arqyly kórsetýge múmkindik týǵyzdy. Atap aıtqanda, kórmede álemge tanymal National Geographic fotografy – Djordj Shtaınmattstyń (George Steinmetz) sýretteri kórsetildi.

2021 jyly Jezqazǵan qalasynda qazaqtar men jońǵarlar arasyndaǵy áıgili shaıqastardyń biri bolǵan jerde «Bileýti» etnoaýylynyń ashylýy ótti. Jobanyń bastamashysy – «Kóbes-Óteý» qoǵamdyq birlestiginiń jetekshisi jáne jergilikti murajaıdyń bas sýretshisi Keshýbaı Baıdildın.

«Men bul ıdeıany eki jyldan astam ýaqyt boıy qoldadym. Basty maqsat – ulttyq qundylyqtardy, salt-dástúrdi, qolónerdi jańǵyrtý. Biz úshin jastardy baýlý, olardyń ultyna, jerine, tarıhyna degen súıispenshiligin oıatý, ulttyq qundylyqtardy boıyna sińirý mańyzdy», – dedi joba avtory.

2021 jyly Nur-Sultan qalasynda A. ıAnýshkevıch pen A. Pýshkın kósheleriniń qıylysynda «Qutqarýshylar saıabaǵy» ashyldy.


Uqsas jańalyqtar
Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT