+7 (701) 759 90 19
USD 405.69 EUR 455.51
RUB 5.72 CNY 57.42
Jańalyqtar

31 mamyr. QazAqparat kúntizbesi

2020 jylǵy 31 mamyr 07:00
Bólisińiz:
31 mamyr. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandarǵa 2020 jylǵy 31 mamyrǵa arnalǵan kúntizbeni usynady.

Uqsas jańalyqtar
6 shilde. QazAqparat kúntizbesi 5 shilde. Týǵan kún ıeleri 5 shilde. QazAqparat kúntizbesi

ATAÝLY KÚNDER

Saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúni

Stalındik rejim kezinde jazyqsyz qurban bolǵandardy eske alý maqsatynda jyl saıyn atap ótiledi. QR Prezıdentiniń tıisti Qaýlysy 1997 jyldyń 5 sáýirinde qabyldandy.

Qazaqstanda 1920 jyldardyń basynda qoldan uıymdastyrylǵan, keıinnen 1927-1929 jyldary «asyra silteý bolmasyn, asha tuıaq qalmasyn» degen uranmen júzege asyrylǵan asharshylyq Qazaqstanda ǵana emes Reseı, Ýkraına, Belarýs jerlerinde 7 mıllıon adamnyń ómirin jalmady. Onyń ishinde Qazaqstanda eń keminde 1,5 mıllıon adam ashtyqtan ajal qushty.

Budan bólek, Qazaqstanda saıası qýǵyn-súrgin náýbeti 1928 jyldyń ortasynda Alash qozǵalysyna qatysqan qaıratkerlerdi tutqyndaýdan bastaldy. Olarǵa «býrjýazııashyl-ultshyl» degen aıyp taǵyldy. Olar ártúrli merzimge túrmege qamaldy, atý jazasyna kesildi, eriksiz jer aýdaryldy. Ult qaıratkerlerine negizinen SSSR-dy qulatý úshin jasyryn kontrrevolıýtsııalyq uıymdar qurdy degen zańsyz jala jabyldy. Sonymen qatar moldalar men dindarlardy «basqasha, bóten oılaıtyndar» dep aıyptady.

Málimetterge súıensek, Qazaqstanda 103 myń adam qýǵyn-súrginge ushyrap, 25 myń adam atý jazasyna kesilgen.

Táýelsiz Qazaqstan tarıhynda alǵash bolyp qabyldanǵan zańdardyń biri - 1993 jylǵy 14 sáýirdegi «Jappaı saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý týraly» QR Zańy boldy.

Temekiden bas tartýdyń dúnıejúzilik kúni

Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy 1988 jyly 31 mamyrdy Dúnıejúzilik temekiden bas tartý kúni dep jarııalady. Álemdik qaýymdastyq aldyna HHІ ǵasyrda temeki tartý máselesin joıýǵa qol jetkizý mindeti qoıyldy.

Qazaqstandaǵy Hımııa ónerkásibi qyzmetkerleriniń kúni

Hımııa jáne munaı-hımııa ónerkásibi qyzmetkerleriniń kásibı merekesi Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 1998 jylǵy 20 qańtardaǵy № 3827 Jarlyǵymen bekitildi. Jyl saıyn mamyr aıynyń sońǵy jeksenbisinde dástúrli túrde atap ótiledi.


ESTE QALAR OQIǴALAR

1925 jyly Qyzylordada Qazaqstan kásipodaǵynyń alǵashqy sezi ótti.

2001 jyly EýrAzEQ qurý týraly shart kúshine endi. Onyń basty mindeti múshe memleketterdiń saýda-ekonomıkalyq, áleýmettik-gýmanıtarlyq jáne quqyqtyq salalardaǵy ózara baılanystaryn odan ári tereńdetýge qajetti jaǵdaılardy jasaý boldy.

2002 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev saıası-qýǵyn súrgin qurbandaryna arnalǵan eskertkishti ashty. Eskertkish XX ǵasyrdyń 30-shy jyldarynda tutqyndardy jappaı atý orny bolǵan Jańajol eldi mekeninde ornatylǵan. Jalpy 1930-1953 jyldary aralyǵynda 40 mıllıonnan astam sovet azamaty repressııaǵa ushyraǵan. Ásirese Sovet Odaǵy quramynda bolǵan barlyq halyqtar men ulttardyń betke ustar ıntellıgentsııa ókilderi bul zańsyz jazalaýǵa kóp ushyraǵan. Osy kezeńde elimizdegi qazaqtardyń 40 paıyzy qyryldy. Al Qazaqstan aýmaǵynda ornalasqan lagerlerge koreıler, polıaktar, Edil nemisteri, Qyrym tatarlary, Kavkaz halyqtary jáne basqa da ult ókilderi kúshtep qonystandyryldy.

2005 jyly «Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy Memlekettik qyzmet akademııasy», «Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵarǵy soty janyndaǵy Sot akademııasy» memlekettik mekemelerin biriktirý jáne «L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti» RMQQ Dıplomatııa akademııasy fýnktsııalaryn berý jolymen Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasy quryldy.

2007 jyly Elbasy Nursultan Nazarbaev Aqmola oblysy Tselınograd aýdany Aqmol aýylynda ornalasqan saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna arnalǵan«Aljır» memorıaldyq-mýzeı kesheniniń ashylý rásimine qatysty.

2010 jyly elordadaǵy QR Ulttyq akademııalyq kitaphanasynda «Alashorda» derekti fılmi kórsetildi. Ol «Alash» partııasy basshylarynyń ómiri men qyzmetine arnalǵan.

2011 jyly Ystanbulda Qazaqstan táýelsizdiginiń jáne QR men Túrkııa arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynastyń ornatylǵanyna 20 jyl tolýyna oraı fotokórme ashyldy.

2011 jyly Qaraǵandy oblysynda Saıası qýǵyn-súrgin qurbandary kúni Dolınka aýylyndaǵy burynǵy KarLag basqarmasynyń ǵımaratynda tarıhı mýzeı ashyldy. Onyń ashylý saltanatyna qýǵyn-súrgin qurbandarynyń urpaqtary shaqyryldy. Sharaǵa Qaraǵandy oblysyna Sheshenstan men Ingýshetııadan qonys aýdarylǵan delegatsııa músheleri de qatysty.

2012 jyly Astana qalasyndaǵy Respýblıka dańǵyly men Abaı dańǵylynyń qıylysynda «1932-1933 jyldardaǵy asharshylyq qurbandaryna taǵzym» monýmentaldyq-skýlptýralyq kompozıtsııasynyń saltanatty ashylýy boldy.

2015 jyly Astanada «Amanat» tarıhı fılminiń premerasy ótti. Ol Qazaqstan men Orta Azııanyń belgili tarıhshysy Ermuhan Bekmahanovqa arnalǵan.

2017 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymynyń Bilim berý komıtetiniń múshesi boldy. Oǵan Qazaqstandaǵy bilim berý salasynda atqarylǵan aýqymdy jumystar - jańa bilim mazmunynyń engizilýi, úsh tuǵyrly til saıasatynyń qarqyndy damýy, 12 jyldyq bilim berý, t.b. jol ashty.

2017 jyly Qazaqstanda saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń eń úlken elektrondy derekqory iske qosyldy. Derekqorǵa 200 myńǵa jýyq adamnyń aty-jóni jazyldy. Oǵan Ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń arhıvi usynǵan derekter, «Azaly kitap» kóp tomdyǵynyń jáne óńirlik arhıvterdiń derekteri engizildi.

2018 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq mýzeıinde QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi, QR Ulttyq sport túrleri qaýymdastyǵy jáne ıÝNESKO-nyń Dástúrli sport túrleri jáne oıyndar komıteti arasynda ózara túsinistik týraly úshjaqty memorandýmǵa qol qoıyldy. Qujatta alǵashqy álemdik etnosport oıyndaryn Qazaqstanda ótkizý máselesi qarastyrylǵan.

2018 jyly Qaraǵandy oblysyndaǵy Spassk memorıaldyq kesheninde qýǵyn-súrgin qurbany bolǵan ırandyqtar men chehtardy eske alý belgileri ornatyldy. Osyǵan oraı ótkizilgen rekvıem-mıtıngige Iran, Chehııa, Vengrııa, Rýmynııa, Fınlıandııa elderiniń dıplomatııalyq mıssııalarynyń basshylary qatysty.

2018 jyly Qazaqstanda kómirsýtekti barynsha az paıdalanatyn ınvestıtsııalyq jobalarǵa qoldaý kórsetý jáne olardy is júzine engizý ári áleýetti ınvestorlardy jumyldyrý maqsatynda «Jasyl» tehnologııalar jáne ınvestıtsııalyq jobalar halyqaralyq ortalyǵy ashyldy.

2019 jyly Qarqaraly qalasynda Abaıdyń eskertkishi qoıyldy. Músinshi uly aqyn men oıshyldy ákesi Qunanbaıdyń qasyna qoıyp músindegen. Eskertkish mystan jasalǵan, bıiktigi – 4 metrden asady. Avtory – Sáken Dáýletbaev.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059

MURAǴAT