30 maýsym. QazAqparat kúntizbesi
2022 jylǵy 30 maýsym 07:00

30 maýsym. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2022 jylǵy 30 maýsymǵa arnalǵan kúntizbeni usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Halyqaralyq asteroıd kúni

Alǵash ret 2015 jylǵy 30 maýsymda atalyp ótti. BUU Bas Assambleıasynyń 2016 jylǵy 6 jeltoqsandaǵy №71/90 qararymen bekitildi. Osy kúndi atap ótýdegi maqsat – asteroıdtar, olardyń Jerge tóndirýi múmkin qaýip-qateri týraly qalyń jurtshylyqqa aqparat berý. Asteroıdtar kúnin atap ótý úshin 30 maýsymnyń tańdalýy adamzat tarıhyndaǵy eń aýqymdy asteroıd apaty – Týngýss meteorıtiniń qulaǵan kúnimen (1908 j.) baılanysty.

Halyqaralyq parlamentarızm kúni

2018 jyly BUU Bas Assambleıasy óziniń qararynda Parlamentaralyq odaqtyń qurylǵanyna bir jyl tolýyn halyqaralyq parlamentarızm kúni dep jarııalady. Bul parlamentter men parlamenttik uıymdardyń ulttyq deńgeıdegi jáne turaqty damýdyń jahandyq maqsattaryna qol jetkizýdegi, sondaı-aq búkil álemdegi adamdardyń ómirin jaqsartýdaǵy rólin erekshe kórsetti.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1935 jyly Bórli aýdany quryldy. Aýdannyń qazirgi aýmaǵy 1965 jyly qalyptasty. Batys Qazaqstan oblysynyń soltústik-shyǵys bóliginde ornalasqan. Ortalyǵy – Aqsaı qalasy. Aýmaǵy – 5 556 myń sharshy metr. Aýdan ortalyǵynan Oral qalasyna deıingi qashyqtyq – 140 km. Oblystyń úsh aýdanymen jáne soltústikte Jaıyq ózeni boıymen Reseı Federatsııasynyń Orynbor oblysymen shektesedi. Aýdan aýmaǵyna 15 aýyldyq okrýg pen Aqsaı qalasy kiredi. 31 eldi meken bar, sonyń ishinde 14 ákimshilik-aýmaqtyq bólinis kiredi: Aqbulaq, Aleksandrovka, Aqsý, Bórli, Býmakól, Berezov, Jarsýat, Kentúbek, Qanaı, Qaraǵandy, Pýgachev, Prıýral, Ýspen aýyldyq okrýgteri jáne Aqsaı qalasy.

1954 jyly KSRO mınıstrler keńesi magnetıtti ken tabylǵan Sokolov jáne Sarybaı ken oryndarynyń negizinde Sokolov-Sarybaı taý-ken baıytý óndiristik birlestiginiń qurylysyn bastaý týraly sheshim qabyldady.

1998 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti janyndaǵy Sheteldik ınvestorlar keńesi quryldy. Keńestiń negizgi mindetteri – Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men elde jumys istep júrgen sheteldik ınvestorlardyń arasyndaǵy tikeleı dıalogti qamtamasyz etý, ınvestıtsııalyq qyzmetpen baılanysty problemalyq máselelerdi jedel sheshý, Qazaqstanda ınvestıtsııalyq klımatty jaqsartý jáne elimizdi álemdik ekonomıkalyq protsesterge odan ári ıntegratsııalaý.

2007 jyly astanada Beıbitshilik jáne kelisim saraıynyń aldynda Halyqtar dostyǵy monýmenti ashyldy. Monýmenttiń saltanatty ashylý rásimine Elbasy Nursultan Nazarbaev pen elimizge jumys saparymen kelgen Ispanııa Koroli Hýan Karlos І jáne Koroleva Sofııa qatysty. Eskertkish avtorlary – sýretshi Tóleýǵazy Baıǵalıev, sáýletshi Samatbek Tájenuly, músinshi Asqar Nartov. Bıiktigi – 21 metr. Joǵarǵy jaǵynda 100 myńnan astam qazaq, orys, nemis jáne káris ulty qyzdarynyń shańyraqty kóterip turǵan músini beınelengen. Ortasynda Qazaqstandaǵy ulttar men ulystardyń sanyna sáıkes keregeler men masaq ornalasqan.

2009 jyly astanadaǵy Táýelsizdik saraıy jáne «Qazaq eli» monýmenti ornalasqan Manas kóshesiniń aty Táýelsizdik dańǵyly dep ózgertildi.

2010 jyly Qaraǵandy oblysynyń Temirtaý qalasynda 1985 jyly bolashaq urpaqqa joldaý jazyp salynǵan kapsýlany ashý saltanaty ótti. HHІ ǵasyrdyń metallýrgterine arnalǵan bul joldaýda bolashaq urpaqqa «Qazaqstandyq Magnıtka» metallýrgteriniń dástúrlerin saqtaý tilegi jazylǵan. Konteınerge sondaı-aq, qujattar – sol jyldary shyǵarylǵan ónimder týraly esep kóshirmeleri jáne mereıtoılyq dataǵa qarsy túsirilgen derekti fılm bolǵan. Konteınerdiń syrtynda: «2010 jyldyń shilde aıynda ashý» dep jazylǵan.

2010 jyly Keden odaǵyna múshe elder, Qazaqstan Úkimeti jáne «Azııa avto» AQ avtomobıl qurastyrý zaýyty maquldaǵan kelisimderdiń negizinde Qazaqstan Respýblıkasy tarıhynda alǵash ret avtomobıl qurastyrý ónerkásibi týraly kelisimge qol qoıyldy. «Azııa avto» - ónimderi Keden odaǵyna múshe elderdiń aýmaǵynda baj salyǵynsyz tasymaldanatyn Qazaqstannyń birden-bir avtoóndirisshisi boldy.

2011 jyly Almatyda Vengrııa, Avstrııa, Latvııa, Slovakııa jáne Slovenııanyń birlesken vızalyq ortalyǵy ashyldy. Maqsaty – shengen vızalaryn beretin oryndy Qazaqstan turǵyndaryna jaqyndatý.

2013 jyly Qazaqstan uzaq merzimdi strategııalyq memlekettik josparlaý salasynda kóshbasshy elderdiń birinshi ondyǵyna kirdi. Memlekettik josparlaý salasyndaǵy kóshbasshy elderdiń ekinshi «bestigin» Qazaqstan ashyp otyr. Odan keıin tizimde jańa ındýstrııalyq elder – Sıngapýr, Brazılııa, Úndistan jáne Ońtústik Koreıa tur.

2015 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq banki «Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy» mereıtoılyq monetasy shyǵaryldy.

2015 jyly Tatarstan Respýblıkasynyń qazaq ulttyq-mádenı avtonomııasynyń tóraǵasy S. Jaqsybaevtyń Qazannyń kósheleriniń birine Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń esimin berý týraly ótinishi qarastyrylǵan soń Qazan mýnıtsıpaldyq toponımıka boıynsha komıssııasynyń usynysyn eskerip, Vahıtov jáne Prıvoljskıı aýdandarynyń aýmaǵyndaǵy Esperanto kóshesine Nursultan Nazarbaevtyń esimin berý sheshimi qabyldandy.

2018 jyly astanada Vengrııanyń Túrki halyqtarynyń úlken festıvali modeli boıynsha «Kóshpendiler álemi» festıvali bastaldy. Ashylý saltanatynda festıval qonaqtary: MagyarTuran (Vengrııa), Bolgarlyq «Baga-Týr» sport mektebi, «Lıýbızar-Soltústik Amýr» 1-shi Bashqurlyq atty polk» áskerı-patrıottyq klýby» (Bashqurstan), Ordogaı Túrik tarıhı jańǵyrý komandalary óz ónerlerin ortaǵa saldy. Eki kún boıy 7 aýyldan turatyn festıvaldiń qatysýshylary kóshpendiler mádenıetin jetik meńgergen jaýjúrek sarbazdar, mergender, at qulaǵynda oınaıtyn shabandozdar jáne mýzykanttar san túrli qoıylymdar qoıyp, sheberligimen kórermendi tánti etti.

2018 jyly Semeıdegi kórmede Abaı ustaǵan tumar dombyra kórsetildi. Dombyra aqynnyń Jıdebaı qonysyndaǵy mýzeı-úıinen arnaıy ákelindi. Abaı Qunanbaıuly óziniń dombyrasyn dosy N.I. Dolgopolov arqyly 1885 jyly Semeıdegi ólketaný mýzeıine tapsyrǵan. Nıfont Dolgopolov sol joly jaılaýdan qaıtqanda, Abaıdyń tumar dombyrasymen qosa qobyz, sybyzǵy, asataıaqty da mýzeıge tapsyrady. Búgingi tańda dombyra – Abaıdyń saýsaq izderi saqtalǵan asa qundy eksponattardyń biri.

2019 jyly Batyrhan Shúkenov albomdarynyń syılyqqa beriletin kollektsııalyq basylymy jaryqqa shyqty. Oǵan ánshiniń eki kontserti, toǵyz mýzykalyq dısk jáne buryn shyrqalmaǵan ánderi kirdi. Mýzykalyq dıskilerge qosymsha retinde jınaqqa Batyrdyń 2006 jáne 2013 jyldary Almatyda ótken kontsertteriniń DVD jazbalary qosyldy. Sońǵysy ártistiń Nıý-Iork, London, Rıga jáne Máskeýdegi áriptesteri men dostarynyń qatysýymen ótken.

2020 jyly Rýmynııa astanasy Býharest qalasynyń eń kórikti jerleriniń birinde «Nur-Sultan» saıabaǵy saltanatty túrde ashyldy.

2020 jyly Qazaqstanda ulttyq parkterdi qoldaý qory quryldy. Onyń basty mindeti – órkenıetti ekotýrızmdi damytý jónindegi jobalardy qoldaý, eldegi ulttyq parkter tabıǵatyna qamqorlyq jasaý maqsatynda múddeles adamdardy biriktirý.

2020 jyly Polshada Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyǵyna arnalǵan poshta markasy shyǵaryldy. Poshta markasyn shyǵarý jobasyn uly aqynnyń mereıtoıyn merekeleý aıasynda Qazaqstannyń Varshavadaǵy Elshiliginiń bastamasymen «Pochta Polska» AQ júzege asyrdy. Markanyń tanystyrylymy «Pochta Polska» kompanııasynyń ortalyq ǵımaratynda ótti. Qazaqstannyń Polshadaǵy Elshisi Álim Qırabaev qazirgi urpaqty adaldyq pen ádilettilik qaǵıdalaryn basshylyqqa alýǵa, sondaı-aq óz halqyna qyzmet etýge jáne bilim berýge umtylýǵa shaqyryp, shabyttandyratyn uly jazýshynyń fılosofııalyq ıdeıalarynyń jáne ólmes ádebı murasynyń ózektiligin atap ótti.

2020 jyly mádenı-aǵartý baǵytyndaǵy «Abaı» telearnasy efırge shyqty.

2021 jyly Koreıa Respýblıkasynda eki memleket arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynastyń búkil tarıhynda ońtústikkoreıalyq Dongil Highvill kompanııasynyń prezıdenti Ko Dong Hen Qazaqstannyń tuńǵysh qurmetti konsýly atandy.

Onyń negizgi qyzmeti azamattarymyzdyń quqyqtaryn qorǵaý jumysyn kúsheıtýge, sondaı-aq ekonomıka, mádenıet, bilim jáne ǵylym salalaryndaǵy yntymaqtastyqty damytýǵa járdemdesýge baǵyttalady.

2021 jyly dombyra, qobyz jáne sybyzǵy Belgııanyń mýzykalyq aspaptar murajaıyna berildi. Qazaqstannyń baı mýzykalyq mádenıeti endi Brıýsselde kórsetiledi. Dombyra, qobyz jáne sybyzǵy Belgııanyń Koroldik óner jáne tarıh murajaılarynyń Memlekettik murajaı kesheniniń tizimine enedi, sonymen qatar murajaıdyń onlaın katalogi men «MIMO» mýzykalyq aspaptardyń halyqaralyq derekter bazasy arqyly dúnıe júzine qoljetimdi bolady.

2021 jyly Londondaǵy vırtýaldy kitap jármeńkesine «Shoqan Ýálıhanovtyń tańdamaly shyǵarmalary», «Qazirgi qazaq ádebıetiniń antologııasy», sondaı-aq Abaı Qunanbaıuly shyǵarmalary usynyldy.

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT