30 maýsym. QazAqparat kúntizbesi
2022 jylǵy 30 maýsym 07:00

30 maýsym. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2022 jylǵy 30 maýsymǵa arnalǵan kúntizbeni usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Halyqaralyq asteroıd kúni

Alǵash ret 2015 jylǵy 30 maýsymda atalyp ótti. BUU Bas Assambleıasynyń 2016 jylǵy 6 jeltoqsandaǵy №71/90 qararymen bekitildi. Osy kúndi atap ótýdegi maqsat – asteroıdtar, olardyń Jerge tóndirýi múmkin qaýip-qateri týraly qalyń jurtshylyqqa aqparat berý. Asteroıdtar kúnin atap ótý úshin 30 maýsymnyń tańdalýy adamzat tarıhyndaǵy eń aýqymdy asteroıd apaty – Týngýss meteorıtiniń qulaǵan kúnimen (1908 j.) baılanysty.

Halyqaralyq parlamentarızm kúni

2018 jyly BUU Bas Assambleıasy óziniń qararynda Parlamentaralyq odaqtyń qurylǵanyna bir jyl tolýyn halyqaralyq parlamentarızm kúni dep jarııalady. Bul parlamentter men parlamenttik uıymdardyń ulttyq deńgeıdegi jáne turaqty damýdyń jahandyq maqsattaryna qol jetkizýdegi, sondaı-aq búkil álemdegi adamdardyń ómirin jaqsartýdaǵy rólin erekshe kórsetti.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1935 jyly Bórli aýdany quryldy. Aýdannyń qazirgi aýmaǵy 1965 jyly qalyptasty. Batys Qazaqstan oblysynyń soltústik-shyǵys bóliginde ornalasqan. Ortalyǵy – Aqsaı qalasy. Aýmaǵy – 5 556 myń sharshy metr. Aýdan ortalyǵynan Oral qalasyna deıingi qashyqtyq – 140 km. Oblystyń úsh aýdanymen jáne soltústikte Jaıyq ózeni boıymen Reseı Federatsııasynyń Orynbor oblysymen shektesedi. Aýdan aýmaǵyna 15 aýyldyq okrýg pen Aqsaı qalasy kiredi. 31 eldi meken bar, sonyń ishinde 14 ákimshilik-aýmaqtyq bólinis kiredi: Aqbulaq, Aleksandrovka, Aqsý, Bórli, Býmakól, Berezov, Jarsýat, Kentúbek, Qanaı, Qaraǵandy, Pýgachev, Prıýral, Ýspen aýyldyq okrýgteri jáne Aqsaı qalasy.

1954 jyly KSRO mınıstrler keńesi magnetıtti ken tabylǵan Sokolov jáne Sarybaı ken oryndarynyń negizinde Sokolov-Sarybaı taý-ken baıytý óndiristik birlestiginiń qurylysyn bastaý týraly sheshim qabyldady.

1998 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti janyndaǵy Sheteldik ınvestorlar keńesi quryldy. Keńestiń negizgi mindetteri – Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men elde jumys istep júrgen sheteldik ınvestorlardyń arasyndaǵy tikeleı dıalogti qamtamasyz etý, ınvestıtsııalyq qyzmetpen baılanysty problemalyq máselelerdi jedel sheshý, Qazaqstanda ınvestıtsııalyq klımatty jaqsartý jáne elimizdi álemdik ekonomıkalyq protsesterge odan ári ıntegratsııalaý.

2007 jyly astanada Beıbitshilik jáne kelisim saraıynyń aldynda Halyqtar dostyǵy monýmenti ashyldy. Monýmenttiń saltanatty ashylý rásimine Elbasy Nursultan Nazarbaev pen elimizge jumys saparymen kelgen Ispanııa Koroli Hýan Karlos І jáne Koroleva Sofııa qatysty. Eskertkish avtorlary – sýretshi Tóleýǵazy Baıǵalıev, sáýletshi Samatbek Tájenuly, músinshi Asqar Nartov. Bıiktigi – 21 metr. Joǵarǵy jaǵynda 100 myńnan astam qazaq, orys, nemis jáne káris ulty qyzdarynyń shańyraqty kóterip turǵan músini beınelengen. Ortasynda Qazaqstandaǵy ulttar men ulystardyń sanyna sáıkes keregeler men masaq ornalasqan.

2009 jyly astanadaǵy Táýelsizdik saraıy jáne «Qazaq eli» monýmenti ornalasqan Manas kóshesiniń aty Táýelsizdik dańǵyly dep ózgertildi.

2010 jyly Qaraǵandy oblysynyń Temirtaý qalasynda 1985 jyly bolashaq urpaqqa joldaý jazyp salynǵan kapsýlany ashý saltanaty ótti. HHІ ǵasyrdyń metallýrgterine arnalǵan bul joldaýda bolashaq urpaqqa «Qazaqstandyq Magnıtka» metallýrgteriniń dástúrlerin saqtaý tilegi jazylǵan. Konteınerge sondaı-aq, qujattar – sol jyldary shyǵarylǵan ónimder týraly esep kóshirmeleri jáne mereıtoılyq dataǵa qarsy túsirilgen derekti fılm bolǵan. Konteınerdiń syrtynda: «2010 jyldyń shilde aıynda ashý» dep jazylǵan.

2010 jyly Keden odaǵyna múshe elder, Qazaqstan Úkimeti jáne «Azııa avto» AQ avtomobıl qurastyrý zaýyty maquldaǵan kelisimderdiń negizinde Qazaqstan Respýblıkasy tarıhynda alǵash ret avtomobıl qurastyrý ónerkásibi týraly kelisimge qol qoıyldy. «Azııa avto» - ónimderi Keden odaǵyna múshe elderdiń aýmaǵynda baj salyǵynsyz tasymaldanatyn Qazaqstannyń birden-bir avtoóndirisshisi boldy.

2011 jyly Almatyda Vengrııa, Avstrııa, Latvııa, Slovakııa jáne Slovenııanyń birlesken vızalyq ortalyǵy ashyldy. Maqsaty – shengen vızalaryn beretin oryndy Qazaqstan turǵyndaryna jaqyndatý.

2013 jyly Qazaqstan uzaq merzimdi strategııalyq memlekettik josparlaý salasynda kóshbasshy elderdiń birinshi ondyǵyna kirdi. Memlekettik josparlaý salasyndaǵy kóshbasshy elderdiń ekinshi «bestigin» Qazaqstan ashyp otyr. Odan keıin tizimde jańa ındýstrııalyq elder – Sıngapýr, Brazılııa, Úndistan jáne Ońtústik Koreıa tur.

2015 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq banki «Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy» mereıtoılyq monetasy shyǵaryldy.

2015 jyly Tatarstan Respýblıkasynyń qazaq ulttyq-mádenı avtonomııasynyń tóraǵasy S. Jaqsybaevtyń Qazannyń kósheleriniń birine Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń esimin berý týraly ótinishi qarastyrylǵan soń Qazan mýnıtsıpaldyq toponımıka boıynsha komıssııasynyń usynysyn eskerip, Vahıtov jáne Prıvoljskıı aýdandarynyń aýmaǵyndaǵy Esperanto kóshesine Nursultan Nazarbaevtyń esimin berý sheshimi qabyldandy.

2018 jyly astanada Vengrııanyń Túrki halyqtarynyń úlken festıvali modeli boıynsha «Kóshpendiler álemi» festıvali bastaldy. Ashylý saltanatynda festıval qonaqtary: MagyarTuran (Vengrııa), Bolgarlyq «Baga-Týr» sport mektebi, «Lıýbızar-Soltústik Amýr» 1-shi Bashqurlyq atty polk» áskerı-patrıottyq klýby» (Bashqurstan), Ordogaı Túrik tarıhı jańǵyrý komandalary óz ónerlerin ortaǵa saldy. Eki kún boıy 7 aýyldan turatyn festıvaldiń qatysýshylary kóshpendiler mádenıetin jetik meńgergen jaýjúrek sarbazdar, mergender, at qulaǵynda oınaıtyn shabandozdar jáne mýzykanttar san túrli qoıylymdar qoıyp, sheberligimen kórermendi tánti etti.

2018 jyly Semeıdegi kórmede Abaı ustaǵan tumar dombyra kórsetildi. Dombyra aqynnyń Jıdebaı qonysyndaǵy mýzeı-úıinen arnaıy ákelindi. Abaı Qunanbaıuly óziniń dombyrasyn dosy N.I. Dolgopolov arqyly 1885 jyly Semeıdegi ólketaný mýzeıine tapsyrǵan. Nıfont Dolgopolov sol joly jaılaýdan qaıtqanda, Abaıdyń tumar dombyrasymen qosa qobyz, sybyzǵy, asataıaqty da mýzeıge tapsyrady. Búgingi tańda dombyra – Abaıdyń saýsaq izderi saqtalǵan asa qundy eksponattardyń biri.

2019 jyly Batyrhan Shúkenov albomdarynyń syılyqqa beriletin kollektsııalyq basylymy jaryqqa shyqty. Oǵan ánshiniń eki kontserti, toǵyz mýzykalyq dısk jáne buryn shyrqalmaǵan ánderi kirdi. Mýzykalyq dıskilerge qosymsha retinde jınaqqa Batyrdyń 2006 jáne 2013 jyldary Almatyda ótken kontsertteriniń DVD jazbalary qosyldy. Sońǵysy ártistiń Nıý-Iork, London, Rıga jáne Máskeýdegi áriptesteri men dostarynyń qatysýymen ótken.

2020 jyly Rýmynııa astanasy Býharest qalasynyń eń kórikti jerleriniń birinde «Nur-Sultan» saıabaǵy saltanatty túrde ashyldy.

2020 jyly Qazaqstanda ulttyq parkterdi qoldaý qory quryldy. Onyń basty mindeti – órkenıetti ekotýrızmdi damytý jónindegi jobalardy qoldaý, eldegi ulttyq parkter tabıǵatyna qamqorlyq jasaý maqsatynda múddeles adamdardy biriktirý.

2020 jyly Polshada Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyǵyna arnalǵan poshta markasy shyǵaryldy. Poshta markasyn shyǵarý jobasyn uly aqynnyń mereıtoıyn merekeleý aıasynda Qazaqstannyń Varshavadaǵy Elshiliginiń bastamasymen «Pochta Polska» AQ júzege asyrdy. Markanyń tanystyrylymy «Pochta Polska» kompanııasynyń ortalyq ǵımaratynda ótti. Qazaqstannyń Polshadaǵy Elshisi Álim Qırabaev qazirgi urpaqty adaldyq pen ádilettilik qaǵıdalaryn basshylyqqa alýǵa, sondaı-aq óz halqyna qyzmet etýge jáne bilim berýge umtylýǵa shaqyryp, shabyttandyratyn uly jazýshynyń fılosofııalyq ıdeıalarynyń jáne ólmes ádebı murasynyń ózektiligin atap ótti.

2020 jyly mádenı-aǵartý baǵytyndaǵy «Abaı» telearnasy efırge shyqty.

2021 jyly Koreıa Respýblıkasynda eki memleket arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynastyń búkil tarıhynda ońtústikkoreıalyq Dongil Highvill kompanııasynyń prezıdenti Ko Dong Hen Qazaqstannyń tuńǵysh qurmetti konsýly atandy.

Onyń negizgi qyzmeti azamattarymyzdyń quqyqtaryn qorǵaý jumysyn kúsheıtýge, sondaı-aq ekonomıka, mádenıet, bilim jáne ǵylym salalaryndaǵy yntymaqtastyqty damytýǵa járdemdesýge baǵyttalady.

2021 jyly dombyra, qobyz jáne sybyzǵy Belgııanyń mýzykalyq aspaptar murajaıyna berildi. Qazaqstannyń baı mýzykalyq mádenıeti endi Brıýsselde kórsetiledi. Dombyra, qobyz jáne sybyzǵy Belgııanyń Koroldik óner jáne tarıh murajaılarynyń Memlekettik murajaı kesheniniń tizimine enedi, sonymen qatar murajaıdyń onlaın katalogi men «MIMO» mýzykalyq aspaptardyń halyqaralyq derekter bazasy arqyly dúnıe júzine qoljetimdi bolady.

2021 jyly Londondaǵy vırtýaldy kitap jármeńkesine «Shoqan Ýálıhanovtyń tańdamaly shyǵarmalary», «Qazirgi qazaq ádebıetiniń antologııasy», sondaı-aq Abaı Qunanbaıuly shyǵarmalary usynyldy.

Uqsas jańalyqtar
10 tamyz: Týǵan kún ıeleri
2022 jylǵy 10 tamyz 08:15

10 tamyz: Týǵan kún ıeleri

NUR-SULTAN. QazAqparat – QazAqparat 10 tamyzǵa arnalǵan «Týǵan kún ıeleri» kúntizbesin usynady.


ESІMDER

177 jyl buryn (1845-1904) uly aqyn, fılosof, aǵartýshy, kompozıtor Abaı QUNANBAIULY dúnıege keldi.

Qazirgi Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Abaı aýdanynda týǵan. Ol aýyldaǵy Ǵabıthan moldadan saýat ashyp, 10 jasynda Semeı qalasyndaǵy Ahmet Rıza medresesine oqýǵa barǵan. Munda arab, parsy tilderin úırenip, din sabaqtaryn oqýmen qatar Nızamı, Naýaı, Saǵdı, Hafız, Fızýlı, t.b. shyǵys klassıkteriniń shyǵarmalarymen tanysady. Medreseniń úshinshi jylynda Semeıdegi «Prıhodskaıa shkolaǵa» túsip, 3 aı oqıdy.

Sol kezden bastap A.S.Pýshkın, M.ıÝ.Lermontov, L.N.Tolstoı, I.A.Krylov, F.M.Dostoevskıı, M.E.Saltykov-edrın shyǵarmalaryn oqyp, Gete, Dj. Baıron muralaryna den qoıady. 13 jasynda áke yqpalymen oqýdan qol úzip, ákimshilik bılikke aralasady. Otarshyl Reseıdiń qol astyndaǵy halqynyń aýyr taǵdyryn kórip ósedi. 1875 jyly Qońyrkókshe elinde ótken saılaýda jeńiske jetip, 1878 jylǵa deıin bolys boldy. Qazaq halqynyń dástúrli el bıleý joralǵylaryn, ádep-ǵuryp zańdaryn jetik biletin Abaı el ishindegi ár alýan ákimshilik-quqyqtyq reformalarǵa belsene aralasady. Egde tartqan shaǵynda ákimqara bılikten, atqaminerlikten irgesin aýlaq salyp, shyǵarmashylyqpen ǵana shuǵyldanǵan.

Onyń kóptegen shyǵarmalarynda Adam, Bolmys jáne Ǵalam taqyryby, sondaı-aq, absolıýttik aqıqat syry turaqty oryn alady. Ol tereń ǵıbratty oı-tolǵamdarǵa toly óleńdermen qatar jastyq aýan, ǵashyqtyq sezimdi, tabıǵat kórinisterin, adamnyń jan dúnıesin kórkem til, beıneli teńeý, psıhologııalyq shendestirý arqyly sheberlikpen, tógilte jyrlaǵan aqyn. Ol dástúrli qazaq poezııasyna qurylymdyq, stıldik jáne kórkemdik turǵydan sonylyq alyp keldi. Ásirese, onyń ǵaqlııalary - «Qara sózderindegi» kórkemdik sheberlik pen ǵylymı paıymdardy astastyrǵan fılosofııalyq oı-tolǵamdary jalpy adamzattyq gýmanıstik-áleýmettik murattarǵa ulasyp jatady. Abaı - qazaqtyń mýzykalyq ónerine de mol mura qaldyrǵan tulǵa. «Jelsiz túnde jaryq aı», «Aıttym sálem, qalamqas», «Kózimniń qarasy», «Segiz aıaq», «Qarańǵy túnde taý qalǵyp», t.b. ánderi arqyly ulttyq áýen-sazǵa jańa túr, tyń yrǵaq, ózgeshe ólshem qosty.

Abaıdyń mazmuny tereń, kórkemdigi joǵary óleńderi men poemalary («Masǵut», «Eskendir», «Ázim»), qara sózderi men aýdarmalary san ret jaryq kórip, qazaq eline tarady, kóptegen shetel tilderine aýdaryldy.

Elimizde uly aqynǵa jasalǵan qurmet erekshe. Abaı atynda qala, aýdan, Semeı, Qarqaraly qalalarynda, Jıdebaıda ádebı-memorıaldyq murajaılar bar. Nur-Sultanda, Almatyda jáne taǵy basqa da qalalarda teatrlarǵa, kóshelerge aqyn aty berilip, eskertkishter ornatylǵan. Abaı atyndaǵy shyń, asý bar. Sonymen qatar Abaı qory jumys isteıdi. Fılmder, kórkem shyǵarmalar, zertteýler jazylǵan. Qazaqtyń klassık jazýshysy M.Áýezovtiń bas kitaby - «Abaı joly» uly aqynǵa arnalǵan. Bul epopeıa dúnıejúzi halyqtarynyń 116 tiline aýdarylǵan.

148 jyl buryn (1874-1933) alǵashqy qazaq jýrnalısteriniń biri, aqyn, qoǵam qaıratkeri Eleýsiz BUIRIN dúnıege keldi.

Batys Qazaqstan oblysynyń Jańaqala aýdanynda týǵan. Bókeı ordasyndaǵy Jáńgir han mektebinde oqyǵan. Qazan qalasyndaǵy muǵalimder semınarııasyn bitirgen. Astrahan qalasyndaǵy mektepte orys tili men ádebıetinen sabaq beredi. Osynda júrip túrli qoǵamdyq-saıası ómirdiń qyr-syryna boılaıdy, alǵashqy qalamgerlik qabiletin synap baıqaıdy. Eldi mádenıetke, órkenıetke jetkizýge shaqyratyn kóshbasshy qural - baspasóz ekenindigin ańǵaryp, jańa sıpattaǵy gazet shyǵarýǵa bel baılaıdy. Bul maqsatyn iske asyrý úshin qazaq zııalylary - Sh.Bókeev, Ǵ.Qarashev, B.Qarataev, M.Shombalov, S.Meńdeshovtermen birigip, 1911 jyly Ordada «Qazaqstan» degen gazet shyǵarady. 1911-1913 jyldary osy gazettiń redaktory boldy. E.Buırın 1920-1930 jyldary týǵan jerinde ár túrli qyzmetter atqarǵan. 1930-1932 jyldary Almaty qalasyndaǵy Ortalyq murajaıda ǵylymı qyzmetker boldy. 1932 jyly elde saıası qýǵyn-súrginniń alǵashqy tolqyny bastalyp, qazaq zııalylary ustala bastaǵan soń, ol Tájik AKSR-ine, Dýshanbe qalasyna qonys aýdaryp, Tájik AKSR-niń Ortalyq muraǵat basqarmasynda ınspektor bolyp qyzmet atqardy. Alaıda E.Buırın NKVD-niń quryǵynan qutyla almady. 1933 jyly qyzmetinen qýylyp, kóp uzamaı ashtyqtan qaıtys boldy.

E.Buırınniń artynda qalǵan ádebı murasy - ózi shyǵaryp turǵan «Qazaqstan» gazetindegi maqalalary men kósemsózderi jáne «Yzyń» atty óleńder jınaǵy. Aqyn jınaqqa «Áý, qazaq!», «Azamatqa» degen eki óleńi men aýdarmasyna qosa «Qazaqstan» gazetinde jarııalanǵan M.Jumabaev, A.Mámetov, Ǵ.Maldybaev, I.Isın, taǵy basqa aqyndardyń óleńderin toptastyryp bergen. 1998 jyly Oral qalasyndaǵy burynǵy baspa úıinde Buırınge arnap eskertkish-taqta qoıyldy.

74 jyl buryn (1948) kompozıtor, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Halyqaralyq óner akademııasynyń korrespondent múshesi, birneshe dúrkin Búkilodaqtyq jáne Dúnıejúzilik festıvaldar men baıqaýlardyń laýreaty Murat QUSAIYNOV dúnıege keldi.

Jambyl oblysynyń Qordaı aýdanynda týǵan. Almaty konservatorııasyn bitirgen. «Dos-Muqasan» ansambliniń múshesi. Ol halyq ánderi men belgili kompozıtorlar týyndylaryn estradaǵa laıyqtap óńdeýmen qatar, ózi de mýzyka jazýmen aınalysady. Onyń Q.Amanjolovtyń «Aqyn ólimi týraly ańyz» poemasy boıynsha jazylǵan sımfonııasy, spektaklder men fılmderge jazǵan mýzykasy, skrıpka, jeke dombyraǵa, dýet, trıo, kvartetke arnalǵan kúrdeli shyǵarmalary bar. Kompozıtordyń «Jigitter jyry», «Boıjetken», «Ǵashyqtar áni», «Jar júregi», «Sulýlyq», «Naýryz», «Qurbym-aı», «Ǵashyq júrek», «Bolashaq» ánderi halyqqa keńinen tanymal. Medaldarmen marapattalǵan.

73 jyl buryn (1949) Qazaqstan qoǵamdyq densaýlyq saqtaý mektebiniń negizin qalaýshy Maqsut Kárimuly QULJANOV dúnıege keldi.

Shyǵys Qazaqstan oblysynda týǵan. Qaraǵandy medıtsına ınstıtýtyn, Qazaq aımaqtyq patologııa ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń aspırantýrasyn támamdaǵan.

Medıtsına ǵylymynyń doktory, professor, Respýblıkalyq klınıkalyq aýrýhananyń dárigeri, Qazaq epıdemıologııa, mıkrobıologııa jáne juqpaly aýrýlar ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń kishi ǵylymı qyzmetkeri bolǵan. 1978-1987 jyldary - Qazaq kardıologııa ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri, Qazaq gıgıena jáne kásibı aýrýlar ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń kishi, aǵa, jetekshi ǵylymı qyzmetkeri. 1987-1990 jyldary - Respýblıkalyq densaýlyqty qorǵaý ortalyǵy bas dırektorynyń orynbasary. 1990-1992 jyldary - Qazaq gıgıena jáne kásibı aýrýlar ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń zerthana meńgerýshisi. 1992-1997 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Densaýlyq saqtaý mınıstriniń orynbasary. 1997 jyldan bastap Qazaqstan qoǵamdyq densaýlyq saqtaý mektebiniń rektory. 2012 jyldan bastap Densaýlyq saqtaý ulttyq palatasynyń prezıdenti. 2013 jyldan bastap Qazaqstan Respýblıkasy Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń «Respýblıkalyq densaýlyq saqtaýdy damytý ortalyǵy» ShJQ RMK bas dırektorynyń orynbasary, «Respýblıkalyq medıtsınalyq palata» QB basqarma tóraǵasy.

200-den astam ǵylymı jarııalanymy bar.

60 jyl buryn (1962) aktrısa Venera Ábdirahmanqyzy NYǴMATÝLINA dúnıege keldi.

Almaty qalasynda týǵan. Tashkent memlekettik teatr-kórkemsýret ınstıtýtynyń rejısserlik fakýltetin bitirgen. 2002 jyldan qazirgi qyzmetinde.

Sh.Beısembaevtyń «Sotqar balalar», B.Shmanovtyń «Aǵamnyń qalyńdyǵy», D.Manabaevtyń «Týǵan jer», V.Pusyrmanovtyń «,Qosh bol, sulýym», M.Úbikeevtiń «Provıntsııalyq roman» («Qyrǵyzfılm»), E.Ishmuhamedovtiń «Qysqy tuman kezinde» («Tájikfılom»), S.Narymbetovtiń «Aýyldan kelgen kúıeý» fılmderine, «Toǵysqan taǵdyrlar» teleserıalyna jáne basqa da kartınalarǵa túsken. «Programma 24», «Qazaqstan kınematografısteriniń shyǵarmashylyq portreti», «Men sizderge jazamyn...» televızııalyq baǵdarlamalarynyń prodıýseri, stsenarıı avtory, júrgizýshisi, «Siz kimsiz, Ka myrza?» kórkem fılminiń («Qazaqfılm») prodıýseri, «Qýanyshty seziný» derekti fılminiń stsenarıı avtory jáne rejısseri.

«Qurmet» (2008) ordenimen, «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 10 jyl» (2001) medalimen marapattalǵan.

47 jyl buryn (1975) Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatanyń depýtaty, áleýmettik-mádenı damý jáne ǵylym jónindegi komıtet múshesi Aıgúl Jarylqasynqyzy QAPBAROVA dúnıege keldi.

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin jýrnalıstıka mamandyǵy boıynsha aıaqtaǵan.

Eńbek joly: televıdenıede qyzmet atqarǵan (1997); «Ońtústik Qazaqstan» gazetinde bólim meńgerýshisi; «Shymkent kelbeti», «Panorama Shymkenta» gazettteriniń basshysy; «Shymkent» Aqparattyq ortalyǵy» JShS dırektory – bas redaktory.

2019 jyldyń maýsym aıynan beri qazirgi qyzmetinde.

46 jyl buryn (1976) Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Bala quqyqtary jónindegi ýákil, qoǵam qaıratkeri, prodıýser, «Mıloserdıe» qaıyrymdylyq qorynyń dırektory Arýjan SAIN dúnıege kelgen.

Qyzylorda qalasynda týǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń geografııa fakýltetin bitirgen.

Eńbek joly: Habar telearnasyndaǵy kúndelikti «Razmınka» baǵdarlamasynyń telejúrgizúshisi (1993 jyldary); «Dámdi jáne tez», ary qaraı «Juldyzdy menıý» kýlınarlyq baǵdarlamalarynyń telejúrgizýshisi (1994-1999); «Erkemaı» búldirshin oıyn baǵdarlamasynyń telejúrgizýshisi (1994-2000); El Arna telearnasyndaǵy «Ana mektebi» tanymdyq baǵdarlamasynyń telejúrgizýshisi (2006 jyldan); «Sabyrlyq, tek sabyrlyq» tok-shoýynyń telejúrgizýshisi (2010 jyldan); «Búldirshinderge Ómir syıla» baǵdarlamasynyń júrgizýshisi (2011 jyldan).

Balalar ombýdsmeni qyzmetinde 2019 jyldyń shilde aıynan beri.

2009 jyly «Múgedekterge qamqorlyq jasaǵany úshin» atalymy boıynsha «Altyn júrek» («Zolotoe serdtse») syılyǵyna usynylǵan. «Halyq súıiktisi» ulttyq syılyǵynyń laýreaty.

43 jyl buryn QR Joǵarǵy Sotynyń ákimshilik ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy Aslan Sultanuly TÝKIEV dúnıege kelgen.

Qaraǵandy ​​oblysynda týǵan.

QR ІІM Qaraǵandy ​​zań ınstıtýtyn jáne Qaztutynýodaǵy Qaraǵandy ​​ekonomıkılyq ýnıversıtetin bitirgennen keıin Túrkııada, Germanııa, Frantsııa men Latvııada ǵylymı taǵylymdama ótken. Zań ǵylymdarynyń kandıdaty, dotsent.

Qaraǵandy ​​qalasynyń ІІB polıtsııasynyń ýchastkelik ınspektory jáne tergeýshisi, QR ІІM Qaraǵandy ​​zań ınstıtýtynyń qylmystyq protsess kafedrasynyń oqytýshysy, B.Beısenov atyndaǵy QR ІІM Qaraǵandy ​​akademııasynyń Ákimshilik qyzmet máselelerin zertteý ortalyǵynyń basshysy bolyp qyzmet atqardy.

Ár jyldary QR Ádilet mınıstrliginiń Sot saraptamasy ortalyǵy dırektorynyń orynbasary, QR Ádilet mınıstrliginiń Zańnama departamentiniń dırektory, «Qazaqstan qurylysshylary qaýymdastyǵy» ZTB atqarýshy dırektory, QR Zańnama ınstıtýtyń dırektory boldy.

2019-2020 j.j. – QR Joǵarǵy Sotynyń janyndaǵy Sottardyń qyzmetin qamtamasyz etý departamenti basshysynyń orynbasary, 2020-2022 jyldary QR Joǵarǵy Sotynyń sýdıasy.

«Minsiz qyzmeti úshin» jáne birqatar merekelik medaldarmen marapattalǵan.


10 tamyz. QazAqparat kúntizbesi
2022 jylǵy 10 tamyz 07:00

10 tamyz. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2022 jylǵy 10 tamyzǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.


ATAÝLY KÚNDER

Abaı kúni

Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2020 jylǵy 4 tamyzdaǵy Qaýlysymen 10 tamyz merekelik kúnderdiń tizbesine qosylyp, Abaı kúni bolyp belgilendi.

Abaı - qazaq jazba ádebıetiniń negizin qalyptastyrǵan uly aqyn, aǵartýshy ári oıshyl. Onyń shyǵarmalary búgingi kúnge deıin álemniń 60 tiline aýdarylǵan. Almatyda aqynnyń atymen joǵary oqý orny, opera jáne balet teatry, úlken dańǵyl atalady, qazaqstannyń kóptegen eldi-mekenderine onyń esimi berilgen, kórkem ádebıet salasy boıynsha memlekettik syılyq taǵaıyndalǵan. Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy bir aýdanǵa, Qaraǵandy oblysyndaǵy bir qalaǵa aty berilgen. Sondaı-aq Іle Alataýynyń teńiz deńgeıinen 4010 metr bıiktiktegi shyńy da aqyn esimimen atalady.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1995 jyly Semeı qalasynda Abaıdyń jańa mádenı-tarıhı jáne aýmaqtyq-memorıaldyq kesheni saltanatty túrde ashyldy. Keshenge jańa murajaı men qaıta óńdeý ótkizilgen Abaıdyń ózi tálim alǵan medrese men meshit kiredi.

2010 jyly Taldyqorǵan qalasynda Sport saraıy aldynda qazaqtyń uly aqyny Súıinbaı Aronulyna eskertkish ornatyldy. Bıiktigi shamamen 10 metrge jetetin monýment taza qoladan quıylǵan, onyń avtorlary - belgili qazaqstandyq sáýletshi Qazbek Jarylǵapov pen músinshi Merlan Ázmaǵambetov.

2012 jyly Mańǵystaý oblysyndaǵy Qaraqudyq ken ornynda mereıtoılyq 10-shy mıllıon munaı tonnasy alyndy. Qaraqudyq ken orny Aqtaý qalasynan soltústik-shyǵysqa qaraı 365 shaqyrym qashyqtyqta ornalaqan. Alǵash ret bul mańnan munaı 1972 jyly tabylǵanymen tek 1998 jyldan bastap alyna bastady.

2014 jyly Tbılısıde ІH Halyqaralyq mádenıet, sán jáne óner balalar festıvaliniń Altyn tájin marapattaý rásimi ótti. Atalmysh baıqaýda Qazaqstan atynan apaly-sińlili Ksenııa (13 jasta) jáne Anastasııa (10 jasta) Mıhaılovskaıalar óner kórsetti. Ksenııa «Little Miss Universe-2014, Super Grand prix» ataqtaryna ıe boldy. Jeńimpazǵa altyn táj, dıplom, «Dıadema» zergerlik salonynan festıvaldiń sımvolıkasy salynǵan altyn alqa syıǵa tartyldy. Baıqaýda Ksenııa qazaqtyń ulttyq bıi «Aqqýdy» bıledi. Al Anastasııa «Little Miss Universe grand prix-2014» ataǵyn jeńip aldy. Sondaı-aq, festıvaldiń arnaıy atalymdarynyń biri - «Little Miss Elegance 2014» atandy. Jeńimpazǵa úzdik ulttyq kostıým úshin dıplom berildi.

2014 jyly qazaqstandyq qos balýan Vadım Psarev pen Jaksylyq Úshkempirovtiń esimderi Shveıtsarııadaǵy FILA shtab-páterindegi kúres dańqy zalyna engizildi.

2016 jyly «Qunanbaı» fılmi HІІ Qazan halyqaralyq musylman kınosy festıvaliniń negizgi konkýrstyq baǵdarlamasyna qatysty.

2017 jyly Qazaqstan Respýblıkasy alǵash ret Polshanyń Torýn qalasynda ótken XVIII Búkilálemdik jazǵy polonıı oıyndaryna qatysty. Kásibı emes sportshylar arasyndaǵy jarysta 32 eldiń komandalary synǵa tústi. Qazaqstan namysyn Astana men Almatydan 17 adam qorǵap, 11 medal jeńip aldy.

2017 jyly álemniń 40-tan astam elinde 22 tilde National Geographic túsirgen Astananyń megaqurylystary týraly fılmniń álemdik tusaýkeseri boldy. Áıgili National Geographic telearnasynyń komandasy Astananyń záýlim ǵımarattary týraly derekti fılm túsirip, osy ǵımarattardy da jáne qalanyń ózin de megaqurylystar qataryna jatqyzdy. Qazaqstan astanasynyń bas qurylysshysy – Prezıdent Nursultan Nazarbaev belgili sáýletshilermen birge fılmniń bas keıipkeri boldy.

2017 jyly Katar Qazaqstan azamattary úshin tegin vızalar engizilgenin jarııalady. Endi qazaqstandyqtar Katarǵa 30 kúnge baryp, onyń merzimin taǵy 30 kúnge sozýyna bolady.

2017 jyly Dımash Qudaıbergen Gonkongtaǵy Golden melody awards baıqaýynyń «Jyldyń úzdik oryndaýshysy» atalymynda jeńimpaz atandy. Qazaqstandyq ánshi Qytaıda ótken Singer-2017 jobasynda ekinshi oryn alyp, álemge tanylǵan bolatyn.

2020 jyly Qazaqstan Ulttyq banki «ABAI. 175 JYL» kollektsııalyq monetalaryn aınalymǵa shyǵardy.

Nomınaly 500 teńgelik kúmisten, nomınaly 100 teńgelik melhıor qospasynan jáne nomınaly 100 teńgelik neızılber qospasynan jasalǵan monetalar qazaqtyń uly aqyny Abaıdyń 175 jyldyǵyna oraı shyǵarylǵan.


9 tamyz. Týǵan kún ıeleri
2022 jylǵy 9 tamyz 08:15

9 tamyz. Týǵan kún ıeleri

NUR-SULTAN. QazAqparat – Búgin, ıaǵnı 9 tamyz kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

ESІMDER

64 jyl buryn (1958) Qazaqstan Respýblıkasy bas prokýrorynyń orynbasary Ulan Saparuly BAIJANOV dúnıege keldi.

Almaty qalasynda týǵan. S.M. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin (zańger) támamdaǵan.

Eńbek joly: 1987-1991 jyldary – Almaty qalalyq atqarý komıtetiniń nusqaýshysy, bólim meńgerýshisi.1991-1995 jyldary – Almaty qalalyq ádilet basqarmasynyń bastyǵy. 1995-1997 jyldary – «Almaty - Zań» quqyqtyq ortalyǵynyń bas dırektory. 1997-1999 jyldary – «Qazaqtelekom» ashyq aktsıonerlik qoǵamynyń vıtse-prezıdenti – atqarýshy dırektory.1999-2002 jyldary – Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik kiris vıtse-mınıstri. 2003 jyldan bastap «QazMunaıGaz» Ulttyq kompanııasy» jabyq aktsıonerlik qoǵamynyń quqyqtyq qamtamasyz etý jónindegi atqarýshy dırektory, «QazMunaıTeńiz» Teńiz munaı kompanııasy» jabyq aktsıonerlik qoǵamy bas dırektorynyń orynbasary, «Munaıkonsaltıng» jabyq aktsıonerlik qoǵamynyń prezıdenti, «QazMunaıGaz» Ulttyq kompanııasy» aktsıonerlik qoǵamy prezıdentiniń apparat basshysy, «Samuryq-Qazyna» UÁQ» AQ basqarýshy dırektory, «Taý-Ken Samuryq» AQ dırektorlar keńesiniń tóraǵasy bolǵan. 2011 jylǵy qańtardan 2012 jyldyń qyrkúıegine deıin QR Bas prokýratýrasy apparatynyń jetekshisi boldy. 2015-2017 jyldary Bas prokýratýra janyndaǵy Quqyq qorǵaý organdary akademııasynyń rektory qyzmetin atqardy. 2017-2018 jyldary – «Qazkommertsbank» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary. 2020-2021 jyldary – Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Olımpıada komıtetiniń Revızııa komıssııasynyń tóraǵasy. 2021-2022 jyldary – «Zerde» Ulttyq ınfokommýnıkatsııa holdıngi» AQ-nyń táýelsiz dırektory.

Qazirgi qyzmetinde 2022 jyldyń aqpan aıynan beri.

60 jyl buryn (1962) Qazaqstan Respýblıkasy munaı-gaz salasynyń eńbek sińirgen qyzmetkeri, ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty Jaqyp Násipqalıuly MARABAEV dúnıege keldi.

Atyraý qalasynda týǵan. 1984 jyly I.M. Gýbkın atyndaǵy Máskeý munaı-hımııa jáne gaz ónerkásibi ınstıtýtyn taý-ken ınjeneri mamandyǵy boıynsha jáne 2002 jyly Máskeý memlekettik basqarý ýnıversıtetin támamdaǵan. Eńbek joly: 1984 jyldan – «Komsomolskneft» MGÓB munaı jáne gaz óndirý jónindegi sheberi, aǵa operatory. 1986 jyldan – «Komsomolskneft» MGÓB munaı óndirý tehnologııasy jáne tehnıkasy ǴZZ bastyǵy, OITQ aýysym bastyǵy, UKJ jáne UJJ jónindegi tseh bastyǵynyń orynbasary, tehnıkalyq bólim bastyǵy. 1990 jyldan – Almatydaǵy «Otan» birlestiginiń «Sfınks» respýblıkalyq kontserniniń kommertsııalyq qyzmetiniń dırektory. 1991 jyldan – QR Syrtqy ekonomıkalyq baılanys mınıstrliginiń bas tehnology, bólim bastyǵynyń orynbasary, bólim bastyǵy. 1993 jyldan – QR Energetıka jáne otyn resýrstary mınıstrliginiń teńiz jumystary basqarmasynyń bastyǵy; «QazaqstanKaspııShelf» AAQ vıtse-prezıdenti. 1995 jyldan – Kaspıı teńizin zertteý jónindegi «KazahstanKaspııShelf» halyqaralyq konsortsıýmy operatorynyń bas dırektory, «Munaıgaz» memlekettik holdıngtik kompanııasynyń kommertsııalyq dırektory. 1997 jyldan – «Qazaqoıl» UMK vıtse-prezıdenti, ınvestıtsııalar jáne jańa jobalar jónindegi dırektory, gaz jobalary jónindegi vıtse-prezıdenti. 1999 jyldan – «Qazaqstan Halyq Banki» JAQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary, «QazTransOıl» JAQ óndiris jónindegi vıtse-prezıdenti, «Qazaqoıl» UMK gaz jobalary jónindegi vıtse-prezıdenti. 2001 jyldan – «Munaı jáne gaz tasymaldaý» ulttyq kompanııasy» JAQ bas dırektorynyń orynbasary. 2002 jyldan – «QazMunaıGaz» UK» JAQ ınvestıtsııalyq jobalar jáne birlesken kásiporyndardaǵy úlesterdi basqarý jónindegi basqarýshy dırektory. 2004 jyldan – «QazMunaıGaz» BÓ» AQ bas dırektory. 2006 jyldan – «QazMunaıGaz» UK» AQ tehnıkalyq damý jónindegi basqarýshy dırektory. 2007 jyldan – «KazEpeggu» Qaýymdastyǵy úılestirý keńesiniń tóraǵasy. 2008-2019 jyldary – «Nort Kaspıan Opereıtıng Kompanı B.V.» kompanııasynyń basqarýshy dırektorynyń orynbasary. 2019-2022 jyldary – «Qazmunaıgaz» Ulttyq kompanııasy» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary.

«Qurmet», Eýropalyq Bıznes-qaýymdastyǵynyń Koroleva Vıktorııa ordenderimen, «Eren eńbegi úshin», «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 10 jyl» medaldarymen marapattalǵan.


Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT