30 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi

2022 jylǵy 30 qyrkúıek, 07:00
30 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi

ASTANA. QazAqparat – QazAqparat oqyrmandaryna 2022 jylǵy 30 qyrkúıekke arnalǵan kúntizbesin usynady.

Qazaqstanda Ádilet organy qyzmetkerleriniń kúni

Memleket basshysynyń 2012 jyldyń 20 qazanyndaǵy №164 Jarlyǵymen ádilet organdary qyzmetkerleriniń kúnin atap ótý belgilengen bolatyn.

Dúnıejúzilik aýdarma kúni (Aýdarmashylar kúni)

1991 jyly Halyqaralyq aýdarmashylar federatsııasy (FIT) 30 qyrkúıekti Halyqaralyq aýdarmashylar kúni dep jarııalady.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1919 jyly Kırrevkomnyń májilisinde áskerı-revolıýtsııalyq komıtettiń múshesi Ahmet Baıtursynovtyń ádilet basqarmasyn qurý qajettiligi týraly baıandamasy tyńdalyp, Kırrevkom áskerı-revolıýtsııalyq komıtet janyndaǵy ádilet basqarmasyn qurý týraly qaýly qabyldandy. Qyrǵyz (Qazaq) revolıýtsııalyq komıtetiniń jarlyǵymen ádilet bólimi quryldy.

1920 jyly «Mysl» respýblıkalyq qoǵamdyq-saıası jýrnalynyń alǵashqy sany jaryq kórdi. Ár jyldary jýrnal ártúrli ataýlarmen shyǵa bastady. Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıin jýrnal «Mysl» dep ataldy. Basylym betterinde sholýlar, maqalalar, saıası, áleýmettik-ekonomıkalyq reformalardy júzege asyrý týraly ocherkter, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń halyqqa joldaýlary jáne t.b. jarııalanyp turdy. Sybaılas jemqorlyqqa, qylmysqa, nashaqorlyqqa qarsy baǵyttalǵan materıaldar únemi jarııalanyp otyrǵan. Ásirese ekonomıka jáne quqyq salasyndaǵy ǵalymdardyń maqalalary erekshe oryn alady. Qazaq tili, mádenıeti, tarıhy, dástúrleri máselelerine kóp kóńil bólindi.

1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Mınıstrler Kabıneti jastar úshin Memlekettik «Daryn» syılyǵyn taǵaıyndaý týraly qaýly qabyldady.

1996 jyly Qazaqstan ıAdrolyq synaqtarǵa jan-jaqty tyıym salý týraly Shart mátinine qol qoıdy.

2011 jyly Aqtaýda qala kúnine oraı Yntymaq ortalyq alańynda Qurmanǵazyǵa arnalǵan eskertkishtiń ashylý saltanaty ótti. Atqa otyrǵan kúıshiniń músini taza qoladan jasalǵan. Tuǵyrymen qosa eseptegende, eskertkishtiń jalpy bıiktigi 11,7 metrdi quraıdy. Eskertkishtiń avtory – tanymal músinshi Kósher Baıǵazıev.

2011 jyly Qazaqstan, Qytaı, Reseı, Belarýs, Polsha jáne Germanııa temirjol vedomstvolarynyń ókilderi Chýntsın qalasynda (Ońtústik-Batys Qytaı) yntymaqtastyq týraly memorandýmǵa qol qoıdy. Qujattyń maqsaty – Chýntsın-Sıntszıan-Eýropa temirjolynda turaqty qozǵalys ashý jáne jańa eýrazııalyq qurlyqtyq «kópirdiń» básekege qabilettiligin arttyrý maqsatynda yntymaqtastyqty jandandyrý.Temirjol Chýntsınnen bastalyp (Ońtústik-Batys Qytaı), Alashankoý stansasynda (QHR SUAA) Qazaqstannyń temirjol magıstralimen jalǵanady. Sodan keıin Qazaqstan, Reseı, Belarýs, Polsha aýmaqtary arqyly Germanııadaǵy Dýısbýrgpen qosylady.

2013 jyly «QazAqparat» aqparat agenttigi men Ispanııanyń «EFE» halyqaralyq aqparat agenttiginiń arasynda yntymaqtastyq týraly memorandýmǵa qol qoıyldy. «EǴE» –Associated Press, United Press International, Thomson Reuters jáne Agence France-Presse sııaqty agenttiktermen qatar halyqaralyq aqparat agenttikteriniń «úlken bestigine» kiretin ıspan tilindegi álemdegi jetekshi aqparattyq-jańalyqtar agenttigi. Agenttiktiń óz jahandyq tilshiler jelisi bar, onda oqıǵalardy álemniń 120 elinen táýlik boıy jarııalaýǵa múmkindik beretin 3000-nan astam mamandar jumys isteıdi.

2013 jyly QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Ispanııa Koroldigi Úkimetiniń Tóraǵasy Marıano Rahoıǵa Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldarynda tutqyndalǵan, Qaraǵandy kontslagerinde ustalǵan 152 ıspandyq áskerı tutqynnyń muraǵat qujattaryn tapsyrdy. Olar Ispanııanyń jekelegen azamattaryna týystarynyń taǵdyry týraly bilýge múmkindik beredi.

2014 jyly Almatydaǵy T. Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynda Vatıkan muraǵatynan tabylǵan týyndylardyń fotokórmesi ashyldy. Vatıkan muraǵatynan Qazaqstan tarıhyna qatysty baǵa jetpes derekter tabyldy. Qundy jádigerlerdi Italııa eliniń Rım qalasyna barǵan ǵylymı zertteý toby anyqtady. Zertteý jumystary Vatıkan memleketiniń muraǵattary men kitaphanalarynda júrgizilgen. Ekinshi zertteý tobynyń quramynda Kolýmbııa ýnıversıtetiniń tarıh ǵylymdarynyń professory Rafıs Abazov pen «Qazaqstan tarıhy men áleýmettik ǵylymdar» kafedrasynyń oqytýshysy Karmıne Barbaro boldy. Tarıhshy professor Rafıs Abazovtyń aıtýynsha, zertteý barysynda Vatıkannyń qupııa muraǵatynan qazirgi Qazaqstan terrıtorııasy bederlengen 6 biregeı karta men 13-15 ǵasyrlarda Rım papasynyń túrik qaǵanyna jazǵan haty tabylǵan. Karta 1684 jyly jasalǵan.

2015 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kitaphanasynyń Kórme zalynda Sırek kezdesetin kitaptar men qoljazbalar qorynan ıslamnyń uly ǵalymdary eńbekteriniń kitap kórmesi ashyldy. Bul shara «Almaty – ıslam mádenıetiniń astanasy-2015» baǵdarlamasy aıasynda ótti. Kórmede 12-18 ǵasyrlardaǵy Qurannyń ejelgi qoljazbalary, XVI ǵasyrdaǵy Súleımen Baqyrǵanıdiń «Hıkmetteri», Nızamı, Naýaı, Saǵdı, Hafız, Djamı, Fızýlı syndy shyǵys avtorlarynyń ıslam dini men poezııasyna arnalǵan qoljazbalary qoıylǵan. Qoljazbalar men kitaptar shaǵataı, arab jáne parsy tilderinde usynyldy.

2016 jyly KazSTSat jobasy Gvadalahara qalasynda (Meksıka) ótken Halyqaralyq astronavtıka kongresinde (HAK-2016) úzdik dep tanyldy. «Shaǵyn ǵarysh apparattary» sessııasynyń barlyq qatysýshylaryn KazSTSat Earth jerdi qashyqtyqtan zondtaý serigi, jobalaý, qurastyrý jáne synaý protsesteri qatty qyzyqtyrdy. Sondaı-aq, tolyq jobalanǵan, qurastyrylǵan jáne qazaqstandyq ınjenerler synaqtan ótkizgen kópfýnktsııaly borttyq kompıýter, eksperımenttik optıkalyq kamera jáne kún sensory syndy tehnologııalyq paıdaly júktemeler úlken áser qaldyrdy.

2017 jyly Shymkentte Qazaqstannyń rekordtar kitabynyń «KInES-2017» (Gınnestiń rekordtar kitabynyń qazaqstandyq analogy) jańa rekordy tirkeldi. Naýryz alańynda «Altyn dán» kompanııasy 1136 kg baýyrsaq ázirledi. Olardy daıyndaý úshin 750 kg un, 400 lıtr maı, 60 kg qant jáne 150 lıtr sút qajet boldy. Barlyǵy 10 qazanda daıyndaldy. Salmaq arnaıy tarazymen ólshengen. Rekord jaı ǵana jasalyp qoımaı, arnaıy komıssııa da tirkelgenin rastaıtyn sertıfıkatty Shymkent qalasynyń basshysy Ǵabıdolla Ábdirahymov chempıondarǵa tabys etti.

2018 jyly Tashkentte qazaq halqynyń birigýine úlken úles qosqan jáne baýyrlas halyqtar arasyndaǵy dostyqty berik ustanǵan qazaqtyń áıgili bıi Tóle bıdiń 355 jyldyǵy keńinen atap ótildi.

Іs-sharaǵa Qazaqstan men Ózbekstannyń zııaly qaýym ókilderi, jergilikti qazaq dıasporasy jáne Túrkistan oblysynan arnaıy kelgen delegatsııa qatysty.

2019 jyly VI Baký halyqaralyq kitap kórme-jármeńkesi aıasynda M.F. Ahýndov atyndaǵy ulttyq kitaphanada Qazaqstan halqynyń tarıhy men mádenıeti, onyń salt- dástúri, ekonomıkadaǵy, saıasattaǵy, áleýmettik saladaǵy jetistikteri, klassıkalyq jáne qazirgi zamanǵy proza men poezııanyń ádebı baılyǵy týraly bilimdi taratýdy maqsat etken Qazaqstan ádebıeti men mádenıeti ortalyǵy ashyldy.

2020 jyly qazaqstandyq ónertapqyshtar Eýrazııalyq patenttik uıymynyń «Ónertapqyshtyq jáne patenttik iske qosqan úlesi úshin» medaldarymen marapattaldy.

2021 jyly aqyn, jazýshy, pýblıtsıst, jýrnalıst, aýdarmashy jáne Uly Otan soǵysyna qatysýshy Qasym Amanjolovtyń sırek kezdesetin fotosýretteri men qujattary Qazaqstannyń ulttyq muraǵat qoryn tolyqtyrdy. Qujattar negizinen túpnusqada, qolmen, mashınkamen basylǵan nusqalarda, gazet basylymdary, syzbalar, albomdar jáne fotosýretter túrinde usynylǵan. Qasym Amanjolovtyń 110 jyldyǵyna oraı Qaraǵandy ​​oblysynyń memlekettik muraǵaty jeke muraǵattaǵy qujattarǵa ǵylymı-tehnıkalyq óńdeý jumystaryn júrgizip, «Ómirin óleńmen órnektegen» fotoqujattyq kórme uıymdastyryp, aqyn týraly beınerolıkti kópshilik nazaryna usyndy.


Tegı:
Kúntizbe  
Uqsas jańalyqtar
Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

https://www.inform.kz/qz/30-kyrkuyek-kazakparat-kuntizbesi_a3983914
https://www.inform.kz/qz/30-kyrkuyek-kazakparat-kuntizbesi_a3983914