3 shilde. QazAqparat kúntizbesi
2022 jylǵy 3 shilde 07:00

3 shilde. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat – QazAqparat oqyrmandaryna 2022 jylǵy 3 shildege arnalǵan kúntizbeni usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Ulttyq dombyra kúni

2018 jylǵy 13 maýsymda QR Prezıdentiniń Ulttyq dombyra kúnin belgileý týraly Jarlyǵy shyqty. Bul merekeni jyl saıyn shildeniń birinshi jeksenbisinde atap ótý týraly sheshim qabyldandy. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda dombyra ulttyq mádenıetti álemge tanytýdyń sımvolyna aınaldy. ıÝNESKO sheshimimen bul kóne mýzykalyq aspap pen kúı adamzattyń materıaldyq emes murasy tizimine endi.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1903 jyly Qazaqstandaǵy orta bilim mekemeleriniń biri – Semeı muǵalimder semınarııasy ashyldy. Oǵan Semeı, Kereký, Óskemen, Qarqaraly jáne Aqmola ýezderinen 24 bala qabyldanǵan. Keıin Tobyl, Barnaýl jáne Jetisý oqýshylary da qabyldana bastady. Semınarııanyń birinshi dırektory - A. Belyı.

1960 jyly Qaraǵandydaǵy metallýrgııa kombınatynda tuńǵysh domna peshi iske qosyldy jáne sol kúni Qazaqstannyń alǵashqy shoıyny alyndy. Bul kún Qazaqstan Magnıtkasy kúni bolyp sanalady.

1970 jyly Almaty oblysy Іle aýdany Novoılıısk kenti oblystyq mańyzy bar qalalar tizimine engizilip, oǵan Qapshaǵaı qalasy degen ataý berildi. Ejelgi túrki sózinen aýdarǵanda «Qapshaǵaı» sózi «tas shatqal» degen maǵynany bildiredi. Bul termınniń taǵy bir nusqasy bar, ol boıynsha qazaq qolbasshysy Qaptaǵaı batyr jońǵarlarmen soǵys kezinde osy jerdegi ózen arqyly ótip, onyń arnasyn qum salynǵan qaptyń kómegimen jappaq bolǵan.

1995 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik táýelsizdiginiń jarııalanýyn máńgi este qaldyrý, qoǵamdy toptastyrý, gýmanızm, ultaralyq tatýlyq, qazaqstandyq patrıotızm tárbıeleý ıdeıalaryn kórkem beıneleý maqsatynda QR Tuńǵysh Prezıdenti N. Nazarbaevtyń «Almaty qalasynda Táýelsizdik eskertkishin ornatý týraly» qaýlysy shyqty.

2009 jyly astanada tóbesi jabyq 30 myń oryndyq jańa «Astana Arena» stadıony ashyldy.

2010 jyly bolashaqta irgesi qalanatyn Ulttyq ǵarysh ortalyǵynyń ornyna eskertkish belgi men ǵarysh stelasy ornatyldy. Ol astanadaǵy Turan dańǵylynyń boıynda 30 gektar aýmaqta ornalasqan.

2013 jyly nomınaly 500 teńgelik «Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary sezine 10 jyl» dep atalatyn eskertkish kúmis tıyndar qoldanysqa endi. Metaldyń quramy – Ag 925/ 31,1g, dıametri – 38,61 mm, daıyndaý sapasy – proof. Taralymy – 3 000.

2013 jyly arheologtar Aqmola oblysy Sandyqtaý aýdanynyń burynǵy Sarqyrama mekeninen bizdiń zamanymyzǵa deıingi IV ǵasyrǵa tıesili birqatar biregeı eskertkishterdi tapty.

2015 jyly Máskeý qalasynda (Reseı Federatsııasy) «Moneta juldyzdary - 2015» eskertkish monetalardyń ІH halyqaralyq konkýrsynyń jeńimpazdaryn jáne dıplomanttaryn marapattaý rásimi ótti. «Jyl monetasy» nomınatsııasynda úshinshi oryndy Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Banki usynǵan «Ana» kúmis monetasy jeńip aldy. «Ana» - monetalarda adamzatqa ortaq qundylyqtardy kórsetýge jáne olardy adamnan adamǵa, júrekten júrekke ózindik baǵdar retinde jetkizýge arnalǵan serııanyń alǵashqy monetasy.

2017 jyly Qaraǵandyda taý-ındýstrıaldyq kolledjiniń bazasynda shahtada ornalasqan erekshe mýzeı ashyldy. Shahta 15 metr tereńdikte ornalasqan, onyń aýmaǵy 100 sharshy metrden asady. Onda qazirgi shahtalarda qoldanylatyn qural-jabdyqtar ornatylǵan. Ár qurylǵyda jabdyq týraly aqparattar úsh tilde kórsetilgen.

2017 jyly Qazan qalasynda ótken XIII Halyqaralyq musylman kınofestıvalinde qazaqstandyq rejısser Sábıt Qurmanbekovtiń «Oralman» atty týyndysy kórsetildi. Atalǵan kartınanyń stsenarııin kınodramatýrg Nurlan Sanjar jazyp shyqqan. Oǵan Sábıt Qurmanbekov te kómektesti. Kompozıtory – Aıdos Saǵat. Basty rólderdi Dýlyǵa Aqmolda, Erjan Túsipov, Esim Segizbaev, Shynar Asqarova, Baıan Qanjabıeva jáne taǵy basqa akterlar somdady.

2018 jyly aqtóbelik dızaıner Sábına Janzaqova ulttyq kıim úlgisimen Túrkııanyń Kemer qalasynda ótken halyqaralyq balalar jáne jasóspirimder shyǵarmashylyǵy festıvalinde bas júldeni ıelendi. Oǵan 15 elden 25 shyǵarmashylyq ujym qatysty.

2020 jyly Estonııada Harıýmaa, Ida-Vırýmaa, Tartýmaa jáne Lıaıane-Vırýmaa okrýgterinde Qazaqstan Respýblıkasy Qurmetti konsýldyǵynyń saltanatty ashylýy ótti.

Qazaqstan Elshisi Nurlan Seıtimov Qurmetti konsýldyqtyń ózara is-qımyldyń barlyq baǵyttary boıynsha, ásirese elder arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqty damytýda, sondaı-aq elimizdiń azamattary men zańdy tulǵalarynyń quqyqtary men múddelerin qorǵaýda Qazaqstan-Estonııa qatynastaryn damytýdaǵy mańyzdy rólin atap ótti.

2021 jyly Túrkistan qalasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevqa eskertkish ornatyldy. Qalanyń ákimshilik-iskerlik ortalyǵynda ornatylǵan eskertkishtiń bıiktigi – 4 metr. Qoladan jasalǵan músinniń avtory – Qazaqstannyń eńbek sińirgen sýretshisi, Qazaqstan sýretshileri Odaǵynyń múshesi Tileýberdi Bınash.

2021 jyly Nur-Sultanda qazaqtyń áıgili ǵalymy, akademık Qanysh Sátbaevqa eskertkish ashyldy. Bıiktigi – 5,25 metr, qoladan jasalǵan, salmaǵy – 4,9 tonna. Eskertkish Qanysh Sátbaev pen Qajymuqan Muńaıtpasov kósheleriniń qıylysynda, «Qazaqstan» sport kesheniniń aldyndaǵy alańda ornalasqan. Avtory – belgili músinshi Asqar Nartov.

2021 jyly Nur-Sultandaǵy Abylaı han men Kúıshi Dına kósheleriniń qıylysynda Dına Nurpeıisovanyń eskertkishi saltanatty túrde ashyldy. Eskertkish avtory – músinshi Baýyrqan Jalyn. Jalpy bıiktigi – 5,5 metr, salmaǵy – 45 tonna.


Uqsas jańalyqtar
Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT