29 maýsym. QazAqparat kúntizbesi
2022 jylǵy 29 maýsym 07:00

29 maýsym. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat – QazAqparat oqyrmandaryna 2022 jylǵy 29 maýsymǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Halyqaralyq tropıka kúni

Bul kúndi tropıkalyq aýmaqtarda kezdesetin qıyndyqtardyń barlyq deńgeılerinde jáne Beıbitshilik aımaǵyna áser etetin problemalardyń uzaqqa sozylǵan saldarlarymen tanysý úshin Birikken Ulttar Uıymynyń Bas Assambleıasy qurǵan. Sonymen qatar, ol tropıkalyq elderdiń turaqty damýy maqsattary men baǵyttaryna jetýinde mańyzdy róldi aıqyndaýǵa baǵyttalǵan.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1932 jyly KSRO Aýyr ónerkásip halyq komıssarıaty Balqash mys balqytý kombınatynyń qurylysy týraly qaýly qabyldady. Negizgi óndiristik qurylystar men qalanyń ornalasqan jeri Bertis shyǵanaǵynyń jaǵalaýy bolyp bekitildi.

1964 jyly «Maqat-Aqtaý» temir jolynyń qurylysy aıaqtaldy.

1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Vetnam Sotsıalıstik Respýblıkasy, Qazaqstan Respýblıkasy men Shrı-Lanka Respýblıkasy, Qazaqstan Respýblıkasy men Gvıneıa Respýblıkasy arasynda dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatý týraly nota almastyryldy.

1998 jyly Taraz memlekettik ýnıversıtetinde XVI ǵasyrda ómir súrgen belgili tarıhshy, ádebıetshi, fılosof, «Tarıhı Rashıdıdiń» avtory Muhamed Haıdar Dýlatıge músintas qoıyldy.

2001 jyly QR Prezıdentiniń «Astana – jańa qala» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵyn qurý týraly» Jarlyǵy shyqty.

2009 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Astananyń bolashaq meshit qurylysynyń ornyna eskertkish kapsýlasyn ornalastyrdy jáne ony «Áziret Sultan» dep atady. Meshittiń sáýlet jobasynyń báıgesine 26 jumys túsken. Sonyń eń úzdigi bolyp «KAZGOR» jobalaý akademııasy tańdalǵan.

2010 jyly Mańǵystaý oblysyndaǵy Baýtıno portynda respýblıkadaǵy jalǵyz keme jóndeıtin zaýyt iske qosyldy.

2011 jyly Qazaqstanda elimizdiń Islam Konferentsııasy Uıymyna tóraǵalyq etýine arnalǵan nomınaly 1000 teńge bolatyn estelik banknottar shyǵaryldy. Banknottyń aldyńǵy jaǵynda «Islam Konferentsııasy» Uıymynyń logotıpi jáne Qazaqstannyń Túrkistan qalasynda ornalasqan Qoja Ahmet ıAssaýı kesenesiniń kúmbezi beınelengen. Kelesi jaǵynda keseneniń jalpy kórinisi ornalastyrylǵan.

2018 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Jarma aýdanynda dombyraǵa arnalǵan eskertkish qoıyldy. Eskertkishtiń bıiktigi – 7 metr, uzyndyǵy – 3 metr. Avtory jas músinshi – Nurbol Qalıev. Aýdan ákimi Nurlan Sydyqov saltanatty sharada sóz sóılep, eskertkishtiń ulttyq murany jańǵyrtyp, tól ónerimizdiń nasıhattalynýyna bar kúshin salatynyn aıtty.

2018 jyly Jenevada (Shveıtsarııa) Qazaqstan Respýblıkasy Úkimeti men ıAdrolyq zertteýler jónindegi eýropalyq uıymnyń (CERN) ǵylymı-tehnıkalyq yntymaqtastyq jónindegi halyqaralyq yntymaqtastyǵy týraly kelisimge qol qoıyldy. Qazaqstannyń CERN sheńberinde ǵylymı yntymaqtastyǵy bizdiń elimizdiń álemdik qoǵamdastyqta oń ımıdjin ustap turý úshin úlken mańyzǵa ıe, bul eldiń ǵylymı jáne ınnovatsııalyq áleýetin damytýǵa áser etetinin atap ótý kerek. Ózara yntymaqtastyqty nyǵaıtý jónindegi kelisim qoldanystaǵy kelisimdi nyǵaıtyp, ǵalymdardyń, ınjenerlerdiń, stýdentter men tehnıkalyq mamandardyń Qazaqstannan CERN zertteý jobalaryna uzaq merzimdi negizde qatysýyna múmkindik beretin bazany qurý maqsatyn kózdedi.

2021 jyly QR Ulttyq mýzeıinde Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy men Astana kúnine «Materıaldyq emes mádenı mura» kórme zaly ashyldy. Jańa zal ıÝNESKO tizimine engen Qazaqstannyń materıaldyq emes mádenı muralaryna arnalǵan. Ekspozıtsııa 8 bólimnen turady, munda qazaq halqynyń materıaldyq emes mádenı murasynyń elementteri, qolónershiler men aýdıojazba usynylǵan.

2021 jyly Oslo qalasyndaǵy Ádebıet úıinde Abaı Qunanbaıulynyń Qara sózderi men tańdamaly poezııasynyń («Abais dikt og visdomsord») norveg tilindegi aýdarmasynyń tusaýkeseri ótti. Bul eńbek – norveg tiline aýdarylǵan qazaq klassıkalyq ádebıetiniń alǵashqy úlgisi. Abaı shyǵarmalaryn norveg tiline tájik-norveg jazýshysy jáne ádebıettanýshy Lıýtfııa Boboerova aýdardy. Kitapty «Sirkel Forlag» baspasy shyǵarǵan, bas redaktory jáne Abaı jaıly ómirbaıandyq taraý jazǵan – norveg ǵalymy jáne baspageri Oshıld Kıýlos. Kitap 1500 danamen basylyp, Norvegııa kitaphanalarynda jáne kitap dúkenderinde, sondaı-aq tsıfrlik platformalarda taratyldy. Aýdıo nusqasy da jazylǵan. Basylym Londondaǵy kitap kórmesinde de tanystyryldy.


Uqsas jańalyqtar
Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT