+7 (701) 759 90 19
USD 447.67 EUR 491.36
RUB 5.74 CNY 63.07
Jańalyqtar

29 aqpan. Týǵan kún ıeleri

2020 jylǵy 29 aqpan 08:08
Bólisińiz:
29 aqpan. Týǵan kún ıeleri

NUR-SULTAN. QazAqparat - Búgin, ıaǵnı 29 aqpan kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

ESІMDER

124 jyl buryn (1896-1996)Qazaqstannyń halyq jazýshysy, Qazaqstandaǵy balalar kórkem ádebıetindegi qalam terbegen alǵashqylardyń biri, kóptegen kórkem shyǵarmalardyń avtory, bıolog ǵalym ZVEREV Maksım Dmıtrıevıch dúnıege kelgen.

Baıanaýylda týyp, Tomsk ýnıversıtetin bitirgen (1923).1937 jyldan ómiriniń sońyna deıin Almatyda turdy.

Eńbek joly:

1923 – 1937 jyly Sibir ósimdik qorǵaý ǵylymı-zertteý ınstıtýtynda ǵylymı qyzmetker, Novosıbırsk qalalyq zooparkiniń dırektory, Tomsk ýnıversıtetinde dotsent bolǵan.

1937 jyly Qazaqstanǵa qonys aýdaryp, 1937 – 1952 jyly Almaty zooparkinde ǵyl. bólimniń meńgerýshisi, dırektory, QazMÝ-de dotsent qyzmetterin atqardy.

1952 jyldan ǵumyrynyń sońyna deıin erkin shyǵarmashylyq jumyspen aınalysty.

Alǵashqy povesi – «Aq maral» 1920 jyly jaryq kórgen. Povester, áńgimeler, ertegiler, ocherkter jınaqtary: «Іnder men uıalarda» (1937), «Ormandaǵy kezdesýler» (1938), «Alataý qoryqtary» (1946), «Ertis toǵaılary men dalalarynda» (1950), «Orman alaýy janynda» (1952; Qazaqstannyń Meml. syıl., 1953), «Altyn kıik» (1957), «Kókpektiniń ańshysy» (1963), «Dala qasqyry» (1975; Germanııanyń «Bestlıtse» syıl., 1976), «Ormanda aýa raıyn boljaý» (1987), «Orman kúzetinde» (1987), t.b. atpen jaryq kórdi. Jazýshy shyǵarmashylyǵy Sibir men Qazaqstan tabıǵatyna tikeleı baılanysty, oqyrmandardy qustar men ańdardyń tirshiligimen tanystyryp, týǵan tabıǵatty qorǵap aıalaýshy ǵalymdar, ormanshylar, t.b. turmysy, maqsat-múddesi týraly mol maǵlumat beredi. Kitaptary birneshe shet elderdiń tilderine aýdarylǵan.

Marapattary: Eńbek Qyzyl Tý, «Halyqtar dostyǵy», 2 ret «Qurmet Belgisi» ordenderimen, birneshe medaldermen marapattalǵan.

68 jyl buryn (1952) Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri, dúldúl aqyn, jyrshy, termeshi Qatımolla Jáńgiruly BERDІǴALIEV dúnıege kelgen.

Oral oblysy Qaztalov aýdanynda Tereńkól aýylynda týǵan.

Osy aýdandaǵy Alma Orazbaeva atyndaǵy orta mektepte bilim alǵan. 1975 jyly Oral qalasyndaǵy Qurmanǵazy atyndaǵy mýzykalyq ýchılıeni bitirgen. 1975 jyly eńbek jolyn A.Orazbaeva orta mektebinde muǵalim bolyp bastap, balalar baqshasynyń mýzyka jetekshisi, aýdandyq mádenıet úıiniń ádiskeri qyzmetterin atqarǵan. 1991 jyly Oral qalasyna Qurmanǵazy atyndaǵy saz kolledjine ustazdyq qyzmetke aýysqan.

2007 jyldan bastap Ǵarıfolla Qurmanǵalıev atyndaǵy oblystyq fılarmonııanyń ánshisi. Keń dıapazondy ánshi, jyrshy-termeshi, sýyryp salma aqyn, kúrdeli de qıyn ánshilik dástúr men klassıkalyq án óneriniń ereksheligin úndestire meńgergen tabıǵı talant ıesi.

Birneshe dúrkin búkilodaqtyq, respýblıkalyq, halyqaralyq baıqaýlardyń laýreaty atanyp, Reseı, Monǵol, Qyrǵyz, Ózbekstan elderinde ónerimen tanylyp el yqylasyna bólengen bedeldi aqyn. Repertýarynda qazaqtyń úsh júzden astam halyq ánderi, Buhar, Bazar, Qashaǵan jyraýlardyń terme jyrlary, Muhıttyń, Ǵarıfollanyń, halyq kompozıtorlarynyń ánderi bar.

1989 jyly Almaty qalasynda ótken halyqaralyq, 1990 jyly Almaty jáne 1991 jyly Aqtóbe qalalarynda ótken respýblıkalyq aqyndar aıtysynyń júldegeri. 1992 jyly Tama Eset batyrdyń mereı toıyndaǵy aıtysta bas júldeni, qazan aıynda Qyzylorda oblysynyń Qazaly aýdanynda ótken aqyndar aıtysynda І oryndy ıelendi. 1991 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy saz kolledjinde alǵash Muhıt klasyn ashty. Qazaq radıosynyń altyn qorynda H.Berdiǵalıevtiń óneri týraly habar jáne «El prodıýsserlik ortalyǵynda» jazylǵan 83 áni saqtalǵan. «1000 án» dıskisinde 10 áni engizilgen.

1989 jyly «Qazaqstannyń eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri» ataǵyn ıelendi. 2011 jyly «Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri» qurmetti ataǵyna ıe boldy.

64 jyl buryn (1956) L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń rektory, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, Halyqaralyq pedagogıka ǵylymdarynyń akademıgi Erlan Battashuly Sydyqov dúnıege keldi.

Semeı qalasynda týǵan. Orta bilimdi Abaı aýdanyndaǵy Qaraýyl aýylynda alǵan. Sol jyly S.M.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń tarıh fakýltetine túsken. Joǵary oqý ornyn 1973 jyly «tarıhshy, tarıh jáne qoǵamtaný oqytýshysy» mamandyǵymen bitirgen. Eńbek jolyn 1978 jyly Semeı et jáne sút ónerkásibi tehnologııalyq ınstıtýtynda qoǵamdyq ǵylymdar kafedrasynda zertteýshi bolyp bastady. 1981 jyly QazMÝ aspırantýrasynda oqyp, 1984 jyly aqpanda tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty ǵylymı dárejesin alý úshin dıssertatsııasyn qorǵady. 1984-1996 jyldary - osy joǵary oqý ornynda assıstent, aǵa oqytýshy, dotsent, fakýltet dekanynyń orynbasary, kafedra meńgerýshisi, professor, prorektor bolyp qyzmet atqardy.

1996 jyly Shákárim atyndaǵy Semeı memlekettik ýnıversıtetiniń rektory bolyp taǵaıyndaldy. 1999 jyly 15 qazanda «Qazaqstan Reseı Federatsııasynyń quramynda (1917-1937jj.) taqyrybynda doktorlyq dıssertatsııasyn qorǵady. 2001 jyly 25 qazanda professor ǵylymı ataǵy berildi, 2003 jyly Pedagogıka ǵylymdary halyqaralyq akademııasynyń akademıgi, 2005 jyly Y.Altynsarın atyndaǵy Qazaq bilim akademııasynyń akademıgi, Qazaqstan Ulttyq jaratylystaný ǵylymdary akademııasynyń akademıgi bolyp saılandy. 2004 jylǵy sáýirde jańadan qurylǵan Semeı memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtynyń rektory, 2008-2011 jyldary Shákárim atyndaǵy Semeı memlekettik ýnıversıtetiniń rektory. 2011 jylǵy 26 shildede QR Prezıdentiniń Ókimimen L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń rektory qyzmetine taǵaıyndaldy.

Júzden astam ǵylymı-ádistemelik maqalalardyń, 3 oqý quralynyń, 4 monografııanyń avtory. QR Ulttyq keńesiniń múshesi.

«Parasat» ordenimen, «Qazaqstan Respýblıkasy táýelsizdigine 10 jyl», «Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııasyna 10 jyl» merekelik medaldarymen, Ybyraı Altynsarın jáne A.Baıtursynov atyndaǵy medaldarmen marapattalǵan, «Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri», Shyǵys Qazaqstan oblysynyń qurmetti azamaty.

56 jyl buryn (1964) telejýrnalıst, prodıýser Serik Dáýletáliuly Abas-Shah dúnıege keldi.

Serik Abas-shah burynǵy Shymkent oblysynyń Túlkibas aýdanynyń Turar aýylynda dúnıege kelgen. S.M. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetin bitirgen (1989).

Eńbek joly: 1981-1982 jyldary - Shymkent oblysynyń «Qyzyl Juldyz» keńsharynyń jumysshysy. 1989 jyldan - Jambyl oblystyq teleradıokompanııasynyń qyzmetkeri. 1997 jyldan - «Habar agenttigi» baǵdarlamalyq qyzmetinde jumys istedi. 2001-2011 jyldary - «Habar» agenttigi» AQ bas prodıýseri. 2011-2013 jyldary - «Qazaqstan» Ulttyq arnasynda bas prodıýser; 2013-2014 jyldary - «El arna» telekanalanyń dırektory; 2014-2016 jyldary jeke shyǵarmashylyqpen aınalysqan;

«Beı habar qalmańyz...» kitabynyń avtory (Almaty qalasy, 2005). «Jetpis jeti kún», «Abaıdyń qara sózderi», «Uıat bolmasyn», «Altybaqan», «Aýyldyń alty aýyzy», «Óleń sózdiń patshasy», «Erkektiń aty erkek», «Áıelder-aı, áıelder», «Sonymen, solaı deıik...», «Aıtýǵa ońaı»« t.b. telebaǵdarlamalardyń jetekshisi.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Kúntizbe,
Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT