+7 (701) 759 90 19
USD 432.23 EUR 506.79
RUB 5.45 CNY 64.44
Jańalyqtar

27 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi

2020 jylǵy 27 qyrkúıek 07:00
Bólisińiz:
27 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat – QazAqparat oqyrmandaryna 2020 jylǵy 27 qyrkúıekke arnalǵan kúntizbesin usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Halyqaralyq týrızm kúni 1980 jyly Manılada ótken Búkilálemdik týrıstik uıymdar Bas Assambleıasynyń sheshimimen jyl saıyn atap ótiledi.

Google-diń týǵan kúni

Google.com domendik esimi 1997 jylǵy 15 qyrkúıekte tirkeldi, al Google Inc. kompanııasy 1998 jylǵy 4 qyrkúıekte tirkeldi. Alaıda, 2005 jyldan bastap kompanııanyń týǵan kúni resmı túrde 27 qyrkúıekte atap ótiledi.

Qazaqstandaǵy Eńbek kúni

Qyrkúıek aıynyń sońǵy jeksenbisinde atap ótilip, 2013 jylǵy qarashada Respýblıka Prezıdentiniń Jarlyǵymen jumysshy mamandyqtaryna qurmet kórsetý dástúrlerin jańǵyrtý jáne erte jastan eńbektiń mańyzdylyǵyn túsiný maqsatynda belgilendi.

Sonymen bir mezgilde «Eńbek ardageri» medali taǵaıyndalyp, ol óziniń eńbek qyzmetinde joǵary nátıjelerge qol jetkizgen óndiris ozattaryna, 40 jyldan astam ótili bar, bir salada keminde 10 jyl jumys istegen qyzmetkerlerge tabys etiledi.

Qazaqstandaǵy mashına jasaý kúni

Jyl saıyn qyrkúıektiń sońǵy jeksenbisinde atap ótiledi. Mereke óz tarıhyn keńes zamanynan beri júrgizip keledi. Ony tek Qazaqstanda ǵana emes, Reseı, Belarýs, Qyrǵyzstan mashına jasaýshylar da atap ótedi. Ol KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń 1980 jylǵy 1 qazandaǵy № 3018 «Merekelik jáne estelik kúnder týraly» Jarlyǵymen quryldy.

Mashına jasaý kúni 2017 jylǵy 31 qazanda QR premer-Mınıstri Baqytjan Saǵyntaev bekitken 46 merekelik kúnderdiń qataryna endi dep QR Úkimetiniń № 689 «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy merekelik kúnderdiń tizbesin bekitý týraly» Qaýlysyna qol qoıdy.

Dúnıejúzilik ózender kúni

Bul mereke qyrkúıektiń sońǵy jeksenbisinde atap ótiledi. Mereke ózenderdiń jaǵdaıyn jaqsartý úshin 2005 jyly – BUU «Sý – ómir úshin» is-áreketiniń halyqaralyq onjyldyǵynyń bastalǵanyn jarııalaǵan jyly belgilendi. Bul naýqan qoǵamnyń nazaryn planetanyń barlyq sý resýrstaryna degen qamqorlyqty jaqsartý maqsatynda bastaldy.

Halyqaralyq sańyraýlar kúni

Jyl saıyn qyrkúıektiń sońǵy jeksenbisinde atalyp, 1951 jyly Dúnıejúzilik sańyraýlar federatsııasynyń qurylýyna oraı quryldy. Kúnniń maqsaty – halyqaralyq qoǵamdastyqtyń sańyraý adamdardyń kúndelikti kezdesetin problemalary týraly habardarlyǵyn arttyrý.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1929 jyly astyq daıyndaý naýqany kezinde Syrdarııa okrýginiń Bostandyq aýdanynyń (qazir Ózbekstanǵa qaraıdy) turǵyndary keńes úkimetiniń aýyr salyq salýyna jáne zombylyq áreketine qarsy qarsylyq kórsetti. Kóterilisti uıymdastyrýshylar T. Musabaev, Ý. Maılybaev boldy, oǵan 500-ge tarta adam qatysty.

Berishmolla qystaýynyń qasyndaǵy urysta olarǵa I. Shanybekovtiń basmashylar jasaǵy kómekke keldi. Kóterilisti Memlekettik saıası basqarmanyń jasaqtary kúshpen basty.

Kóterilisshilerden 50 adam qazaǵa ushyrady, 2 adam atý jazasyna kesildi, 36-sy – 10 jylǵa sottaldy, jeteýi – 5 jylǵa jer aýdaryldy.

1931 jyly Pavlodar oblysy Baıanaýyl aýdanynyń «Baıantaý» gazetiniń alǵashqy sany shyqty. Oǵan belgili etnograf, flklorshy jáne ádebıetshi Máshhúr Júsip Kópeev aq tilegin bildirdi. Onyń alǵashqy redaktory Ǵalym Maldybaev boldy, osy gazette halyq jazýshysy Dıhan Ábilov shyǵarmashylyq jolyn bastady.

2006 jyly Germanııanyń Baden-Vıýrtemberg jerinde, Valdbrýnn-Mıýlben qalasynda Qazaqstan Elshiligi jergilikti qymyz óndirýshi fermamen birlesip, Germanııadaǵy qazaq dıasporasy men Qazaqstannan kóship barǵan otandastarymyzdyń belsendi atsalysýymen «Qymyzmuryndyq» ótkizdi.

Shara aıasynda merekelik qoıylymdar uıymdastyrylyp, qymyz merekesine arnaıy kelgen qonaqtardyń aldynda Keln jáne Bavarııa aımaqtaryndaǵy qazaq dıasporasynyń kórkemónerpaz ártisteri óner kórsetti.

Mereke qonaqtary qazaqtyń kıiz úıimen, dombyra aspabymen, ulttyq dastarqan mázirimen jáne Germanııadaǵy qymyz óndirisiniń bastalý tarıhymen, qymyzdyń emdik qasıetterimen tanysty.

2007 jyly Almatyda «Abaı joly» romanynyń orys tilindegi jańa aýdarmasynyń tanystyrylymy bolyp ótti. Qazaqstanda týǵan jáne qazaq ádebıetimen jete tanys, sondaı-aq Ábdijámil Nurpeıisov, Ábish Kekilbaı, Oralhan Bókeı men Tólen Ábdiktiń shyǵarmalaryn sátti aýdaryp, mol tájirıbe jınaqtaǵan esimi álemge áıgili jazýshy Anatolıı Kım bul aýdarmaǵa úlken daıyndyqpen keldi.

2007 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Semeı qalasynda Qazaqstan Respýblıkasy «SemAZ» JShS óndiristik alańdarynda Daewoo avtobýstaryn óndirý zaýytynyń ashylý saltanaty ótti. Bul óndiris Qazaqstanda ımporttalatyn mashına jıyntyqtarynan toraptar men agregattardy qurastyrýdy ǵana emes, sondaı-aq shanaqtardy qurastyrý-dánekerleýdi jáne syrlaýdy qamtıtyn tolyq tsıkldi birinshi avtoqurastyrý kásiporny boldy.

2010 jyly Qazaqstanda «Balapan» telearnasy – elimizdegi alǵashqy jáne jalǵyz balalar telearnasy óz jumysyn bastady. Sol kezden bastap ol oqý-tanymdyq, sporttyq, oıyn-saýyq, anımatsııalyq jáne zııatkerlik baǵdarlamalardy jaryqqa shyǵaryp, ár bala úshin adal dos, rýhanı jetekshi boldy. Ony tek baǵdarlamalardy translıatsııalaý ǵana emes, óskeleń urpaqty tárbıeleý quraly dep te ataýǵa bolady.

2013 jyly Óskemen qalasynda ashylǵan «Mádenıetter dostastyǵy» kórmesinde 1897 jyly ımperatrıtsa II Ekaterına jarlyǵymen ótken Reseı ımperııasynyń sońǵy halyq sanaǵy kezinde jasalǵan Jetisý oblysynyń Lepsi ýezi turǵyndarynyń qazaq turmysynyń biregeı kóne fotosýretteri alǵash ret usynyldy.

Fotosýretterdiń avtory – Konstantın de Lazarı. Osy 36 sýretti murajaıǵa Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Polsha elshisi ıAtsek Klıýchkovskı tabystady.

2013 jyly Monte-Karloda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Monako knıazdigine resmı sapary aıasynda «Monako-Qazaqstan» bıznes-forýmy boldy. Shara barysynda Qazaqstan men Monako arasynda Birlesken iskerlik keńes qurý týraly kelisimge, sondaı-aq kóptegen basqa da qujattarǵa qol qoıyldy.

Budan bólek, bıznes-forým aıasynda Qazaqstan jáne Monako jaıly fılmder qoıylyp, eki el arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq baılanystardy damytý perspektıvalary talqylandy.

2014 jyly Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde. L. N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti ashyldy.

Murajaıda kórnekti aǵartýshylarǵa tıesili erekshe qujattar men zattar, sonymen qatar fotosýretter, latyn tilindegi basylymdar jáne arab tilindegi qoljazba kitaptar jınaqtalǵan.

Barlyq eksponattar mýzeıge óteýsiz negizde syıǵa tartyldy. Olar orta ǵasyrlardan búgingi kúnge deıin Qazaqstan jerinde aǵartýshylyqtyń qalyptasýy týraly baıandaıdy.

2015 jyly BUU Bas Assambleıasynyń 70-sessııasyna qatysý úshin AQSh-qa barǵan Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevty «Bolashaq» stıpendııasy boıynsha AQSh joǵary oqý oryndarynda oqyp júrgen qazaqstandyq stýdentter qarsy aldy.

Olardyń arasynda Batyrhan Shúkenovtiń Amerıkada bilim alyp jatqan uly Maqsut ta boldy. Ol Nursultan Nazarbaevqa ákesiniń ánder jınaǵyn syıǵa tartty.

2017 jyly QR Ulttyq kitaphanasynda fotosýretshi, Qazaqstanda HH ǵasyrda bolǵan tarıhı oqıǵalardyń kýágeri, Qazaqstannyń eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri Iosıf Býdnevıch týyndylarynyń kórmesi ashyldy.

2018 jyly Túrkistan oblysynda Túlkibas aýdanynyń 90 jyldyǵyn toılaý aıasynda Muhamedjan Tynyshbaev pen Turar Rysqulovqa qoıylǵan jańa eskertkish ashyldy.

2019 jyly qazaqstandyq jas ánshi Danelııa Tóleshova Eýrazııalyq syılyqtyń laýreaty atanyp, «Vokal» nomınatsııasy boıynsha marapatqa ıe boldy.

13 jasar ánshi óner, ádebıet, ǵylym, sport jáne áleýmettik mańyzdy jetistikter salasynda Eýrazııalyq shyǵarmashylyq odaqtyń halyqaralyq marapatyn alǵan alǵashqy bala boldy.

Eýrazııalyq syılyqty 2013 jyly Qazaqstan, Belarýs, Úndistan, Iran, Reseı jáne Tájikstan ókilderi qurǵan Eýrazııalyq shyǵarmashylyq odaq taǵaıyndady.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Gúlzat Aqjolova

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT