+7 (701) 759 90 19
USD 377.09 EUR 407.37
RUB 5.93 CNY 53.95
Jańalyqtar

26 qańtar. QazAqparat kúntizbesi

2020 jylǵy 26 qańtar 07:00
Bólisińiz:
26 qańtar. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2020 jylǵy 26 qańtarǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Kedenshilerdiń halyqaralyq kúni

1983 jyldan bastap atap ótiledi. Bul merekeni búkil álemde 800 myń adam toılaıdy. 1950 jylǵy jeltoqsannyń 15-inde Kedendik yntymaqtastyq keńesin qurý týraly konventsııanyń negizinde Búkilálemdik keden uıymy (WCO) quryldy. Búginde uıymǵa 162 memleket múshe.

Dúnıejúzilik ekologııalyq bilim berý kúni

Qazirgi tańda álemde ekologııalyq bilim berý máselesiniń ózekti bolyp otyrǵany sonshalyq, Dúnıejúzilik ekologııalyq bilim berý kúni jylyna birneshe ret atalyp ótedi. Ekologııalyq bilim berý jónindegi Dúnıejúzilik kongress bul kúndi 14 qazanǵa usynsa, kóptegen basqa ekologııalyq uıymdar ony 26 qańtarda atap ótedi. Ekologııalyq bilim berýdi damytýdyń basty qozǵaltqysh kúshi – BUU-nyń qorshaǵan orta problemalaryna arnalǵan konferentsııasy kezinde qabyldanǵan Stokgolm deklaratsııasy.

Halyqaralyq ınternetsiz kún

Bul merekeniń tarıhy 2000 jyldardyń basynan bastaý aldy. Jyl saıyn qańtardyń sońǵy jeksenbisinde atalyp ótiledi. Merekeniń basty maqsaty – adamdardy kompıýterler men jahandyq jeliden bir kúnge bolsyn ajyratý. Olardyń bir kúndi «shynaıy» ómirde kún keship, bir-birimen sóılesýine nemese súıikti isterimen aınalysýlaryna múmkindik týdyrý.

Búkilálemdik alapes aýrýymen aýyratyn adamdarǵa kómek kórsetý kúni

1954 jyldan beri jyl saıyn qańtar aıynyń sońǵy jeksenbisinde atalyp ótiledi. Ol Hansen aýrýy týraly, kópshilikke lepra nemese alapes degen ataýmen tanylǵan naýqas týraly aqparat taratýǵa arnalǵan.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1981 jyly Muhtar Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynyń jańa ǵımaratynyń ashylý saltanaty ótti. Sáýletshileri - O.Baımyrzaev, A.Qaınarbaev, M.Jaqsylyqov (joba avtorlary 1982 jyly Qazaqstannyń Memlekettik syılyǵyna ıe boldy).

1992 jyly Máskeýde Qazaqstan Respýblıkasy men Japonııa arasynda dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatý týraly hat almasý rásimi ótti.

1996 jyly Qazaqstan Dúnıejúzilik saýda uıymyna kirý týraly resmı ótinim jasady. Osy jyldyń aqpan aıynda Qazaqstan DSU-nyń baqylaýshy eli degen mártebesine ıe boldy.

2010 jyly jambyldyq oqýshy Bogdan Zagrıbelnyı Saýd Arabııasynda ótken Dúnıejúzilik balalar forýmynda álem Elshisi atandy. Bogdan Zagrıbelnyı shaqyrýdy Indonezııa, Sıngapýr, Malaızııa, Amerıka Qurama Shtattary jáne basqa elderdiń balalary sııaqty Saýd Arabııasynyń koroli Abdalla ıbn Ábdel Ázızden aldy. Buǵan deıin tarazdyq oqýshy Koroldikte uıymdastyrylǵan Dúnıejúzilik óner olımpıadasynyń jeńimpazy boldy. Bogdan - 11-14 jas aralyǵyndaǵy qatysýshylardyń óner salasyndaǵy bilim problemalaryn talqylaıtyn bedeldi balalar forýmynda Qazaqstan Respýblıkasynyń jalǵyz ókili bolǵan.

2013 jyly Germanııanyń Bohým qalasynda «Belgisiz Qazaqstan» - Azııa júreginiń arheologııasy» atty taqyryptyq arnaıy kórme usynyldy.

2014 jyly Almatyda elimizdiń 8 jetekshi joǵary oqý orny rektorlar konsortsıýmyn qurdy. Onyń ishinde ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti, Qazaq-Brıtan tehnıkalyq ýnıversıteti, Halyqaralyq bıznes akademııasy men KIMEP, Lev Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti, Gýmanıtarlyq Zań ýnıversıteti men Qazaq ulttyq agrarlyq ýnıversıteti bar. Konsortsıým negizinen joǵary oqý oryndaryndaǵy bolondyq júıeniń iske asýyn qamtyp, oqý barysyna ınnovatsııalyq ádisterdiń engizilýin qadaǵalaıdy. Ári stýdentterge ǵylymǵa bet buryp, túrli trenıngterge qatysýǵa múmkindik beredi.

2015 jyly Taldaý ortalyqtarynyń 2014 jylǵy Dúnıejúzilik ındeks-reıtıngisine sáıkes, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstandyq strategııalyq zertteýler ınstýtıty Kavkaz, Ortalyq jáne Ońtústik Azııanyń jetekshi «aqyldy» ortalyqtarynyń úshtigine kirdi.

2016 jyly Túrkııanyń Ystanbul qalasyndaǵy Respýblıkalyq kórkemóner galereıasynyń tarıhı ǵımaratynda qazaqstandyq jetekshi sýretshilerdiń «Qazaqstannyń qazirgi zamanǵy óneri» atty kartınalar kórmesiniń ashylý saltanaty bolyp ótti.

2018 jyly Shymkentte Lıtva Respýblıkasynyń Qurmetti konsýldyǵy ashyldy. Lıtvanyń Shymkent qalasyndaǵy qurmetti konsýly bolyp Mamadııar Qadyrbekov taǵaıyndaldy. Dıplomatııalyq ókildikti ashý maqsaty – ekijaqty iskerlik baılanystardy jaqsartý, ekonomıkalyq jáne mádenı yntymaqtastyqty damytý.

2018 jyly N.Krýpskaıa atyndaǵy Astrahan oblystyq ǵylymı kitaphanasynda qazaqtyń uly aqyny Abaı shyǵarmalarynyń aýdarmalar jınaǵy tanystyryldy. Kitaptyń avtory ıÝrıı erbakov qazaq aqyndarynyń ádebı aýdarmasymen burynnan aınalysyp júr. Ol halyqaralyq «Aq Tyrna» atty túrkitildes poezııa baıqaýynyń, kóptegen basqa halyqaralyq jáne búkilreseılik baıqaýlar men ádebı júldelerdiń laýreaty.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Kúntizbe,
Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT