+7 (701) 759 90 19
USD 428.05 EUR 501.2
RUB 5.47 CNY 63.87
Jańalyqtar

24 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi

2020 jylǵy 24 qyrkúıek 07:00
Bólisińiz:
24 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2020 jylǵy 24 qyrkúıekke arnalǵan kúntizbesin usynady.

Uqsas jańalyqtar
22 qazan. QazAqparat kúntizbesi 21 qazan. QazAqparat kúntizbesi 20 qazan. QazAqparat kúntizbesi

ATAÝLY KÚNDER

Búkilálemdik teńiz kúni

1978 jyly BUU Bas Assambleıasy 10 sessııasynyń sheshimimen qabyldanǵan.

Búkilálemdik teńiz kúniniń maqsaty - teńizder men muhıttarda balyqty shekten tys aýlaýdyń, sýattardy lastaý men jahandyq jylynýdyń qanshalyqty orny tolmas zııan shektiretinine halyqaralyq qoǵamdastyq nazaryn aýdarý. Meılinshe mańyzdy eki mindet - teńizdegi qaýipsizdikti arttyrý jáne teńiz aýmaǵyn, sonyń ishinde munaımen lastaýdyń aldyn alý.

Halyqaralyq kerýenshiler kúni

Jyl saıyn 24 qyrkúıekte Halyqaralyq kerýenshiler kúni kásibı merekesi atalyp ótedi. Bul merekeni kerýenbasylar, kólik kolonnalary men keme kerýenderi quramyndaǵy adamdar, alys jolǵa qatynaıtyndar, saýda kemeleriniń komandalary men eksport kemeleriniń ekıpajdary toılaıdy.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1934 jyly Uıǵyr mýzykalyq komedııa teatry quryldy. Teatr 1941-1961 jyldary Eńbekshi qazaq aýdanynda bolǵan, keıinirek Almaty qalasyna qonys aýdarǵan. 1964 jyly ataýy Respýblıkalyq uıǵyr mýzykalyq drama teatry dep ózgerdi.

1991 jyly QazKSR Joǵarǵy Keńesiniń Prezıdıýmy 1986 jylǵy 17-18 jeltoqsanda Almatyda bolǵan oqıǵalarǵa baılanysty mán-jaılardy túpkilikti baǵalaý jónindegi komıssııanyń qorytyndylary týraly «qaýlynyń» alǵashqy resmı qujatyn qabyldady, onda jastardyń sóz sóıleýi ultshyl emes jáne bastapqy kezeńde quqyqqa qarsy sıpatta bolmaǵany týraly aıtyldy.

1996 jyly Nıý-Iorkte ıAdrolyq synaqtarǵa jan-jaqty tyıym salý týraly shart qol qoıýǵa usynyldy. Qujatqa sáıkes, qatysýshy memleketterdiń árbiri synaý úshin ıadrolyq qarýdy jarmaý, óz baqylaýyndaǵy kez kelgen jerde ıadrolyq jarylysqa tyıym salý mindetin aldy. Qazaqstan qujatqa 1996 jylǵy 30 qyrkúıekte qol qoıyp, 2001 jyldyń 14 jeltoqsanynda ratıfıkatsııalady.

1997 jyly Frantsııa ulttyq tıpografııasynda jańa qazaqstandyq poshta markasy jasaldy. Onda Táýelsiz Qazaqstannyń tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń sýreti men respýblıka kartasy beınelengen.

2005 jyly Petropavlda saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna arnalǵan eskertkish ashyldy. Jobanyń avtory – Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri Hasen Abaev. Petropavlda eskertkish ornalasqan jerde buryn Halyqtyq Іshki ister komıssarıatynyń ǵımaraty ornalasqan bolatyn. Eskertkishtiń irgetasyna shoıyn jolǵa bekitilgen pıramıda ornatylǵan. «Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna» degen jazý qazaq jáne orys tilderinde jazylǵan. Úshburyshty pıramıda - bul bárine belgili adam sımvoly bolyp tabylady. Ol shoıyn jolǵa bekitilgen sııaqty, sol jolmen kezinde repressııaǵa ushyraǵandardy Qazaqstanǵa jetkizgen. Shetinde - úsh jol, ol jarlyq shyǵarǵan stalındik «úshtikti» beıneleıdi. Kompozıtsııada úsh tús paıdalanylǵan: qara tús - ólim, qyzyl tús - qan, aq tús - bolashaqqa degen senim men úmit. Eskertkish ornatylǵan alańda qazirgi zamanǵy talaptarǵa saı jasalǵan shaǵyn baq ashyldy.

2010 jyly tanymal qazaqstandyq aqyn jáne qoǵam qaıratkeri Oljas Súleımenov «Jáńgir» tarıhı dramasynyń stsenarısi jáne prodıýseri atandy. Jańa joba – 1825 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasy týraly tarıhı drama, onyń epıtsentrinde Qazaq hany Jáńgir bolǵan. Fılmniń túsirilimi Sankt-Peterbýrgte ótti. Kartınaǵa reseılik, qazaqstandyq, sondaı-aq frantsýz jáne fın kınematografısteri tartylǵan. Kartınanyń jalpy bıýdjeti – 8-9 mln AQSh dollar.

2011 jyly «Eýrazııa» VII Halyqaralyq kınofestıvalinde qazaq rejısseri Erlan Nurmuhambetov pen rejısser Sano Sındzıýdiń «Naızaǵaı aldynda» kartınasy úzdik fılm atandy.

2012 jyly Pavlodarda Shoqan Ýálıhanov pen Grıgorıı Potanınge eskertkish ashyldy. XIX ǵasyrda turyp, Qazaqstannyń mádenıeti, ǵylymy jáne ádebıetine úlken úles qosqan eki kórnekti tulǵa, eki dos qoladan jasalǵan músindik kompozıtsııada máńgi este qaldyryldy. «Sh. Ýálıhanov pen G. Potanın» músindik kompozıtsııasynyń bıiktigi 3,6 metr, ol tanymal qazaqstandyq músinshi Murat Mansurovtyń jumysy. Onyń tuǵyry óńdelgen granıtpen qaptalǵan.

2013 jyly R.B. Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtynyń ǵalymdary Iran men Úndistannan XI-XVIII ǵasyrlarǵa jatatyn, Qazaqstan tarıhyna tikeleı qatysy bar 40-qa jýyq kóne qoljazbalardyń kóshirmesin ákeldi. Qujattardy Qazaqstan ǵalymdary «Tarıh aǵynyndaǵy halyq» baǵdarlamasy aıasynda Iran Islam Respýblıkasy men Úndistannyń mýzeılerine uıymdastyrǵan ekspedıtsııasy kezinde tapty.

2018 jyly Aqtóbe qalasynyń 5-shaǵyn aýdanynda Keńes Odaǵynyń Batyry Álııa Moldaǵulovanyń atyndaǵy kópir ashyldy.

2019 jyly Qazaqstandyq shahmatshy Jansaıa Ábdimálik Germanııanyń álemge áıgili «Baden-Baden» klýbymen kelisimshartqa qol qoıdy. «Baden-Baden» áıelder klýby klassıkalyq shahmattan da, jyldam shahmattan da álem chempıony atanǵan eń myqty shahmatshylardy qataryna qosyp keledi. «Baden-Baden» komandasynyń kapıtany jas ári myqty shahmatshyny qataryna qosyp alǵanyna qýanyp otyrǵanyn jetkizdi.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT