23 maýsym. QazAqparat kúntizbesi
2022 jylǵy 23 maýsym 07:00

23 maýsym. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandar nazaryna 2022 jylǵy 23 maýsymǵa arnalǵan kúntizbeni usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Qazaqstan polıtsııasy kúni

1992 jyly 23 maýsymda QR Joǵarǵy Keńesi «Qazaqstan Respýblıkasynyń ishki ister organdary týraly» Zańdy qabyldady. Bul Qazaqstan polıtsııasynyń qyzmeti men mindetin aıqyndaǵan alǵashqy quqyqtyq akt boldy. 2007 jylǵy 5 maýsymda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen 23 maýsym Polıtsııa kúni bolyp bekitildi.

Qazaqstanda Memlekettik qyzmetshi kúni

2013 jyly QR Prezıdenti «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kásibı jáne ózge de merekeler týraly» Jarlyqqa ózgerister engizip, kúntizbede Memlekettik qyzmetshi kúni kásibı merekesi paıda boldy. Osy kúni sondaı-aq Ázerbaıjan, Qyrǵyzstan men Ýkraınanyń memlekettik qyzmetshileri merekelerin atap ótedi.

Dúnıejúzilik aqparat berýshi (ınformator) kúni

Aqparat berýshi – bul mekeme nemese uıym ishinde oryn alǵan nemese boljanǵan alaıaqtyq nemese zańsyz áreketterdi jarııalaıtyn belsendi azamat.

Kóptegen qoǵamdyq uıymdar aqparat berýshilerdiń quqyqtaryn jáne olardy qorǵaý maqsatynda zańdardyń qabyldanýyn qoldaıdy. Dúnıejúzilik aqparat berýshiler kúni sondaı uıymdardyń bastamasymen bekitilgen.

Halyqaralyq jesirler kúni

23 maýsym Birikken Ulttar Uıymynyń Bas Assambleıasynyń № 65/189 qararymen Halyqaralyq jesirler kúni dep jarııalandy. BUU Bas Assambleıasy 2011 jyldan bastap bul kúndi atap ótýdi tapsyryp, múshe elderdi, BUU júıesin jáne basqa uıymdardy (halyqaralyq, aımaqtyq) sáıkes mandattar aıasynda jesirler men olardyń balalarynyń jaǵdaıyna erekshe nazar aýdarýǵa shaqyrdy.

Halyqaralyq Olımpıada kúni

Bul merekeni atap ótý bastamasyn Halyqaralyq Olımpıada komıteti 1948 jyly Sankt-Morıtste (Shveıtsarııa) ótken óziniń 42-sessııasy barysynda usyndy. Bul data kezdeısoq alynǵan joq, 23 maýsym qazirgi Olımpıada qozǵalysy qurylǵan kún retinde esepteledi. 1894 jyly dál osy kúni Sorbonnada ótken kongreste Per de Kýbertenniń Olımpıada oıyndaryn jandandyrý bastamasy qoldaýǵa ıe bolyp, Halyqaralyq Olımpıada komıteti quryldy.

BUU memlekettik qyzmet kúni

2003 jyldyń naýryz aıynda BUU Bas Assambleıasy 23 maýsym kúnin Birikken Ulttar Uıymynyń Memlekettik qyzmet kúni dep jarııa etken № 57/277 qarardy qabyldady.BUU barlyq múshe memleketterdi bul kúni memlekettik qyzmettiń qoǵamdy damytý protsesine qosatyn úlesin men mánin tanytatyn arnaıy is-sharalar ótkizip, memlekettik qyzmetkerlerdi marapattaý rásimderin ótkizýdi, sondaı-aq jastardyń memlekettik qyzmetker mansaby týraly sheshim qabyldaý baǵytynda qyzyǵýshylyǵyn oıatýǵa shaqyrdy.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1993 jyly QR Prezıdentiniń ókimimen Almaty shet tilderi pedagogıkalyq ınstıtýty Qazaq memlekettik álem tilderi ýnıversıteti bolyp qaıta quryldy. (Qazirgi «Abylaı han atyndaǵy Qazaq halyqaralyq qatynastar jáne álem tilderi ýnıversıteti» AQ).

1995 jyly «Qazposhta» AQ «Qazaqstan sýret óneri» taqyrybynda markalar serııasyn shyǵardy. Markalarda sýretshiler Á. Qasteev, S. Mámbeev, J. Shardenov, G. Ismaılova jáne K. Teljanovtyń týyndylary beınelengen.

2010 jyly Iordanııanyń astanasy Amman qalasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń esimimen atalǵan kósheniń saltanatty ashylý rásimi ótti. Shara ıordan folklorlyq ansambliniń óner kórsetýimen bastaldy. Amman qalasynyń meri men Astana qalasynyń ákimi saltanatty jaǵdaıda N.Nazarbaevtyń esimi jazylǵan taqtaıshanyń shymyldyǵyn ashty.

2010 jyly Dýshanbede tájik tiline aýdarylǵan Abaıdyń «Qara sózderi» «Pandnoma» dep atalatyn kitap bolyp basylyp shyǵyp, Tájikstan Jýrnalısteri odaǵynda tusaýy kesildi. Bul – Qazaqstan Respýblıkasy Elshiliginiń, Tájikstan jýrnalıster odaǵynyń jáne «Tájikstan-Qazaqstan» dostyq qoǵamynyń birlesken jobasy.

2013 jyly Nıý-Iork shtatynyń astanasy Olbanı qalasynda Túrki halyqtary kúni merekelendi. Kelýshiler nazaryna Qazaqstan, Ázerbaıjan, Qyrǵyzstan jáne Túrkııa elderiniń damýy jóninde aqparat usynyldy.

2015 jyly Almatyda Qazaqstandaǵy alǵashqy Aýtızmmen aýyratyn balalarǵa arnalǵan ortalyq ashyldy. Ortalyqta 40 mamannan quralǵan dıstsıplınaaralyq komanda jumys isteıdi.

2015 jyly RF Astrahan oblysyndaǵy Kalınıno aýylyndaǵy mektepke qazaq ǵalymy, akademık Erejep Mámbetqazıevtiń aty berildi. Mundaı sheshimge aýyl turǵyndary biraýyzdan kelgen. Hımııa ǵylymdarynyń doktory, ǵulama ǵalym Erejep Mámbetqazıev osy aýyldaǵy mekteptiń túlegi. Akademık Erejep Álhaıyruly Mámbetqazıev Qazaqstannyń tuńǵysh bilim jáne ǵylym mınıstri, QR Joǵarǵy keńesiniń 12 shaqyrylymynyń depýtaty bolǵan.

2016 jyly Mehıkoda Qazaqstan Respýblıkasynyń Meksıka Qurama Shtattaryndaǵy elshiliginiń resmı ınaýgýratsııasy ótti. Oǵan qazaq dıasporasynyń ókilderi, syrtqy saıası vedomstvo basshylyǵy, memlekettik organdardyń, parlamenttiń, dıplomatııalyq korpýstyń ókilderi, Latyn Amerıkasynda jáne Karıb basseıninde ıadrolyq qarýdy taratpaý jónindegi agenttiktiń basshylyǵy qatysty.

2018 jyly Petropavlda jeke qarajat esebinen uly aqyn Maǵjan Jumabaevqa eskertkish ornatyldy. Eskertkishtiń avtory ataqty qazaqstandyq músinshi Edige Rahmadıev. Eskertkish qoladan jasalǵan, bıiktigi – 270 sm. Tuǵyry – granıt, bıiktigi – 200 sm.

2019 jyly «Kompozıtor» qazaqstandyq-qytaılyq fılminde kompozıtor Baqytjan Baıqadamovtyń qaryndasynyń rólin somdaǵan qazaqstandyq aktrısa Dilnaz Nurseıit XXII Shanhaı halyqaralyq kınofestıvalinde «Úzdik jańa akter» nomınatsııasynda CCTV-6 telearnasynyń syılyǵyn aldy. Tuńǵysh ret Qazaqstan men Qytaı birlesip túsirgen Kompozıtor» fılmi tanymal qytaı mýzykanty Sıan Sınhaı men qazaqstandyq kompozıtor Baqytjan Baıqadamovtyń berik dostyǵy týraly.

2021 jyly AQSh-ta «Amanat» qazaq kúıi antologııasynyń tanystyrylymy ótti, oǵan buryn jarııalanbaǵan kúıler enip, olardyń árqaısysyna annotatsııalar berilgen. Onda árbir kúıdiń tarıhy men maǵynasyn, qazaqtyń kúıshileri men kúı shyǵarýshylar týraly málimetterd bar. Bul jınaq bizdiń halqymyz úshin jáne bolashaq urpaq úshin úlken tarıhı, mádenı mańyzǵa ıe.


Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT