+7 (701) 759 90 19
USD 426.14 EUR 497.05
RUB 6.02 CNY 66.69
Jańalyqtar

21 qyrkúıek. Týǵan kún ıeleri

2021 jylǵy 21 qyrkúıek 08:08
Bólisińiz:
21 qyrkúıek. Týǵan kún ıeleri

NUR-SULTAN. QazAqparat – Búgin, ıaǵnı 21 qyrkúıek kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

ESІMDER

117 jyl buryn (1904-1998) akter jáne qoıýshy-rejısser, Qazaqstannyń halyq ártisi qazaq teatrynyń negizin qalaýshylardyń biri Qapan Oraluly BADYROV dúnıege keldi.

Qazirgi Qostanaı oblysy Qarabalyq aýdany Tabyn aýylynda týǵan. Qazaq teatrynyń irgesin qalasqan óner sańlaqtarynyń biri. Aýyl mektebin bitirgennen keıin, 1922-1925 jyldary Orynbordaǵy Qazaq halyq aǵartý ınstıtýtynda oqyǵan. Sondaǵy kórkemónerpazdar úıirmesine belsene qatysyp, 1922 jyly B. Maılınniń «Betim-aý, qudaǵı» dep atalatyn shaǵyn pesasynda Aıqyn kelinshektiń rólin oınap shyqqan. 1925 jyly jańadan uıymdastyrylyp jatqan Qazaq drama teatryna shaqyrylady. 1926 jyly Qazaq drama teatry gastrolge ketkende, Badyrov joldamamen Almaty mal dárigerlik tehnıkýmyna oqýǵa jiberiledi. Onda oǵan jastar teatrynyń kórkemdik jaǵyn basqarý isi tapsyrylyp, M. Áýezovtiń «Qaragóz», «Eńlik-Kebek», Ó. Ospanovtyń «Zarlyq», Á. Sultanovtyń «Darıǵa-Qaıdar», tatar jazýshysy Fahtı Býrnashtyń «ıAsh ıýrıaklar» spektaklderin qoıyp, ózi de rólderde oınady. 1931 jyly Qazaq drama teatryna qaıta oralady. Alǵashqy kórnekti róli – M. Trıgerdiń «Súńgýir qaıyǵyndaǵy « Igor Olenın. Sonan keıin Erkebulan (S. Seıfýllınniń «Qyzyl suńqarlarynda»), Jetekshi (N. Pogodınniń «Meniń dosymynda»), Mıhaılov (V. Kırshonnyń «Astyǵynda»), Naýan haziret, Amangeldi (Ǵ. Músirepovtiń «Aqan seri – Aqtoqty» men «Amangeldisinde»), Telǵara (Á. Tájibaevtyń «Jalǵyz aǵash orman emesinde»), Jomart (Ǵ. Mustafınniń «Mıllıonerinde»), professor Mamlıýk (F. Volftiń «Professor Mamlıýginde»), Arqalyq (J. Shanınniń «Arqalyq batyrynda»), Bekbolat (B. Maılınniń «maıdanynda»), Shyńǵys sultan, Álıhan Bókeıhanov (S. Muqanovtyń «Shoqan Ýálıhanovy» men «Sáken Seıfýllıninde»), Tóle bı (T. Ahtanovtyń «Antynda»), M. ıArovoı (K. Trenevtiń «Lıýbov ıArovaıasynda»), Otello (Ý. Shekspırdiń «Otellosynda»), Ýázir (N. Hıkmettiń «Farhad-Shyrynynda»), t.b. rólderdi oınap, Qazaqsahnasynda kóptegen kesek obrazdar jasady. Ásirese, Naýan haziret pen Otello beıneleri – Badyrovtyń Qazaqsahna ónerin damytýǵa qosqan eleýli úlesi. Keıinirek Ý. Shekspırdiń «Asaýǵa-tusaýyndaǵy» Baptısta, M. Áýezovtiń «Eńlik-Kebegindegi» Abyz beıneleri sııaqty qarama-qaıshy harakterlerdi sahnalaýy onyń jan-jaqty darynyn tanytty. M. Áýezov dramatýrgııasy Badyrov shyǵarmashylyǵynan erekshe oryn alyp, Jazýshynyń 21 pesasynda oınady. Olardyń arasynda Kembaı, Kóbeı, Qaramende, Espembet («Eńlik – Kebekte»), Kerim («Abaıda»), Sapa, maıqan bolys («Túngi sarynda»), Demeýjan («Báıbishe-toqalda»), Maman («Aıman - Sholpanda»), Qobylandy («Qaraqypshaq Qoblandyda»), Káriboz batyr («Han kenede»), Bóribasar (Á. Tájibaevpen birigip jazǵan «Aq qaıyńda»), B. Momyshuly, Stalın (Á. Ábishevpen birigip jazǵan «Namys gvardııasynda») sııaqty obrazdar bar. M. Áýezovtiń «Abaı» romanynyń ınstsenırovkasyndaǵy Abaı róli úshin KSRO memlekettik syılyǵy berilgen (1952). 1940-1941 jyldary rejıssýramen de aınalysyp, Á. Ábishevtiń «Joldastaryn» sahnaǵa shyǵardy. Kınoda Qarataı («Amangeldide»), Aıdar, Syrttan («Abaı áninde»), Kóregen («Alyp týraly ańyzda»), Sársen («Ómir jolynda») rólderin oınaǵan. Babyrovtyń «Ótkender men ótkelder» (1974), «Esten ketpes esimder» (1981), «Teatr, moıa sýdba» (1987) degen estelik kitaptary, kóptegen maqalalary jaryq kórdi. Eki ret Eńbek Qyzyl Tý, «Halyqtar dostyǵy» ordenderimen marapattalǵan.

70 jyl buryn (1951) QR Qarýly Kúshteri joǵarǵy qolbasshylyǵynyń ókili, general-leıtenant Abaı Bólekbaıuly TASBOLATOV dúnıege keldi. Soltústik Qazaqstan oblysynda týǵan. Almatynyń Joǵary jalpy áskerı basqarý ýchılıesin, Máskeýdiń Frýnze atyndaǵy Áskerı akademııasyn bitirgen. 1969 jyldan beri Qarýly Kúshter qatarynda qyzmet etti. 1973-1997 jyldary Almaty joǵary jalpy áskerı basqarý ýchılıesinde kýrsanttar vzvodynyń komandırinen ýchılıe bastyǵyna deıingi joldan ótip, Memlekettik qorǵanys komıtetiniń bólim bastyǵy boldy. 1997-2002 jyldary Respýblıka Qarýly Kúshteri Áskerı akademııasynyń bastyǵy qyzmetin atqardy. 2002-2006 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Qorǵanys mınıstriniń orynbasary boldy. 2006-2011 jyldary - QR Respýblıkalyq ulanynyń qolbasshysy. 2012 - 2016 jyldary besinshi shaqyrylymdaǵy, 2016-2021 jyldary altynshy shaqyrylymdaǵy Májilis depýtaty. «Dańq» ordenimen, medaldarmen marapattalǵan.

64 jyl buryn (1957) QR Qoǵam jáne saıası qaıratkeri Qaırat Aıtmuhambetuly NURPEIІSOV dúnıege keldi.

Pavlodar oblysynyń Sharbaqty aýdanyndaǵy Galkıno aýylynda týǵan. Pavlodar pedagogıkalyq ınstıtýty men Almaty Halyq sharýashylyǵy ınstıtýttaryn matematık jáne ekonomıst mamandyqtary boıynsha bitirgen. Eńbek jolyn Pavlodar stansasynyń lokomotıv deposynda slesar bolýdan bastaǵan. 1982-1988 jyldary Pavlodar oblysynyń qarjy jáne salyq organdarynda jumys istep, bas ekonomısten Pavlodar oblysynyń salyq komıtetiniń tóraǵasyna deıin kóterildi. 1998-2002 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Energetıka, ındýstrııa jáne saýda vıtse-mınıstri, QR Memlekettik Kiris vıtse-mınıstri qyzmetterin atqardy. Sońǵy ýaqytta Pavlodar qalasynyń ákimi boldy. 2003 jylǵy maýsymnan Pavlodar oblysynyń ákimi. 2008 jyldyń qazanynan Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Ákimshiligi Basshysynyń orynbasary. 2009 jyldyń tamyzynan QR Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń tóraǵasy. 2012-2013 jyldary QR Parlamenti Senatynyń apparat basshysy. 2013-2019 jyldary QR Parlamentindegi QR Prezıdenti ókildiginiń basshysy bolǵan. 2019-2021 jyldary Qyrǵyz Respýblıkasyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Tótenshe jáne Ókiletti elshisi.

«Qurmet» ordeniniń jáne birneshe QR medalderiniń ıegeri.

63 jyl buryn (1958) Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııalyq keńesiniń múshesi Iogan Davıdovıch MERKELЬ dúnıege keldi.

Kókshetaý oblysy (qazirgi Aqmola oblysy) Eńbekshilder aýdany Kazgorodok aýylynda týǵan. Sverdlov zań ınstıtýtyn «Quqyqtaný» mamandyǵy boıynsha bitirgen. 1984-1991 jyldary – Kókshetaý oblysy Chkalov aýdany prokýratýrasynyń tergeýshisi, Kókshetaý oblysy prokýratýrasynyń asa mańyzdy ister boıynsha tergeýshisi, Chıstopolsk aýdanynyń prokýrory. 1991-1995 jyldary – Qaraǵandy oblysy Saran qalasynyń prokýrory, Qaraǵandy oblysy prokýrorynyń orynbasary, birinshi orynbasary. 1995-1997 jyldary Torǵaı oblysynyń prokýrory, 1997-1999 jyldary Almaty qalasy prokýrorynyń birinshi orynbasary. 1999-2000 jyldary - Jemqorlyqqa qarsy kúres boıynsha Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik komıssııasynyń múshesi. 2000-2003 jyldary – Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń Memlekettik-quqyqtyq bóliminiń memlekettik ınspektory, bólim meńgerýshisiniń orynbasary. 2003-2005 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet birinshi vıtse-mınıstri, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń quqyq qorǵaý jáne sot júıesi bólimi meńgerýshisiniń orynbasary. 2005-2008 jyldary – Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń depýtaty. 2008-2017 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Bas Prokýrorynyń birinshi orynbasary. Synyptyq sheni - 3-shi dárejeli memlekettik ádilet keńesshisi. Qazaqstan Respýblıkasy prokýratýrasynyń qurmetti qyzmetkeri. Qazirgi qyzmetinde - 2017 jyldyń mamyr aıynan beri. «Qurmet», «Dańq» ordenderimen, «Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdigine 10 jyl», «Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentine 10 jyl», «Astananyń 10 jyldyǵy», «Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigine 20 jyl», «Qazaqstan Respýblıkasynyń prokýratýrasyna 20 jyl» mereıtoılyq medaldarymen, «Quqyq tártibin qamtamasyz etýge qosqan úlesi úshin» medalimen marapattalǵan.

57 jyl buryn (1964) qazaqstandyq shańǵyshy, Olımpıada chempıony Vladımır Mıhaılovıch SMIRNOV dúnıege keldi.

1980-1992 jyldary KSRO (TMD) quramalarynyń sapynda óner kórsetti, 1992-1999 jyldary Qazaqstanyń namysyn qorǵady. 4 dúrkin álem chempıony, Olımpıada oıyndarynyń tórt márte kúmis, eki márte qola júldegeri. 39 jyl buryn (1979) Qaraǵandy oblysy ákiminiń birinshi orynbasary Asylbek Jeksenbaıuly DÚISEBAEV dúnıege keldi. Joǵary bilimdi, ekonomıst-menedjer mamandyǵy boıynsha S. Seıfýllın atyndaǵy Aqmola agrarlyq ýnıversıtetin bitirgen. Eńbek jolyn 1996 jyldan bastap «Agro-tsentr Astana» JShS-da baqylaýshy-revızor bolyp bastady. 2002 jyldan bastap memlekettik qyzmette. Ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarda jumys tájirıbesi bar. Qazaqstan Respýblıkasy Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrligi bóliminiń bas mamany, bólim bastyǵy bolǵan. 2004-2006 jyldary QR Prezıdenti Ákimshiligi Memlekettik baqylaý jáne uıymdastyrý jumystary bóliminiń bas ınspektory bolyp qyzmet atqardy. 2006 jyldan bastap Qaraǵandy oblysynda qyzmetin jalǵastyrdy. Qazybek bı aýdany ákiminiń orynbasary, Qaraǵandy qalasy ákiminiń orynbasary boldy. 2007 - 2010 jyldary oblys ákimi apparatyn basqardy, odan keıin oblys ákiminiń orynbasary bolyp taǵaıyndaldy. 2010-2012 jyldarda Prezıdent Ákimshiliginiń Memlekettik ınspektory, QR Kólik jáne kommýnıkatsııa vıtse-mınıstri qyzmetin atqardy. Taǵaıyndaýǵa deıin Qazaqstan Respýblıkasy Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttigi tóraǵasynyń orynbasary laýazymynda eńbek etti. Qazirgi qyzmetinde – 2014 jyldyń maýsymynan bastap.

42 jyl buryn (1979) Qaraǵandy oblysy ákiminiń birinshi orynbasary Asylbek Jeksenbaıuly DÚISEBAEV dúnıege keldi.

Aqmola oblysynda týǵan. S. Seıfýllın atyndaǵy Aqmola agrarlyq ýnıversıtetin bitirgen, ekonomıst (2001).

Eńbek joly: «Agro-Tsentr Astana» kompanııasynyń baqylaýshy-revızory (1998); astananyń JES komıtetiniń bas mamany, Qazaqstan Respýblıkasy Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrligi Baılanys jáne aqparat komıtetiniń, Qazaqstan Respýblıkasy Baılanys jáne aqparattandyrý agenttiginiń bas mamany, Qazaqstan Respýblıkasy Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrligi Avtomobıl joldary jáne ınfraqurylymdyq keshen qurylysy komıtetiniń bólim bastyǵy, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń uıymdastyrý-baqylaý jumysy jáne kadr saıasaty basqarmasynyń uıymdastyrý-baqylaý bóliminiń bas ınspektory (2002-2005); Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń memlekettik baqylaý jáne uıymdastyrý jumysy bóliminiń bas ınspektory (2005-2006); Qaraǵandy oblysy ákiminiń kómekshisi (2006); Qaraǵandy qalasy Qazybek bı atyndaǵy aýdan ákiminiń orynbasary (2006); Qaraǵandy qalasy ákiminiń orynbasary (2006-2007); Qaraǵandy oblysy ákimi apparatynyń basshysy (2007-2009); Qaraǵandy oblysy ákiminiń orynbasary (2009-2010); Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń memlekettik ınspektory (2010-2011); Qaraǵandy Qazaqstan Respýblıkasynyń); Qazaqstan Respýblıkasy Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttigi tóraǵasynyń orynbasary (2012-2014).

Atqaratyn laýazymynda – 2014 jylǵy maýsymnan bastap.




Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Aıaýlym Altynbek

Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT