+7 (701) 759 90 19
USD 389.98 EUR 434.01
RUB 6.10 CNY 55.04
Jańalyqtar

21 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi

2019 jylǵy 21 qyrkúıek 07:00
Bólisińiz:
21 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2019 jylǵy 21 qyrkúıekke arnalǵan kúntizbesin usynady.

Halyqaralyq beıbitshilik kúni

Jyl saıyn 21 qyrkúıekte atap ótiletin Halyqaralyq beıbitshilik kúni soǵys otyn toqtatý men zorlyq-zombylyqtan bas tartýǵa shaqyrady.

Halyqaralyq beıbitshilik kúnin BUU-nyń Bas Assambleıasy 1981 jyly bekitken. 2002 jyldan bastap atap ótiledi. Halyqaralyq beıbitshilik kúnin 21 qyrkúıekte merekeleý týraly sheshim BUU Bas Assambleıasynyń 55 sessııasynda (2001 jylǵy 28 qyrkúıegindegi №A/RES/55/282 arnaıy qarary) qabyldandy.

Bas Assambleıa bul kún búkil álemde zorlyq-zombylyqtan bas tartý jáne soǵys otyn toqtatý kúni bolsyn dep jarııalady. Barlyq elderge osy kúni áskerı qımyldar júrgizbeý usynyldy.

Jyl saıyn 21 qyrkúıekte BUU-da, dástúrge saı Beıbitshilik qońyraýy janyndaǵy saltanatpen bastalatyn, túrli sharalar ótkiziledi. Saltanat rásimi BUU Bas hatshysynyń arnaý sózimen bastalyp, sosyn ol qońyraýdy urady. Sonan soń bir mınýt únsizdik ornap, BUU Qaýipsizdik keńesiniń tóraǵasy sóz arnaıdy.

Halyqaralyq Altsgeımer aýrýy týraly aqparat taratý kúni

Bul aýrýdy zertteýmen jáne onyń damýyn báseńdetý joldaryn izdeýmen aınalysatyn uıymdardyń bastamasymen qurylǵan.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1989 jyly 11-shi shaqyrylǵan Qazaq SSR Joǵarǵy Keńesiniń XIV sessııasy bolyp, onda «Respýblıkadaǵy saıası reformany odan ári júzege asyrý sharalary týraly» qaýly, «QazSSR Konstıtýtsııasyna (Negizgi Zańyna) ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly», «QazSSR-degi tilder týraly» «QazSSR depýtattarynyń saılaýy týraly», «QazSSR halyq depýtattarynyń jergilikti keńesteriniń depýtattaryn saılaý týraly» zańdar qabyldandy(8 depýtat konstıtýtsııalyq ózgertýlerge qarsy, 26 depýtat tilder týraly zańǵa qarsy daýys berdi)7 Depýtattardy saılaý jáne qaıta shaqyrý úshin Ortalyq saılaý komıssııasy quryldy.

1993 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev GFR-ǵa resmı saparmen bardy. Sol kúni N.Á.Nazarbaev GFR federaldy prezıdenti Rıhard fon Vaıtszekkermen, ekonomıka mınıstri ıÝrgen Mellemanmen, HDO/HÁO parlamenttik fraktsııasy tóraǵasynyń birinshi orynbasary Volfgang Bechpen, «Doıche bank» basqarma múshesi Gerhard Krýppen, «Sımens AG» kontserniniń basqarma múshesi Peter fon Sımenspen kezdesti.

1993 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Albanııa Respýblıkasy arasyndaǵy dıplomatııalyq qarym-qatynastardy ornatý týraly nota almasý ótti.

2001 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Qazaqstan-Vatıkan qarym-qatynastaryn damytýǵa qosqan eleýli úlesi, eki memleket arasyndaǵy san tarapty baılanystardy ornatýǵa tıgizgen yqpaly úshin Vatıkannyń Memlekettik hatshysy Andjelo Sodanony І dárejeli «Dostyq» ordenimen marapattaý týraly Jarlyqqa qol qoıdy.

2011 jyly Nıý-Iorkte Birikken Ulttar Uıymy Bas Assambleıasynyń 66-sessııasy óz jumysyn bastady. Oǵan Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev qatysty.

2012 jyly Madrıdte «Qazaqstan jáne kıno: 1970-2011» tsıkly ashyldy, onyń aıasynda qazaqstandyq rejısserlerdiń jumysy kórsetildi.

Tsıklge «Qyzǵaldaq», «Qyz Jibek», «Kóshpendiler», «Mustafa Shoqaı», «Qosh bol, Gúlsary» jáne t.b. kirdi.

2014 jyly Batys Qazaqstan oblysy Terekti aýdany aýmaǵyndaǵy Taqsaı qorǵanynan 2012 jyly aqsúıek áıeldiń qabiri tabylǵan bolatyn. Onyń beınesi qalpyna keltirilip, «Altyn hanshaıym» dep atalǵan kórme Batys Qazaqstan oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıine qoıyldy. Sonymen qatar, kórmeden bizdiń dáýirimizge deıingi VI-V ǵasyrlarǵa jatatyn aqsúıek áıeldiń asa qundy áshekeıleri jáne turmystyq buıymdary da oryn tapty.

2016 jyly Pavlodarda oblysy ákimdigi Pavlodar memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtyna bergen eski ǵımaratta arheologııalyq ortalyq ashyldy. Oǵan belgili arheolog, álemge áıgili tarıhshy Álkeı Marǵulannyń esimi berildi.

2018 jyly Almatyda «Qazaq mýzykasynyń antologııasy» tanystyryldy. «Qazaq mýzykasynyń antologııasy» - bul Qazaqstanda alǵash ret klassıkadan qazirgi zamanǵy kompozıtsııalarǵa deıin 4K túsirilimin qoldana otyryp jasalǵan 30 aspaptyq shyǵarmanyń kásibı beıne jazbalary.

2018 jyly Qazaqstanda tuńǵysh «Anaǵa taǵzym» rýhanı-ónegelik tárbıeleý ortalyǵy ashyldy. «Týǵan jerge taǵzym» aktsııasy aıasynda demeýshiler men oblys turǵyndary esebinen 350 mıllıon teńgelik biregeı joba júzege asyryldy.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Kúntizbe,
Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059

MURAǴAT