2040 jylǵa qaraı Qazaqstanda sý tutyný kólemi 56 paıyzǵa ósedi
2022 jylǵy 24 mamyr 16:52

2040 jylǵa qaraı Qazaqstanda sý tutyný kólemi 56 paıyzǵa ósedi

NUR-SULTAN. QazAqparat – Aldaǵy 20 jylda eldegi sý tutyný mólsheri 56 paıyzǵa ulaıýy múmkin. Búgin Úkimet otyrysynda egis sýarý maýsymyna daıyndyq sharalary talqylanǵan bolatyn. Otyrystan keıin eki birdeı mınıstrdiń aýzynan Balqash kóliniń keleshegine qatysty mańyzdy málimetter aıtyldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

QR Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Serikqalı Brekeshevtiń málimetine súıensek, elimizde egis sýarýǵa 11,6 tekshe shaqyrym sý jumsalady. Onyń 11,3 tekshe shaqyrymy nemese 97 paıyzy Almaty, Jambyl, Túrkistan jáne Qyzylorda oblystarynyń úlesine tıedi .

Atalǵan oblystar ylǵaldyń negizgi bóligin Іle-Balqash jáne Syrdarııa basseınderinen alyp otyr. Al bul eki basseınniń bastaýy ózge elderdiń shekarasynda jatyr. Ekologııa mınıstri óz baıandamasynda da, otyrystan keıin BAQ ókilderiniń saýaldaryna jaýap bergen kezde de transshekaralyq ózenderdiń sýyn vegetatsııa kezinde barynsha mol paıdalanyp, qazirgi kólemdi saqtap qalýdyń túrli amaldary jasalyp jatqanyn aıtty.

Sondaı-aq, ol Qyrǵyz Respýblıkasy tarapymen arada qalyptasqan úırenshikti tásil boıynsha jaz aılarynda 330 mln tekshe metr sýdy qosymsha alý kelisimi bar ekenin eske saldy.

«Shektes eldermen yntymaqtastyq sheńberinde qyrǵyz tarapymen taýar almasý jáne kommertsııalyq negizde elektr energııasyn jetkizý boıynsha «Dostyq» kanaly arqyly jaz aılarynda 330 mln tekshe metr kóleminde sý berý máselesin sheshýge qol jetkizildi», - dedi mınıstr.

Serikqalı Brekeshevtiń paıymynsha, bıyl Syrdarııa basseınindegi jaǵdaı burnaǵy jyldarǵa qaraǵanda turaqty deýge bolady. Sonyń arqasynda sharýalar sýdan tapshylyq kóre qoımaýy kerek.

«Shardara sý qoımasyna vegetatsııa kezeńindegi aǵyn 3,9 mlrd tekshe metrdi quraýǵa tıis. Gıdrologııalyq boljamdardyń negizinde Syrdarııa transshekaralyq ózeniniń basseıninde kúrdeli sý sharýashylyǵy jaǵdaıy túzilgen. Biraq qabyldanǵan is-sharalar jáne qolaıly klımattyq jaǵdaıdyń arqasynda ahýal turaqtandy. Osylaısha Shardara sý qoımasyna keletin sý kólemi 2,5 ese ulǵaıdy», - dedi ol.

Bul Sharadara sý qoımasynyń 5 mlrd tekshe metrge deıin toltyrýǵa jáne osy kezde Kóksaraı qarymta rettegishine 822 mln tekshe metrge deıin sý jınaýǵa múmkindik bergen kórinedi.

Sondaı-aq, Іle ózeniniń Qapshaǵaı sý qoımasynan tómen tusynda qarymta rettegish salý jospary Balqashtyń taǵdyryna alańdaýshylar men sý salasy mamandarynyń kóńiline medeý bolýǵa tıis.

«Іle ózeniniń Qapshaǵaı sý qoımasynan tómen tusynda qarymta rettegish salý josparlanǵan. Budan bólek qytaılyq áriptesterimizben kelissóz júrip jatyr. Balqash kóliniń erekshe ekologııalyq mańyzy bar. Sondyqtan sý bólisý kezinde bul máseleler pysyqtalady», - dedi Serikqalı Brekeshev.

Aıta ketý kerek, Balqashtyń taǵdyryna qatysty másele Úkimet kýlýarynda QR Energetıka mınıstri Bolat Aqsholaqovtyń aýzynan da shyqty. Naqtyraq aıtsaq, vedomstvo mamandary elde AES salynyp jatsa, oǵan birden-bir qolaıly oryn Balqashtyń mańaıy degen paıymǵa kóbirek ılanatyn sııaqty.

«Stansanyń qýaty shamamen 2,4 GVt bolady. Ony ornatý aýmaǵyna kelsek, Balqash tańdalatyn shyǵar. Óıtkeni bul aýmaq baıaǵy keńes zamanynan beri jiti zerttelgen. Degenmen, naqty qurylys aýmaǵy men tehnologııalary jóninde bir toqtamǵa kelgen joqpyz», - dedi Bolat Aqsholaqov.

Vegetatsııa maýsymynyń yń-shyńsyz ótýi bastaýyn syrttan alatyn ózenderdiń sý kólemine baılanysty bolǵanymen, óz ishimizde ylǵaldy únemdi paıdalaný máselesi de ózekti bolyp tur. Mınıstr Serikqalı Brekeshev bul baǵytta úsh túrli keshendi shara qolǵa alynǵanyn atap ótti. Olar:

- Transshekaralyq ózender basseınindegi 259 gıdrotehnıkalyq qurylysty qalpyna keltirý;

- 535 shaqyrym magıstraldy jáne sharýashylyqaralyq kanaldardy mehanıkalyq tazartý;

- 67 sý sorǵy qondyrǵysyn satyp alý jáne ornatý.

Bul jumystar maýsym aıynyń sońyna deıin tolyǵymen aıaqtalýy kerek.

Ekologııa mınıstrligi keıingi jyldary ylǵal únemdeý sharalary kúrish alqaptaryn qysqartý sharalarymen qatar júrý kerek degen paıymdy berik ustanyp keledi. Sol ustanymnyń aıasynda bıyldyń ózinde Qyzylorda oblysynda 5 myń gektar kúrish alqaby qysqartylyp otyr. Al maqta alqaptarynyń kólemi 9 myń gektarǵa ulǵaıǵan.

Sýarmaly alqaptardyń ınfraqurylymy onsyz da tapshy ylǵaldy odan ári ysyrap etip jatqanyn Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylov ta basa aıtty.

Onyń sózinshe, aýyl sharýashylyǵyna arnalǵan sýdyń nebári 60 paıyzy ǵana egis alqaptaryna deıin jetedi.

«Qalǵan bóligi ınfraqurylymnyń nasharlyǵynan dalaǵa ketedi. Sondyqtan kanaldar men sý qoımalaryn jóndep, sý resýrstaryn basqarýdy avtomattandyrý qajet. Ákimdikter bul máseleni baqylaýynda ustap, sý sharýashylyǵy obektilerin tsıfrlandyrý jáne avtomattandyrý jónindegi jol kartalaryn ýaqtyly iske asyrýǵa tıis», - dedi Úkimet basshysy.

Sondaı-aq, egiske jumsalatyn sýǵa belgilengen tarıfti qaıta qaraý qajet. Osynyń aıasynda dıqandar sýarmaly jerdiń ár gektaryna emes, shyǵyndaǵan sýdyń kólemine qaraı aqy tóleıtin bolady.

Sharýalardy zamanaýı sý únemdeý tehnologııalaryn qoldanýǵa yntalandyrý úshin memlekettik qoldaý sharalary kózdelgen. Bul týraly QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Erbol Qarashókeev aıtyp berdi.

«Sýarmaly eginshilikti damytý sýarýdyń sý únemdeý tehnologııalaryn keńinen engizý arqyly qamtamasyz etiledi. Máselen sharýalardy zamanaýı sý únemdeý tehnologııalaryn qoldanýǵa yntalandyrý maqsatynda zamanaýı sýarý júıesin satyp alýǵa jáne qajetti búkil ınfraqurylymdy júrgizýge jumsalǵan shyǵyndardyń 50% óteýdi kózdeıtin ınvestıtsııalyq sýbsıdııalaý túrindegi memlekettik qoldaý bar. Bul maqsattar úshin oblystardyń ótinimderi boıynsha bıyl 268 joba iske asyrylady, oǵan 16,6 mlrd teńge kózdelgen», - dedi Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Úkimettiń búgingi otyrysynda.

Sondaı-aq aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerge sý berý qyzmetiniń quny sýbsıdııalanyp jatyr. Onda sýdyń bir tekshe metrine bólinetin sýbsıdııa mólsheri tarıfterden paıyzdyq qatynasta 50%-dan 80%-ǵa deıin arzandatylady. Bul maqsatqa 2,7 mlrd teńge kózdelgen. «Fermerlerdi sý únemdeý tehnologııasyn engizýge yntalandyrý úshin qazir sý berý qyzmetin óteý jónindegi sýbsıdııany sýarý tásilderine qaraı saralaý jumysy júrip jatyr. ıAǵnı burynǵy deńgeıdegi sýbsıdııany sý únemdeý tehnologııasyn qoldanatyn fermerler ǵana alady», - dedi Erbol Qarashókeev.


Jańalyqtar

MURAǴAT