+7 (701) 759 90 19
USD 427.91 EUR 506.9
RUB 5.6 CNY 64.17
Jańalyqtar

2020 jyldan bastap AÁK taǵaıyndaý mehanızmi qalaı ózgerdi

2020 jylǵy 10 qańtar 19:02
Bólisińiz:
2020 jyldan bastap AÁK taǵaıyndaý mehanızmi qalaı ózgerdi

NUR-SULTAN. QazAqparat - Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna arnaǵan «Cyndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» Joldaýynda ashyqtyqty, ádilettikti jáne eńbekke yntalandyrýdy qamtamasyz ete otyryp, ataýly áleýmettik kómekti taǵaıyndaý tetigine ózgeris engizýdi tapsyrǵan bolatyn. Osyǵan baılanysty Úkimet áleýmettik kómek kórsetýdiń jańa mehanızmderin engizdi. Azamattardyń ál-aýqatyn jaqsartý jáne kirisin arttyrý sharalary týraly Primeminister.kz-ke bergen suhbatynda QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń Áleýmettik kómek saıasatyn damytý departamenti dırektorynyń orynbasary Aıajan Jandarbekqyzy Janǵabylova aıtyp berdi.

— Halyqty ataýly áleýmettik kómekpen qamtý boıynsha 2019 jylǵy nátıje qandaı? Qansha ótinish tústi, qansha otbasyna ataýly áleýmettik kómek tólendi?

- 2019 jyldyń qorytyndysy boıynsha 485 myńnan astam otbasyna nemese 2,5 mln astam adamǵa ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndaldy. Onyń ishinde 190 myń kópbalaly otbasy tirkelgen. Al ótken jyldyń aıaǵyna qaraı naqty kómek alýshylardyń sany 315 myń otbasy boldy. Onyń ishinde 1 mln astamy – 18 jasqa deıingi balalar.

— Ataýly áleýmettik kómek kórsetýdiń jańa mehanızmderi engizildi, ondaǵy sharalar kesheni 3 baǵytty qamtıdy. Bul ózgeristerdi halyq qalaı qabyldaýda? Qandaı nátıje kútemiz?

- Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi tıisti zańnamalarǵa ózgerister engizip, ataýly áleýmettik kómek kórsetý tetikterin qaıta qarastyrdy. AÁK alýshylardyń deni kópbalaly otbasylar bolǵandyqtan, olar bólek sanatqa shyǵarylyp, respýblıkalyq bıýdjetten memlekettik járdemaqy taǵaıyndaldy. Járdemaqy 4 jáne odan da kópbalaly otbasylarǵa arnalǵan. Járdemaqy kólemi 42 500 teńgeden bastalady jáne bala sanyna qaraı artyp otyrady.

Ózderińizge belgili, AÁK 2002 jyldan beri kómekke muqtaj jandarǵa tólenip kele jatyr. Ataýly áleýmettik kómek sońǵy ózgeristerge deıin ár toqsan saıyn taǵaıyndalyp, tıisti kólemde beriletin. Biz osy júıeni qaıta qoldanysqa engizdik. Aǵymdaǵy jyldan bastap ataýly áleýmettik kómek ár toqsan saıyn qaıta taǵaıyndalady.

Negizgi ózgeristerdiń biri – kepildendirilgen áleýmettik paket. Bul áleýmettik toptama tek ataýly áleýmettik kómek alatyn otbasylardaǵy 1 jastan 18 jasqa deıingi balalarǵa arnalǵan.

— Jańartylǵan ataýly áleýmettik kómek kimderge jáne qalaı taǵaıyndalady? Sharttary qalaı ózgerdi?

- AÁK áleýmettik jaǵdaıy tómen otbasylarǵa tólenedi. Eń az kúnkóris deńgeıiniń 70%-yn taǵaıyndaýdyń shekti ólshemi qalady. AÁK mólsheri otbasynyń ár múshesi úshin ortasha jan basyna shaqqandaǵy tabys pen otbasynyń árbir múshesiniń eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 70%-nyń arasyndaǵy aıyrmany quraıdy.

Turmysy tómen otbasylarǵa aqshalaı tólemder túrinde jáne óz isin bastaýǵa oqytý, jumysqa ornalasýǵa kómektesý arqyly olardy ómirlik qıyn jaǵdaıdan shyǵarýǵa yqpal etemiz. Eńbekke qabiletti azamattardy jumysqa ornalastyrý úshin «Eńbek» nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń memlekettik baǵdarlamasynyń barlyq mehanızmderi paıdalanylatyn bolady. Jeke kásippen aınalysýǵa yntalylar úshin jeńildetilgen mıkrokredıtter men bıznes ashý úshin qaıtarymsyz granttar usynamyz. Búgingi kúngi eńbek naryǵynda suranys bolmaı otyrǵan mamandyq ıelerin qaıta oqytamyz, ıaǵnı kásibı biliktiligin arttyrýǵa jaǵdaı jasaımyz.

Buǵan deıin analar 7 jasqa deıingi bala kútimimen otyra alatyn bolsa, osy jyldan bastap bul norma Eńbek kodeksine sáıkes 3 jasqa deıin qysqartyldy. Alaıda, mundaı analardyń balalarynyń qaraýsyz qalmaýy úshin barlyq jaǵdaı jasalǵan – qysqartylǵan jumys kúnin tańdaý nemese balasynyń janynda jumys isteýge múmkindigi bar.

Sonymen qatar ýcheskelik komıssııalardyń otbasynyń materıaldyq jaǵdaıyna tekserý júrgizý merzimin 3 kúnnen 7 kúnge deıin uzarttyq. Ózderińizge belgili, AÁK-ti zańsyz túrde alý úshin azamattardyń tabysy men bıznesin jasyrǵany týraly jaǵymsyz faktiler de az emes. Ótken jyly óziniń naqty tabysyn jasyrǵan 73 myńnan astam otbasyna AÁK zańsyz taǵaıyndalǵan. Osyndaı keleńsizdikterge jol bermeý maqsatynda ýchaskelik komıssııalardyń quzyretine jańa krıterııler engizdik. Sol krıterııler boıynsha otbasylardyń muqtajdyq deńgeıi anyqtalatyn bolady.

— Ataýly áleýmettik kómek kórsetýde otbasylyq kiris qalaı esepteledi?

- Múgedek balalarǵa arnalǵan járdemaqyny, stýdentterdiń shákirtaqylaryn, «Altyn alqa», «Kúmis alqa» nemese buryn «Batyr Ana» ataqtarymen marapattalǵan kópbalaly analarǵa beriletin járdemaqylardy, ataýly áleýmettik kómekti, kepildik berilgen áleýmettik paketti qospaǵanda, eńbek qyzmetinen túsken tabys pen járdemaqynyń barlyq túrleri eskeriletin bolady. Sondaı-aq mıkronesıe men grant alǵan jaǵdaılarda alǵashqy 6 aıdan keıingi tabysy kiris retinde eskeriledi. 2019 jyly Prezıdenttiń Jarlyǵy boıynsha azamattardyń qaryz júktemesi tómendetildi, bul tabys retinde eseptelmeıdi. Osy jáne ózge de jaıttardyń barlyǵy tıisti zańǵa táýeldi aktilerde kórsetilgen. Olar aǵymdaǵy jyldyń 5 qańtarynan bastap kúshine endi.

— Ataýly áleýmettik kómekti alý úshin qandaı qujattar tapsyrý qajet? Qujattardy onlaın tapsyrýǵa bola ma?

- Ataýly áleýmettik kómekti alý úshin ótinish berýshi óziniń turǵylyqty jeri boıynsha jumyspen qamtý ortalyǵyna, bolmasa aýyldyq jerlerde ákimdikterge júginýleri tıis. Jeke kýáliktiń bolýy mindetti, tıisti ótinish toltyrylady. Ótinishte otbasy jaıly tolyq aqparat kórsetiledi: otbasy quramy, tabysy týraly málimetter jáne t. b. Sondaı-aq ótinish berýshi ýákiletti organnyń tekseris júrgizýine kelisim beredi.

Jumyspen qamtý ortalyǵy e-halyk aqparattyq júıesi arqyly azamattardyń tabys kózi týraly derekterdi anyqtaıdy. Bul júıe ózge 20-dan astam memlekettik aqparattyq júıelerge qosylǵan jáne naqty ári tolyqqandy aqparat alýǵa múmkindik beredi.

Ataýly áleýmettik kómek alýyshlardyń qujattary men ótinishteri onlaın júıede qabyldanbaıdy. Biraq 2018 jylǵa deıin arnaıy járdemaqy alǵan kóp balaly otbasylar avtomatty túrde jańa járdemaqy alýshylar tizimine engizildi, qaıta esepteý jumystary júrgizildi. Qazirgi tańda kóp balaly otbasylardyń sany – 367 myń. 2018 jylǵa deıingi jáne odan keıingi ýaqyttaǵy kóp balaly otbasylardyń barlyǵyn aqparattyq júıeler arqyly anyqtap, járdemaqy tóleýdi bastadyq.

— Kepildendirilgen áleýmettik paket tabysy az otbasylardaǵy balalarǵa kómek maqsatynda engizilip otyr. Áleýmettik paket quramyna ne kiredi? Berilý jıiligi qandaı?

- Kepildendirilgen áleýmettik pakettiń eki túri bar, olar balanyń jasyna baılanysty. 1 jastan 6 jasqa deıingi balalar úshin azyq-túlik taýarlary men turmystyq hımııa taýarlary qarastyrylǵan. Azyq-túlik taýarlary túrli jarma, pıýre, shyryn, sút jáne t.b. qamtıdy. Bul azyq-túlik ónimderin temir men basqa da dárýmenderdiń, mıneraldardyń jetispeýshiligin eskere otyryp, Densaýlyq saqtaý mınıstrligi usyndy. Azyq-túlik jıyntyǵyn balalar aı saıyn alatyn bolady. Tis pastasy, balaǵa arnalǵan etka, kir jýatyn untaq, sabyn sııaqty turmystyq hımııa taýarlary toqsanyna bir ret usynylady. Ár balaǵa bir paketten beriledi.

6 jastan 18 jasqa deıingi balalar úshin ystyq tamaq, mektep kıimderi men oqý quraldaryn satyp alý, jol júrý shyǵyndaryn óteý, sondaı-aq tegin medıtsınalyq qyzmet kórsetý qarastyrylǵan.

Mektep jasyndaǵy balalarǵa áleýmettik toptama oqý jylynyń sońyna deıin mektep tarapynan beriledi. Al azyq-túlik jıyntyǵy men hımııalyq taýarlar jergilikti atqarýshy organdar arqyly úlestiriledi. Búgingi kúni taýar satyp alynatyn mekemeler Úkimettiń qaýlysymen bekitilgen.

— Memlekettik járdemaqynyń kólemi, sharttary qandaı?

- 2019 jyly ataýly áleýmettik kómek tek otbasynyń tabysyna qaraı, ıaǵnı turmysy tómen otbasylarǵa ǵana tólendi. Al osy jyldan bastap sonymen qosa, kópbalaly otbasylarǵa tólenetin arnaıy memlekettik járdemaqy bekitildi. Bul járdemaqy otbasylyq kiriske qaramastan barlyq kópbalaly, ıaǵnı 4 jáne odan da kóp, kámelettik jasqa tolmaǵan, orta arnaýly nemese joǵary oqý oryndarynda bilim alyp jatqan jasy 23-ke tolmaǵan balalary bar analarǵa beriledi: tórt balaǵa – 42 496 teńge, bes balaǵa – 53 127 teńge, jeti jáne odan kóp bolsa – 74 388 teńge. Otbasynyń tabysy qaralmaıdy, otbasy músheleriniń jumyspen qamtylýy shart emes.

— Kópbalaly otbasylar járdemaqymen qosa ataýly áleýmettik kómek ala ala ma?

- Kópbalaly otbasynyń tabysy eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 70%-ynan tómen bolsa, otbasy arnaıy járdemaqymen qosa, ataýly áleýmettik kómekti alýǵa quqyly. Otbasynyń osy toqsandaǵy alatyn memlekettik járdemaqysy kiris retinde qaralmaıdy. Sebebi, ataýly áleýmettik kómekti taǵaıyndaý kezinde ótken toqsannyń tabysy esepteledi. Sondyqtan kelesi toqsanda kópbalaly otbasynyń memlekettik járdemaqysy kiris retinde eskeriledi.

— Áleýmettik qyzmet kórsetý júıesin jańǵyrtý, qyzmetterdiń sapasy men qoljetimdiligin arttyrý maqsatynda qańtar aıynda áleýmettik qyzmetter portaly iske qosylady dep josparlanǵan. Avtomattandyrylǵan aqparattyq júıe qandaı problemalardy sheshedi, qandaı fýnktsııalar qoljetimdi bolady?

- Qańtar aıynan bastap áleýmettik qyzmet kórsetý portalyn elektrondy túrde iske asyrý kózdelip otyr. Elimizde 690 myńnan astam múgedek jan bar. Olar úshin jeke ońaltý baǵdarlamasy ázirlenedi. Sol baǵdarlamaǵa sáıkes, qajetti tehnıkalyq ońaltý quraldary búgingi kúni áleýmettik qyzmetter portalyna engizilýde. Osy ýaqytqa deıin atalǵan ońaltý quraldaryn satyp alý protsesi 8 aıǵa deıin sozylǵan bolsa, portal arqyly tehnıka 14 kúnniń ishinde jetkiziledi. Múmkindigi shekteýli jandardyń qajetti ońaltý tehnıkasyn baǵasyna, basqa da krıterıılerine saı tańdap alýǵa múmkindik bar.

— Tájirıbe júzinde áleýmettik qyzmetterdiń elektrondyq portaly pılottyq rejımde Aqtóbe qalasynda iske qosyldy. Іlki joba qandaı nátıje kórsetti? Qorytyndysy qandaı?

- Áleýmettik qyzmetter portaly qańtar aıynda iske qosylady. Osy ýaqytqa deıin ol Aqtóbe qalasynda pılottyq joba retinde aprobatsııadan ótti. Eki bıznes-protsess engizildi: tehnıkalyq ońaltý quraldarymen qamtamasyz etý jáne arnaıy áleýmettik qyzmetter alý mekemelerine joldama berý. Portal arqyly Aqtóbe qalasynda 10 azamatqa arnaıy mekemelerge joldama berildi jáne 1 tehnıkalyq qural alyndy. Búgingi kúni portal jumys isteýge tolyq daıyn.

— Suhbatyńyzǵa rahmet!


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059
REDAKTOR
Úmbet Sholpan
Úmbet Sholpan
954-059

MURAǴAT