+7 (701) 759 90 19
USD 384.97 EUR 427.12
RUB 6.04 CNY 54.75
Jańalyqtar

20 qarasha. QazAqparat kúntizbesi

2019 jylǵy 20 qarasha 07:00
Bólisińiz:
20 qarasha. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2019 jylǵy 20 qarashaǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

Dúnıejúzilik balalar kúni

1954 jyly BUU-nyń Bas Assambleıasy «Dúnıejúzilik balalar kúnin» barlyq elderde merekeleýdi usyndy. 1959 jyly osy kúni Balalar quqyǵy deklaratsııasy, al 1989 jyly Balalar quqyǵy konventsııasy qabyldandy.

Dúnıejúzilik sozylmaly ókpe aýrýyna qarsy kúres kúni

Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń (DDSU) bastamasy boıynsha jyl saıyn qarashanyń ekinshi nemese úshinshi sársenbisinde atalyp ótiledi. Dúnıejúzilik sozylmaly obstrýktıvti ókpe aýrýlary kúnine oraı, atalǵan aýrý týraly habardarlyqty arttyrý jáne naýqastarǵa kútimdi jaqsartý boıynsha jahandyq sharalar qabyldanýda.

Geografııalyq aqparattyq júıeler kúni

1999 jyldan beri birqatar amerıkandyq kompanııalar men uıymdardyń (Ulttyq geografııalyq qoǵam, USGS, Sun Microsystems, Hewlett-Packard, ESRI) bastamasymen jyl saıyn qarasha aıynyń úshinshi sársenbisinde atap ótiledi.

Geografııalyq aqparattyq júıe (GAJ) belgili bir jerdiń keńistigi (geografııalyq) málimetteri men olarmen baılanysty aqparatty jınaý, saqtaý, taldaý jáne grafıkalyq vızýalızatsııalaý júıesi. Bul málimetter kartografııa, geologııa, meteorologııa, jerge ornalastyrý, ekologııa, mýnıtsıpaldyq basqarý, kólik, ekonomıka, qorǵanys jáne t.b. kóptegen salalarda qoldanylady.

Pedıatr kúni

Pedıatr kúni 1954 jyldan beri Dúnıejúzilik balalar kúnimen birge merekelenip keledi. 1954 jyly BUU Bas Assambleıasy barlyq múshe elderge beıbit baýyrlastyq kúni retinde, sondaı-aq búkil álemdegi balalardyń esen-saýlyǵy men olardyń ózara túsinistigin qamtamasyz etý úshin Dúnıejúzilik balalar kúnin merekeleýdi engizýdi usyndy.

BUU múshe elderdiń úkimetterine bul kúndi óz qalaýlary boıynsha kez kelgen datada atap ótýdi usyndy. Al, 1959 jyldyń 20 qarashasy kúni Assambleıa Bala quqyqtary jónindegi deklaratsııany jáne 1989 jyly dál osy kúni Balalar quqyqtary týraly konventsııany qabyldady.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1923 jyly «Sovetskaıa step» gazeti jaryqqa shyqty. Gazet kún saıyn shyǵyp turatyn. Bas redaktory L.Heıfets boldy. Qazaq ólkelik komıtetiniń qaýlysymen 1932 jyly ataýy «Kazahstanskaıa pravda» bolyp ózgertildi. Osy ataýmen gazettiń alǵashqy sany 21 qańtarda jaryq kórdi.

1998 jyly Baıqońyr ǵarysh aılaǵynan halyqaralyq ǵarysh stansasynyń alǵashqy modýli ushyryldy.

2009 jyly Elbasy Nursultan Nazarbaev «Astana-Býrabaı» avtomagıstral qurylysynyń aıaqtalýyna baılanysty saltanatty rásimge qatysty. Uzyndyǵy 224 shaqyrym bolatyn elimizdegi alǵashqy úlken jyldamdyqty Astana-Býrabaı avtomagıstraliniń qurylysy 2006 jyly bastalǵan bolatyn. Alty jolaqty jańa jol tehnıkalyq sanaty 1-A parametrlerine sáıkes keledi. Joldyń esepti jyldamdyǵy saǵatyna 150 shaqyrymdy quraıdy. Nysandaǵy jumystarǵa 1,4 myń dana tehnıka jáne 3,5 myń adam jumyldyryldy.

2012 jyly Qaraǵandyda Ýkraına qurmetti konsýldyǵy ashyldy. Osyǵan oraı uıymdastyrylǵan sharada konsýldyq fýnktsııalardy oryndaý týraly shartqa qol qoıylyp, konsýldyq patent jáne ekzekvatýra –qabyldaýshy memlekettiń Úkimeti konsýldy moıyndaıtynyn kýálandyratyn resmı qujat tabys etildi.

2012 jyly Astanadaǵy K. Baıseıitova atyndaǵy Ulttyq opera jáne balet teatrynyń kontsert zalynda TMD jáne túrkitildes elderi kompozıtorlarynyń halyqaralyq «Camerata tempo» kameralyq mýzyka festıvali ashyldy. Festıvalge Qazaqstan, Reseı, Ázerbaıjan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, AQSh, Belgııa, Grýzııa, Túrkııa, Ulybrıtanııa, Frantsııa elderiniń orkestrlary qatysty.

2012 jyly Qazaqstanda «Sporttyq jekpe-jek jáne kúsh qoldanylatyn sport túrleri konfederatsııasy» quryldy.

2013 jyly Londonda Qazaqstan elshiliginiń jańa ǵımaraty ashyldy.

2014 jyly QR Ulttyq mýzeıinde qazaq arheologııa mektebiniń negizin qalaýshylardyń biri, belgili ǵalym Kemel Aqyshevke arnalǵan «Uly dalanyń kemeńger ǵalymy» kórmesi ashyldy. Ǵalymnyń ataǵy Esik qorǵanyn ashý arqyly keńge jaıyldy. Qorǵannan tabylǵan «Altyn adam» táýelsiz Qazaqstannyń sımvoldarynyń birine aınaldy.

2014 jyly Qazaqstan Respýblıkasy San-Tome jáne Prınsıpı Demokratııalyq Respýblıkasymen dıplomatııalyq qatynastar ornatty. Birlesken kommıýnıkege Qazaqstan men San-Tome jáne Prınsıpıdiń BUU janyndaǵy turaqty ókilderi – Qaırat Ábdirahmanov jáne Karlos Fılomeno Agostıno das Nıeves qol qoıdy.

San-Tome jáne Prınsıpı - Batys Afrıkada ornalasqan aral memleket. Halqy 200 myńnan astam. Joǵarǵy zań shyǵarýshy organy – bir palataly Ulttyq jınalys. Basqarý formasy – prezıdenttik respýblıka.

2017 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymynyń Bilim saıasaty komıtetiniń qatysýshysy bolýǵa shaqyrtý aldy. Bul - bilim berý men ekonomıkadaǵy aldyńǵy qatarly kórsetkishterge qol jetkizip otyrǵan el retinde Qazaqstanǵa degen joǵary senimniń, meılinshe tyǵyz yntymaqtastyqqa umtylýdyń belgisi.

2018 jyly qazaqstandyq ánshi Danelııa Týleshova kishi «Evrovıdenıe» án baıqaýyna qatysýshylarmen birge Belarýs Respýblıkasynyń Prezıdenti Aleksandr Lýkashenkonyń qabyldaýynda bolyp, oǵan kádesyı – úıdi til-kózden saqtaıtyn tumar syılady.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Kúntizbe,
Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059

MURAǴAT