+7 (701) 759 90 19
USD 405.69 EUR 455.51
RUB 5.72 CNY 57.42
Jańalyqtar

2 maýsym. Týǵan kún ıeleri

2020 jylǵy 2 maýsym 08:10
Bólisińiz:
2 maýsym. Týǵan kún ıeleri

NUR-SULTAN. QazAqparat - Búgin, ıaǵnı 2 maýsymda tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

Uqsas jańalyqtar
26 maýsym. Týǵan kún ıeleri 26 maýsym. QazAqparat kúntizbesi 25 maýsym. Týǵan kún ıeleri

ESІMDER

86 jyl buryn (1934-2012) túrkitanýshy-ǵalym, fılologııa ǵylymynyń doktory, professorAltaı Sársenuly AMANJOLOV dúnıege keldi.

Almaty qalasynda týǵan. Máskeý memlekettik ýnıversıteti janyndaǵy Shyǵys tilderi ınstıtýtyn bitirgen. 1957-1966 jyldary - Qazaq SSR Ǵylym akademııasy Til bilimi ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri. 1966-1979 jyldary - Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ınstıtýtynyń aǵa oqytýshysy, dotsenti, professory, kafedra meńgerýshisi. 1979 jyldan Ál-Farabı atyndaǵy qazaq ulttyq ýnıversıtetinde istedi. 1986-1987 jyldary - Ortalyq Ulttar ınstıtýtynda (Beıjiń), 1993-1994 jyldary Qara teńiz tehnıkalyq ýnıversıtetinde (Trabzon, Túrkııa) túrkitanýdan, qazirgi qazaq tilinen dáris oqydy.

A.Amanjolovtyń ǵylymı zertteý eńbekteri negizinen kóne túrki jazba eskertkishterin zertteý máselelerine, til tıpologııasy men grafıkalyq lıngvıstıkaǵa arnalǵan. Ǵalymnyń túrki fılologııasyna jáne til bilimine arnalǵan 200-ge jýyq maqalasy, onyń ishinde qazaq jáne orys tilderinde jaryq kórgen 7 monografııasy bar. Birqatar jarııalanymy aǵylshyn jáne túrik tilderinde basylǵan. Halyqaralyq ǵylymı konferentsııalarda baıandama jasaǵan. Ol 17 fılologııa ǵylymynyń kandıdatyn jáne 1 doktoryn daıarlaǵan.

«Qurmet» ordenimen, medaldarmen marapattalǵan. Qazaqstan ǵylymyna eńbek sińirgen qaıratker.

63 jyl buryn (1957) Pavlodar oblysynan saılanǵan QR Parlamenti Senatynyń depýtaty, Ekonomıkalyq saıasat, ınnovatsııalyq damý jáne kásipkerlik komıtetiniń múshesi Manap Sharapıdenuly KÓBENOV dúnıege keldi.

Omby memlekettik veterınarlyq ınstıtýtyn bitirgen. Mamandyǵy - mal dárigeri. Pavlodar oblysy Jelezın jáne Aqtoǵaı aýdandarynyń ákimi, Pavlodar oblysy ákiminiń orynbasary, Pavlodar oblysy máslıhatynyń hatshysy bolyp qyzmet istegen. «Qurmet» ordenimen jáne mereıtoılyq medaldarmen marapattalǵan.

Qazirgi qyzmetinde - 2014 jylǵy qazannan beri.


55 jyl buryn (1965) «Astana Grour» holdınginiń negizin qalaýshy jáne basshysy, belgili kásipkerNurlan Erkebulanuly SMAǴULOV dúnıege keldi.

Almaty qalasynda týǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin bitirgen.

1991 jyldan Qazaq memlekettik ýnıversıteti janyndaǵy «Nurbulaq» shaǵyn kásipkerliktiń dırektory. 1992-1993 jyldary - «Saıat-Brok» JShS-nyń, «Mádına» shaǵyn óndirisiniń kommertsııalyq dırektory. 1993-1996 jyldary - «Astana-motors» kompanııasynyń prezıdenti, «Astana-holdıng» vıtse-prezıdenti. 1996-1997 jyldary - «Memlekettik azyq-túlik kelisimshart korporatsııasy» respýblıkalyq memlekettik óndiristiń prezıdenti. 1997-2004 jyldary - «Azyq-túlik kelisimshart korporatsııasy» JAQ-tyń prezıdenti. 2004-2006 jyldary «Astana Motors» Qazaq motor kompanııasynyń prezıdenti qyzmetterin atqarǵan. Qazirgi qyzmetinde - 2006 jyldan.

51 jyl burny (1969) Qazaqstan Respýblıkasy Qorǵanys mınıstriniń orynbasary Tımýr Turaruly DÁNDІBAEV dúnıege keldi.

Almaty oblysy Qaskeleń aýdanynyń Kırov kentinde týǵan. 1990 jyly Volsk joǵary áskerı tyl ýchılıesin támamdaǵan. 2001 jyly «Zańtaný» mamandyǵy boıynsha D. Qonaev atyndaǵy gýmanıtarlyq ýnıversıtetti bitirgen. 2006 jyly Koroldik qorǵanys zertteýleri kolledjin (London qalasy) aıaqtaǵan. 2013 jyly «Memlekettiń áskerı qaýipsizdigi» mamandyǵy boıynsha UQK joǵary akademııalyq kýrsy.

1990 – 1993 jyldary Almaty qalasy Túrkistan ÁO 12881 á/b-de áskerı boryshyn ótegen. 1994 – 2011 jyldary QR QK Áskerı polıtsııasy bas basqarmasynyń organdarynda ártúrli laýazymdardy atqardy. 2011 – 2017 jyldary QR QK Áskerı polıtsııasy bas basqarmasynyń bastyǵy. 2017 – 2019 jyldary QR QK Bas basqarmasynyń bastyǵy. 2019 jyldyń mamyrynan bastap qazirgi qyzmetinde.

ІІ dárejeli «Aıbyn» ordenimen (2011), 16 medalmen marapattalǵan.

51 jyl buryn (1969) Arqalyq qalasynyń ákimi Qaırat Tynymbaıuly ÁBІShEV dúnıege keldi.

Qostanaı oblysynda týǵan. 1992 jyly Qostanaı aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtyn agronom, 2015 jyly Almaty ekonomıka jáne statıstıka akademııasyn ekonomıka jáne bıznes mamandyǵy boıynsha támamdaǵan.

Eńbek jolyn 1993 jyly Qostanaı oblysy Naýryzym aýdany Kóktal sovhozynda «Qara-quraı» brıgadasynyń agronomy bolyp bastaǵan.

1995 jyldan bastap Qostanaı oblysy Áýlıekól aýdany Áýlıekól aýylynyń ekologııa jáne bıoresýrstar basqarmasynyń I sanatty mamany bolǵan. 1997 jyldan 2011 jylǵa deıin Qostanaı oblysy Áýlıekól aýdany QR AShM aýmaqtyq ınspektsııasynyń ár túrli laýazymdarynda jumys istedi. 2011 jyldan bastap Áýlıekól aýdany ákiminiń orynbasary. 2015 jyldan bastap Arqalyq qalasy ákiminiń orynbasary. 2017 jyldan - Uzynkól aýdanynyń ákimi. 2019 jyldan bastap - Arqalyq qalasynyń ákimi.

50 jyl buryn (1970) Qazaqstan men Orta Azııadaǵy túńǵysh jáne jalǵyz Úndi klassıkalyq bı ortalyǵynyń dırektory jáne horeografy Aqmaral Eleýsinqyzy QAINAZAROVA dúnıege kelgen.

Almaty qalasynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetin úzdik bitirgen (1992), jýrnalıst; Rýkmını Devı atyndaǵy «Kalakshetra» ásemdik óner kolledjin támamdady (Ońtústik Úndistan, Chennaı qalasy, 1998), bıshi, horeograf, bharatanatıam úndi klassıkalyq bı oqytýshysy; Mýmbaı Ýnıversıtetiniń janyndaǵy «Nalanda» bı ónerin zertteý ortalyǵyn támamdaǵan, úndi óneri boıynsha dıplomy bar (2000).

«Mádenıet dıalogy-birtutas álem» (2006), «Úndi klassıkalyq bıiniń ádebı negizi» (2007), «Úndi klassıkalyq bıi jáne shyǵys jekpe-jek óneri» (2008), M. Áýezovtiń «Úndistan týraly ocherkteri» boıynsha «Úndi klassıkalyq bı ortalyǵynyń bı órnekteri» (2009) t.b. bı jobalarynyń avtory. 1989 jyldan - Sheteldermen dostyq jáne baılanys qoǵamy janyndaǵy «Shantı» Úndistan óneri áýesqoılar klýbynda úndi bıiniń horeografy (Almaty). 1993 jyldan - Rýkmını Devı atyndaǵy «Kalakshetra» ásemdik óner kolledjiniń stýdenti. 1998-2005 jyldary - Úndistannyń Qazaqstandaǵy Elshiligi janyndaǵy Úndistan mádenı ortalyǵynda bharatanatıam úndi klasssıkalyq bıiniń horeografy jáne oryndaýshysy. ıÝNESKO janyndaǵy Halyqaralyq bı keńesiniń múshesi (Parıj, 2004). Altyn medalimen marapattalǵan jáne oryndaýshylyq óner túrleri boıynsha ótken 7-shi Álem chempıonatynyń «Etnıkalyq bı» nomınatsııasynda «Álem chempıony-2003» degen ataǵy bar (Gollıvýd, AQSh); «Mádenıet qaıratkóri» Qurmet belgisimen jáne medalimen marapattalǵan (2008). Afınadaǵy XVIII Halyqaralyq bı kongressiniń sertıfıkatyn jáne kongresstiń jumysyna belsendi qatysqany, kásibı bı sheberligi úshin berilgen «Dora Stratoý» grek bıi Últtyq teatrynyń gramotasyn alǵan. Qazaqstanda bharatanatıam úndi klassıkalyq bıiniń tuńǵysh jáne jeke, kásibı oryndaýshysy retinde esimi «Almaty-2000 Altyn kitabyna», Qazaqstan rekordtar kitabyna (2002, 2003, 2005, 2006, 2007), LIMKA úndi rekordtar kitabyna (2006) endi. ICCR Stıpendıaty (Úndistan úkimetiniń mádenı baılanystary jónindegi Úndistan Keńesi).


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059

MURAǴAT