+7 (701) 759 90 19
USD 443.50 EUR 479.47
RUB 5.79 CNY 62.51
Jańalyqtar

16 aqpan. QazAqparat kúntizbesi

2020 jylǵy 16 aqpan 07:00
Bólisińiz:
16 aqpan. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2020 jylǵy 16 aqpanǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Jańa Zelandııa arasynda dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatý týraly nota almasý ótti.

1993 jyly Almatyda Birikken Ulttar Uıymynyń dıplomatııalyq ókildigi óz qyzmetin bastady.

1995 jyly QR Prezıdenti N.Nazarbaev eldegi ulttyq mádenı ortalyqtardyń jetekshilerimen kezdesýinde konsýltatıvtik organ retinde Qazaqstan halqy Assambleıasyn qurýdy usyndy.

2000 jyly Almatyda Abylaı han atyndaǵy qordyń prezıdenti Shota Ýálıhanov Qazaqstan Prezıdenti N.Nazarbaevqa «Ǵasyr sańlaǵy» altyn medalin tapsyrdy.

2006 jyly elordadaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq akademııalyq kitaphanasynda Muhtar Shahanovtyń «Shyńǵys hannyń pendelik qupııasy (Kóz jumar shaqtaǵy arpalys)» atty dramalyq týyndysynyń frantsýz tilindegi basylymynyń tanystyrylymy boldy.

Pesany frantsýz tiline oqytýshy Gúlnár Sársekeeva men Frantsýz alıansynyń prezıdenti Brıjıt Brefor aýdardy. Tanystyrylym barysynda pesanyń frantsýz tilindegi úlgisi Muhtar Shahanovqa tabys etildi. Brıjıt Brefordyń aıtýynsha, kitap Frantsııada 2005 jyldyń qarasha aıynda basylyp shyqqan jáne atalmysh shyǵarmaǵa oqyrmandar men teatr ujymdary zor qyzyǵýshylyq tanytqan kórinedi.

2010 jyly Qazaq ulttyq mýzyka akademııasy Qazaq ulttyq óner ýnıversıteti bolyp ózgerdi. Mýzykadan tys, ýnıversıtette horeografııa, ónertaný, beıneleý óneriniń jeke túrleri, músin óneri, dızaın, kıno, televıdenıe mamandyqtary ashyldy.

2015 jyly Qazaqstan «Ózbekstan-Túrkimenstan-Iran-Oman» tranzıttik-kólik dálizine qosyldy.

Qazaqstan Iran, Oman Sultanaty, Túrkimenstan memleketteri, Ózbekstan Respýblıkasy arasyndaǵy halyqaralyq kólik jáne tranzıttik dáliz qurý boıynsha «Ashhabad kelisimi» aıasyndaǵy yntymaqtastyqtyń formatyna basa mán beredi. Óńirde tasymaldaýdy damytýda birlesken kúshterdi biriktirýge úlken senim artady.

2016 jyly Marokkonyń Kasablanka qalasynda Qazaqstan Respýblıkasy qurmetti konsýldyǵynyń resmı ashylý saltanaty ótti. QR qurmetti konsýly qyzmetine Kasanblankanyń bedeldi tulǵalarynyń biri – Arab Magrıbi ekonomıkalyq palatasynyń prezıdenti, Marokko parlamenti Keńesshiler palatasynyń (joǵary palata) eks-depýtaty Hassan Berkanı taǵaıyndaldy.

Shara barysynda konsýldyqta Qazaqstan týraly, halyqtyń mádenıeti men dástúrin kórsetetin, sonymen qatar, jas astanany, EKSPO-2017, Álemdik jáne dástúrli dinder sezi syndy iri halyqaralyq bastamalardy tanystyratyn foto jáne kitap kórmesi uıymdastyryldy.

2017 jyly Máskeýde Qazaqstan Elshiligi men «Samuryq-Qazyna Trast» áleýmettik jobalar qorynyń qoldaýymen Ahmet Kenesarınniń qazaqtyń sońǵy hany Kenesary Qasymuly jáne onyń uly Sadyq týraly syr shertetin «Nasabnameı Sultan Sadyq» («Sultan Sadyqtyń shejiresi») atty biregeı qoljazbasy baspada jaryq kórdi.

Ahmet Kenesarınniń ákesi Kenesary han men sultan Sadyq jaıyndaǵy áńgimelerin Orys geografııa qoǵamynyń Túrkistan bóliminiń múshesi E.T. Smırnov aýdaryp, 1889 jyly Tashkentte alǵash ret basyp shyǵarylady. Biraq tóltýma qoljazbanyń taǵdyry belgisiz bolyp keldi. Buǵan deıin qujat Máskeýdegi Memlekettik tarıh mýzeıiniń qoljazba derekter bóliminde saqtalyp keldi. Ony Reseı tarıhshysy Ilıa Zaıtsev tapty. Qoljazba qazaq tilinde arab jazýymen jazylǵan. Bul oqıǵa shyǵystanýshy ǵalymdar úshin úlken jańalyq boldy. Al baspadan shyǵarylýy qazaq tarıhynyń buryn belgisiz betterin ashýǵa súbeli úles bolyp qosyldy.

2018 jyly Astanada Mońǵolııadaǵy etnıkalyq qazaqtardyń tarıhy men qazirgi ómiri týraly derekti fılmniń tusaýkeseri ótti.

2018 jyly Almatyda Qazaqstandaǵy BUU qyzmetiniń 25 jyldyǵyna arnalǵan eskertkish taqtanyń saltanatty ashylý rásimi ótti.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Kúntizbe,
Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT