+7 (701) 759 90 19
USD 385.01 EUR 425.78
RUB 6.05 CNY 54.68
Jańalyqtar

15 qazan. Týǵan kún ıeleri.

2019 jylǵy 15 qazan 08:08
Bólisińiz:
15 qazan. Týǵan kún ıeleri.

NUR-SULTAN. QazAqparat - Búgin, ıaǵnı 15 qazan kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

ESІMDER


125 jyl buryn (1894-1938) qazaqtyń ataqty aqyny, jalyndy jazýshysy, daryndy dramatýrg, bilikti ustaz, memlekettik qaıratkeri Sáken SEIFÝLLIN dúnıege kelgen.

Qaraǵandy oblysy Aqadyr aýdany Qarashilik qystaǵynda týǵan. Nildidegi orys-qazaq, Aqmoladaǵy bastaýysh prıhod mektebinde, qalalyq úsh klasty ýchılıede oqyǵan. 1914 jyly Qazan qalasynda «Ótken kúnder» dep atalǵan tuńǵysh óleńder jınaǵyn bastyryp shyǵarǵan. Ombydaǵy qazaq jastarynyń «Birlik» qaýymy basshylarynyń biri bolǵan. 1917 jyly Buǵylyda mektep ashyp, orys tilinen sabaq bergen. 1918 jylǵy sáýirde «Jas qazaq marselezasyn» jazyp, 1 mamyrda «Baqyt jolynda» atty pesasynyń betashar qoıylymyn kórsetken.

Osydan bir aı ótpesten, maýsymnyń 4-de aqtar kóterilis jasap, Aqmola sovdepshilerin tutqynǵa alǵan. Sáken ataman Annenkovtyń «azap vagonynda» 47 kún ajalmen arpalysyp, 1919 jylǵy sáýirdiń 3-de admıral Kolchaktyń Ombydaǵy túrmesinen qashyp shyqqan. 1920 jylǵy mamyrdyń 7-de Aqmolaǵa qaıtyp oralyp, atqarý komıteti tóraǵasynyń orynbasary jáne ákimshilik bóliminiń meńgerýshisi bolǵan. Osy jylǵy qazannyń 4-de Qazaq Keńes Avtonomııalyq Respýblıkasyn jarııalaǵan Keńesterdiń Birinshi Quryltaı sezi delegaty bolyp qatysqan, Ortalyq Atqarý Komıteti Prezıdıýmynyń múshesi bolyp saılanǵan. Jer-sý komıssııasynyń jumysyna jáne baspasóz isine basshylyq jasaǵan.

«Eńbekshi qazaq» gazetiniń redaktory, halyq aǵartý komıssarynyń orynbasary, Qazaq KASR Halyq Komıssarlary Keńesiniń Tóraǵasy, Halyq aǵartý komıssarıaty janyndaǵy ǵylym Ortalyǵynyń tóraǵasy, Qazaqstan proletar jazýshylary assotsıatsııasynyń basshysy, BK(b)P Qazaqstan Ólkelik Komıtetiniń partııa tarıhy bóliminiń meńgerýshisi, Qyzylordadaǵy halyq aǵartý ınstıtýtynyń, Tashkenttegi qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń dırektory, «Jyl qusy» almanaǵy, «Jańa ádebıet» jýrnaly basshysy, Qazaqtyń memlekettik ınstıtýtynyń dotsenti, «Ádebıet maıdany» jýrnalynyń redaktory, Qazaqtyń kommýnıstik jýrnalıstıka ınstıtýtynyń professory qyzmetterin atqarǵan. Osy kezde jańa ómir jolynda kúreske shaqyrǵan «Asaý tulpar» óleńder jınaǵy, «Baqyt jolyna», «Qyzyl suńqarlar» atty pesalary jaryq kórgen. «Dombyra», «Ekspress», «Turmys tolqynynda» atty poetıkalyq jınaqtarynda Qazan tóńkerisiniń jeńisi jyrlandy. Jańashyl aqyn poezııa men dramatýrgııaǵa kóp jańalyqtar engizdi. Óleńniń túri men mazmunynda túbegeıli ózgeris jasap, qazaq halqynyń poetıkalyq dástúrin damytty.

S.Seıfýllın ómirde de, ádebıette de belsendi kúresker boldy. «Kókshetaý», «Qyzyl at» dastandarynda zamanalyq máseleler kórsetilgen. «Qyzyl atta» 30-jyldardyń bas kezinde Kazaqstannyń aýyl sharýashylyǵynda oryn alǵan asyra silteý oqıǵalary synalady. «Aqsaq kıik», «Aqqýdyń aırylýy» shyǵarmalarynda týǵan dalanyń tabıǵatyn, adamnyń ishki sezim kúılerin sýretteıdi. S.Seıfýllın proza, dramatýrgııa, ádebı syn, ádebıettaný salalarynda kórnekti eńbek etti. «Jubatý» áńgimesi - Sákenniń qazaq áıeline arnalǵan alǵashqy prozalyq, shyǵarmasy. «Jemister, «Bizdiń turmys», «Sol jyldarda» týyndylarynda zamandastar ómiri beınelengen. S.Seıfýllın qazaq halqynyń patshalyq ezgige qarsy kúresin «Tar jol, taıǵak, keshý» atgy tarıhı-memýarlyq romanynda kórsetedi. Pýblıtsıstıka salasynyń damýyna qosqan eńbegi baǵa jetpes. Qazaqtyń eski ádebıet nusqaýlaryn jınaý, zertteý, bastyrý isimen de shuǵyldandy. Onyń qatysýymen «Qazaqtyń eski ádebıet nusqaýlary», «Batyrlar», «Aqan seri - Aqtoqty», «Láıli - Májnúnniń» qazaqsha aýdarmasy jaryq kórdi. «Qazaq ádebıeti» kitaby - osy saladaǵy alǵashqy zertteý eńbekteriniń biri. Halyq ádebıeti materıaldaryn mol jınap, paıdalanǵan bul zertteýinde qazaq aýyz ádebıeti úlgilerin janrlyq jaǵynan jiktep, ıdeıalyq-kórkemdik taldaýlar jasaıdy. S.Seıfýllın qazaq ádebıetinen mektepterge oqýlyq jazý isine de qatysqan. Qazaq ádebıetiniń kadrlaryn daıarlaýǵa, alǵashqy kitaptaryn bastyrýǵa kóp kúsh saldy. 1936 jyly qazaq ádebıeti men óneriniń Máskeýde ótken birinshi onkúndigine qatysty. Qazaq jazýshylary ishinen tuńǵysh ret Eńbek Qyzyl Tý ordenimen marapattalyp, shyǵarmashylyq eńbegine 20 jyl tolýy keńinen merekelendi. Saıası qýǵyn-súrginge ushyrap, 1938 jyly jolsyz jazaǵa ushyrady. Ol týraly S.Muqanovtyń «Sáken Seıfýllın» pesasy, Ǵ.Músirepovtiń «Kezdespeı ketken bir beıne» povesi, poemalar, ádebıettanýshylyq zertteýler jazyldy.


114 jyl buryn (1905-1995) aqyn, jýrnalıst, Qazaqstannyń halyq jazýshysy Ábý (Ábýǵalı) SÁRSENBAEV dúnıege keldi.

Atyraý oblysynyń Qurmanǵazy aýdanynda týǵan. Astrahandaǵy partııa mektebin, Almatydaǵy Kommýnıstik joǵarǵy oqý ornyn bitirgen.

1934-1936 jyldary - «Túrksib» gazetiniń redaktory. 1936-1942 jyldary - Qazaq memlekettik baspasynyń dırektory. 1942-1947 jyldary Keńes armııa qataryna alynyp, Uly Otan soǵysyna qatysty. 1947-1953 jyldary Qazaq memlekettik oqý-pedagogıkalyq baspasynyń dırektory qyzmetterin atqarǵan. Onyń «Edil tolqyny» atty tuńǵysh dastany 1937 jyly jaryq kórgen. «Júrek syıy», «Ant», «Aqsha bult» atty óleń kitaptary, «Tolqynda týǵandar», «Teńiz áýenderi» romandary, «Arbasý» (Q.Jumalıevpen birge), «Teńiz mahabbaty» pesalary, «Ádebıet hrestomatııasy» (E.Ismaılovpen birge qurastyrǵan, 3-synypqa arnalǵan), «Oqý kitaby» (úlkender mektebine arnalǵan), «Ana tili» (3-synypqa arnalǵan) oqýlyqtary, áskerı novellalar men esseler jınaǵy jaryq kórgen. Sonymen qatar A.Pýshkın, M.Lermontov, Sh.Petefı, N.Nekrasov, Faız shyǵarmalaryn qazaq tiline aýdarǵan. Onyń shyǵarmalary orys, eston, túrikmen, tájik, bolgar, t.b. tilderge aýdarylǵan. Qyzyl Juldyz, Qazan revolıýtsııasy, Halyqtar dostyǵy, Eńbek Qyzyl Týy, Otan soǵysy «Qurmet belgisi», «Parasat» ordenderimen jáne medaldarmen marapattalǵan.


107 jyl buryn (1912-1998) jazýshy, aýdarmashy, jýrnalıst, KSRO jáne Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń múshesi, Qaraǵandy qalasynyń qurmetti azamaty Jaıyq BEKTUROV dúnıege keldi.

Aqmola oblysy Aqmola aýdany Qyzylaǵash aýylynda týǵan. Joǵary kommýnıstik aýyl sharýashylyǵy mektebin (1934), Qazaq memlekettik ýnıversıtetin (1955) bitirgen. Eńbek jolyn muǵalimdikten bastaǵan ol keıin Qaraǵandy, Almaty, Ońtústik Qazaqstan oblystarynda komsomol jumysynda, «Lenınshil jas» (qazirgi «Jas Alash») gazetiniń jaýapty redaktorynyń orynbasary, «Sotsıalıstik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazetiniń bólim meńgerýshisi, Jambyl oblysy «Kolhoz joly» (keıin «Eńbek týy») gazetiniń redaktory, Taldyqorǵanda ustaz, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy Qaraǵandy oblysaralyq bólimshesiniń jaýapty hatshysy bolǵan. «Jol joralǵysy» (1977) jınaǵynyń avtory. L.Panteleev, G.I.Serebrıakova, D.Defo, Sh.Petefıı, ıA.G.Gashek, t.b. shyǵarmalaryn qazaq tiline aýdardy. Qazaq zııalylary týraly jazylǵan estelikteri men ádebı portretter jınaǵy shyqty.


83 jyl buryn (1936-2007) jazýshy, aýdarmashy, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri, táýelsiz «Tarlan» syılyǵynyń laýreaty, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń M.Áýezov atyndaǵy ádebı syılyǵynyń laýreaty Saıyn MURATBEKOV dúnıege keldi.

Almaty oblysynyń Qapal aýdanynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin jáne Máskeýdegi Joǵary ádebı kýrsty bitirgen. 1977-1984 jyldary - «Juldyz» jýrnalynyń, «Qazaq ádebıeti» gazetiniń bólim meńgerýshisi, redaktory. 1984-1991 jyldary - «Qazaqfılm» kınostýdııasynyń aǵa redaktory, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń ádebı keńesshisi, kórkem ádebıetti nasıhattaý bóliminiń dırektory, mádenıet bóliminiń meńgerýshisi, basqarma hatshysy, «Jazýshy» baspasynyń dırektory. 1992-1996 jyldary - «Halyq kongresi» gazetiniń bas redaktory. «Nevada - Semeı» qozǵalysy basshylarynyń biri boldy. Jazýshynyń alǵashqy áńgimesi 1954 jyly jaryq kórdi. Onyń halyqtyń soǵystan keıingi turmysy men qazaq aýylynyń, zamandastarynyń tynys-tirshiligin shynaıy somdaǵan «Aýyl oty», «Kókoraı», «Dos izdep júrmin», «Óliara» «Basynda Úshqaranyń», t.b. shyǵarmalary ulttyq boıaýynyń qanyqtyǵymen tanyldy. Ásirese «Jýsan ıisi», «Jabaıy alma» syndy áńgime-povesteri - qazaq ádebıetiniń kórkemdik kókjıegin keńeıtken shyǵarmalar. Muratbekovtiń týyndylary boıynsha «Tel ósken ul», «Ultýǵan» kınofılmderi men 9 qysqa metrajdy fılm túsirilgen. Ol Á.Álimjanov, O.Súleımenov shyǵarmalaryn, tájik klassıgi S.Aınıdiń «Vobkenttik Shúkirbek», orys jazýshysy ıÝ.Kazakovtyń «Qyrý - shyrý», ýkraın jazýshysy O.Gonchardyń «Qas-qaqqandaı baqyt úshin», Afrıka jazýshysy Aleks La Gýmanyń «Tas ǵalam» atty týyndylaryn, sondaı-aq júzden astam kórkemsýretti fılmdi qazaq tiline tárjimalasa, óziniń de shyǵarmalary 30-dan astam shet el tilderine aýdarylǵan.

Qurmet belgisi ordenimen, medaldarmen marapattalǵan. QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty.


60 jyl buryn (1959) Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq saılaý komıssııasynyń múshesi Baqyt Sársenbaıuly MELDEShOV dúnıege keldi. Ońtústik Qazaqstan oblysy Kırov aýdanynyń Maqtaly aýylynda týǵan. S.M.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. 1985-1986 jyldary - Almaty temir joly basqarmasy zań bóliminiń ıýrıskonsýlty. 1986-1989 jyldary - Qazaq SSR Joǵarǵy Sotynyń azamattyq ister jónindegi sot alqasynyń aǵa konsýltanty. 1989-1995 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesi hattar jáne azamattardy qabyldaý bóliminiń konsýltanty, qabyldaý bólmesiniń meńgerýshisi. 1995-1996 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq saılaý komıssııasy uıymdastyrý-zań bóliminiń aǵa konsýltanty, Parlament Senaty apparaty zań shyǵarý bóliminiń konsýltanty. 1996-1997 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń zań shyǵarý jáne sot júıesi jónindegi bóliminiń aǵa sarapshysy. 1997-1998 jyldary - «Qazaqtelekom» AAQ Basqarmasy shart-taldaý bóliminiń bastyǵy. 1998-2001 jyldary - «Qazaqtelekom» AAQ Basqarmasy shart-taldaý bóliminiń meńgerýshisi. 2001-2003 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq saılaý komıssııasy Zań bóliminiń meńgerýshisi. 2003-2007 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq saılaý komıssııasynyń múshesi. 2007-2017 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq saılaý komıssııasynyń hatshysy. Qazirgi qyzmetinde - 2017 jylǵy maýsymnan.


52 jyl buryn (1967) Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq olımpıada komıtetetiniń bas hatshysy Sáken Júnisbekuly MUSAIBEKOV dúnıege kelgen.

V.I. Lenın atyndaǵy Qazaq polıtehnıka ınstıtýtyn, taý ınjeneri (1991); Qazaq memlekettik basqarý akademııasyn bitirgen, ekonomıst-halyqaralyq qatynastar mamany (1996).

Eńbek joly: 1991-1995 jyldary - «Alma» iskerlik yntymaqtastyqtyń Almaty salaaralyq ınterassotsıatsııasynyń jetekshi mamany, kommertsııalyq dırektory; 1995-1996 jyldary - QR Mınıstrler kabınetiniń janyndaǵy Sheteldik qarjyny jumsaý boıynsha komıtetiniń jetekshi, bas mamany; 1996-2000 jyldary - QR Parlamentiniń Májilis Apparatynda qyzmet; 2000-2001 jyldary - QR Qarjy mınıstrliginiń departament dırektory; 2001-2002 jyldary - QR kólik jáne kommýnıkatsııalar mınıstrligi avtojoldar komıteti «Qazaqavtodor» MQM bas dırektorynyń orynbasary; 2002-2004 jyldary - QR Qarjy mınıstrliginiń bólim basshysy, apparat basshysy; 2004-2005 jyldary - QR kólik jáne kommýnıkatsııalar vıtse-mınıstri; 2005-2006 jyldary - QR Qarjy mınıstrliginiń apparat basshysy; 2007-2012 jyldary - «Samuryq-Qazyna» AQ basqarýshy dırektory, apparat basshysy; 2012-2015 jyldary - Sporttyq jekpe-jek pen kúsh qoldanylatyn sport túrleri konfederatsııasynyń bas dırektory. QR mádenıet jáne sport vıtse-mınıstri boldy.

«Qurmet» ordenimen (2014 j.), «Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdigine 20 jyl» mereıtoılyq medalmen marapattaldy.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Kúntizbe,
Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Kojakeldıev E.
Kojakeldıev E.
954-059
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059

MURAǴAT