+7 (701) 759 90 19
USD 383.95 EUR 429.26
RUB 6.16 CNY 55.02
Jańalyqtar

15 qarasha. Týǵan kún ıeleri

2019 jylǵy 15 qarasha 08:08
Bólisińiz:
15 qarasha. Týǵan kún ıeleri

NUR-SULTAN. QazAqparat - Búgin, ıaǵnı 15 qarasha kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

ESІMDER


125 jyl buryn (1894-1938) aqyn, jazýshy, dramatýrg Beıimbet (Bımuhamed) Jarmaǵambetuly MAILIN dúnıege keldi.

Qostanaı oblysynda týǵan.

Arǵynbaı qajynyń medresesinde, Qostanaıdaǵy orys-qazaq mektebinde, Ýfadaǵy Ǵalııa medresesinde, Troıtsk qalasyndaǵy Ýázıfa medresesinde oqyǵan.

1923-1925 jyldary Qostanaı gýbernııalyq «Aýyl» gazetinde, 1925-1928 jyldary «Eńbekshi qazaq» gazetinde, 1928-1932 jyldary respýblıkalyq «Aýyl tili» gazetinde ádebı qyzmetker, redaktor boldy. 1932-1937 jyldary - «Sotsıalıstik Qazaqstan» gazetiniń bólim meńgerýshisi, redaktordyń orynbasary, «Qazaq ádebıeti» gazetiniń bas redaktory qyzmetterin atqarǵan.

Ýfadaǵy Ǵalııa medresesinde oqyǵan jyldary tatardyń Ǵ.Ibragımov, M.Ǵafýrı syndy aqyn-jazýshylarymen shyǵarmashylyq baılanysta boldy. Osy oqý ornyndaǵy «Sadaq» qoljazba jýrnalynda «Musylmandyq belgisi» atty tuńǵysh óleńi jaryq kórdi. Onyń alǵashqy shyǵarmalary - «Qostanaı ýezi, Dambar bolysy» ocherki, «Muqtajdyq», «Kóńilime» atty óleńi, «Mal», «Shuǵanyń belgisi» povesi, «Bolǵan is» áńgimesi «Aıqap» jýrnalynda, «Qazaq» gazetinde jarııalandy.

«Kedeıge», «Gúldense aýyl - gúldenemiz bárimiz», «Jazǵy jaılaýda», «Naýryz túlegi», «Kók sıyr», «Bizdiń jastar», «Myrqymbaı», «Áıt, shý... ala atym», «Qarasor», «Ber, Myrqymbaı, qolyńdy!», «Áı, Myrqymbaı», «Baıdyń qyzy», «Rázııa qyz», «Qashqyn kelinshek», «Zaıkúl», «Marjan», «Qandy kek», «Seksen som», «Kúlpash», «Talaq», «Qara shelek», «Aqtalǵan eńbek», «Sary ala ton», «Shapaıdyń haty», «Arystanbaıdyń Muqyshy», «Daýdyń basy - Daırabaıdyń kók sıyry», «Bıǵaıshanyń haty», «Ashtyq qurbany», «Soıqandy sodyrlar», «Kesindiler», «Alyptardy aralaǵanda», «Shuǵanyń belgisi», «Raýshan - kommýnıst», «Azamat Azamatych», «Qyzyl jalaý», «Qońsylar», «Tartys» atty poemalar, feletondar, ocherkter, povester men romandardyń, 25 pesanyń, lıbretto men stsenarıılerdiń avtory.


104 jyl buryn (1915-1973) pedagog-ǵalym, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, KSRO Pedagogıka ǵylymdary akademııasynyń akademıgi, Keńes Odaǵynyń Batyry, Qazaq KSR-niń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri, Qazaq KSR Ǵylym akademııasynyń Sh.Ýálıhanov atyndaǵy syılyǵynyń laýreaty Málik ǴABDÝLLIN dúnıege keldi.

Qazirgi Aqmola oblysy Zerendi aýdanynda týǵan. 14 jasynan bastap jazýshy Sábıt Muqanovtyń tárbıesin alǵan. Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtyn bitirgen. Instıtýttan keıin 1935-1937 jyldary áskerı boryshyn ótegen.

1937-1938 jyldary - «Sotsıalıstik Qazaqstan» gazetiniń ádebı qyzmetkeri, «Qazaqstan pıoneri» gazeti redaktorynyń orynbasary, KSRO Ǵylym Akademııasynyń qazaqstandyq fılıalyndaǵy Til jáne ádebıet ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri qyzmetterin atqarǵan. 1938-1946 jyldary Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń aspıranty bolǵan. 1941-1945 jyldary - General I.V.Panfılov bastaǵan dańqty gvardııalyq dıvızııasy quramynda Uly Otan soǵysyna bastan-aıaq qatysqan. 1942 jyly Novgorod oblysyna qarasty Holm qalasynyń mańynda bolǵan urysta Málik soldattarǵa basshylyq etedi. Ol basqarǵan sarbazdar fashısterdiń qarýlanǵan áskerine toıtara soqqy beredi. Keskilesken urystyń nátıjesinde jaýdyń eki tańkisin granatamen jaryp, 12 soldatyn tutqynǵa alady. Urys kezinde Málik Ǵabdýllın jaraqat alady. alaıda oǵan qaramastan jaýǵa qarsy oq boratady. Osy erligi úshin KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń Jarlyǵymen (№ 1035) Málik Ǵabdýllınge 1943 jyldyń 30 qańtarynda Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berilip, Lenın ordeni jáne «Altyn juldyz» medalimen marapattalǵan. Soǵystan keıingi jyldary ǵylymı-pedagogıkalyq salada qyzmet atqarǵan. 1946-1951 jyldary - Qazaq KSR Ǵylym akademııasynyń Til jáne ádebıet ınstıtýty dırektorynyń orynbasary, dırektory. 1951-1963 jyldary - Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń rektory, 1963 jyldan ómiriniń sońǵy kúnine deıin Qazaq KSR ǴA-nyń M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýty folklor bóliminiń meńgerýshisi qyzmetterin atqarǵan. 1947 jyly «Qobylandy batyr» jyryn ǵylymı zertteýdiń problemalary» degen taqyrypta kandıdattyq dıssertatsııa qorǵady. «Qazaq halqynyń aýyz ádebıeti» degen monografııasynda halqymyzdyń lıro-eposy, batyrlyq jyrlary, ertegi-ańyzdary, turmys-salt óleńderi, jumbaqtar, maqal-mátelder, jańyltpashtar, sýyrypsalma óneri týraly ǵylymı zertteýler men qorytyndylar jasady. Onyń qazaq folklory men ádebıeti týraly jazǵan 100-den astam maqalalary respýblıkamyzdyń gazet, jýrnaldarynda jarııalandy.

Málik Ǵabdýllınniń zerttegen negizgi eńbekteri - qazaq halqynyń batyrlyq epostary, maqal-mátelderi, aıtystary, ertegileri men halyq ánderi. Qazaq ádebıetiniń kóptomdyq tarıhyn shyǵarýǵa at salysady. Onyń «Qazaqtyń batyrlyq epostary» zertteý eńbegi 1972 jyly Shoqan Ýálıhanov atyndaǵy syılyqqa ıe boldy. KSRO Joǵarǵy Keńesiniń 2-4-shaqyrylymdarynyń depýtaty.

«Meniń maıdandas dostarym», «Altyn Juldyz», «Maıdandyq ocherkter (Frontovye ocherkı)», «Býdnı voıny», «Dostar, joldastar jaıly», «Yzǵarly jyldar (Groznye gody)» atty kórkem ádebı shyǵarmalardyń avtory. Ádebı týyndylary I. P. egolıhın kómegimen orys tiline aýdarylǵan. Málik Ǵabdýllınniń Almatyda turǵan úıi men qyzmet atqarǵan Instıtýtynda batyrǵa arnap memorıaldy taqta ornatylǵan. Ózi týyp-ósken aýdandaǵy mektep pen kóshe attary Málik Ǵabdýllınniń esimimen atalady. Kókshetaýda batyrǵa arnalyp arnaıy murajaı ashylǵan. Almaty, Astana jáne Kókshetaý qalalaryndaǵy kóshelerge esimi berilgen.

Lenın ordenimen, «Qyzyl Tý» ordenimen, Birinshi dárejeli Otan soǵysy ordenimen jáne eki ret «Qyzyl juldyz» ordenimen, kóptegen medaldarmen marapattalǵan.


69 jyl buryn (1950) QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty, Ekonomıkalyq reforma, óńirlik damý komıtetiniń múshesi Shaımardan Ýsaınuly NURYMOV dúnıege keldi

Almaty oblysy Uıǵyr aýdany Úlken-Dekhan aýylynda dúnıege kelgen. 1974 jyly V.I.Lenın atyndaǵy Tashkent memlekettik ýnıversıtetiniń shyǵystaný fakýltetin aıaqtady. Mamandyǵy - shyǵystanýshy, qytaı tiliniń muǵalimi. 1974-1975 jyldary Almaty oblysynyń Eńbekshiqazaq aýdanynyń SPTÝ-22 komsomoldyq uıymynyń hatshysy bolyp istedi. 1975-1979 jyldary Almaty oblysy Uıǵyr aýdanyndaǵy Oktıabr orta mektebinde muǵalim, áskerı jetekshi, oqý bólimi boıynsha dırektordyń orynbasary bolyp istedi. 1979 -2008 jyldary Qazaq KSR MQK - QR UQK qatarynda qyzmet etti. Polkovnık. 2010 - 2012 jyldary «GRADO» jobalyq fırmasynyń MQQB (Memlekettik qupııany qorǵaý bólimi) bastyǵy bolyp istedi. 2012-2016 jyldary «Qazaqstan uıǵyrlarynyń respýblıkalyq etnomádenıet ortalyǵy» Qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy. Qazirgi qyzmetinde 2016 jylǵy naýryzdan beri. «Qurmet» ordeniniń kavaleri.


58 jyl buryn (1961) Qazaqstan Respýblıkasynyń Kanadadaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi, Kýba Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi qyzmetin qosa atqarýshy Aqylbek Ábsátuly KAMALDINOV dúnıege keldi.

Ońtústik Qazaqstan oblysynda týǵan. S.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. 1990-1992 jyldary - MMÝ janyndaǵy Azııa jáne Afrıka elderi ınstıtýtynda taǵylymdamashy. 1992-1993 jyldary - QazMÝ-da japon tili oqytýshysy. 1993-1994 jáne 1995-1996 jyldary - QR SІM konsýldyq basqarmasynda jumys jasady. 1994-1995 jyldary - Japonııada tildik taǵylymdamadan ótti. 1996-2001 jyldary - QR-nyń Japonııadaǵy elshiliginde ekinshi, birinshi hatshy. 2001-2003 jyldary - QR SІM bólim bastyǵy, basqarma bastyǵy. 2003 jyldan - QR Premer-Mınıstriniń Keńsesinde syrtqy baılanystar bóliminiń meńgerýshisi. 2007-2016 jyldary - QR-nyń Japonııadaǵy Tótenshe jáne Ókiletti elshisi. 2016 jylǵy naýryzdan QR Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary bolǵan.

Qazirgi qyzmetinde - 2018 jyldan beri.


48 jyl buryn (1971) Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport vıtse-mınıstri RAMAZANOV Eldos Muratuly dúnıege keldi.

Qaraǵandyda dúnıege kelgen. M.V.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetin «ekonomıst» mamandyǵy boıynsha aıaqtap (1993jyly), keıin E.A.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetinde «zańger» mamandyǵyn támamdaǵan (2002 jyly).

Birqatar jyldar boıy jekemenshik kommertsııalyq jáne memlekettik qurylymdarda basshylyq laýazymdarda bolǵan. 2004-2006 jyldary – QR Mádenıet, aqparat jáne sport mınıstrligi apparatynyń basshysy – Ekonomıka jáne qarjy departamenti dırektorynyń orynbasary. 2006-2007 jyldary – «KAZENERGY» Qoǵamdyq qorynyń atqarýshy dırektory. 2007 jyly – «Raýan Medıa Grýpp» AQ bas dırektorynyń orynbasary – aqparattyq-taldamalyq ortalyǵynyń dırektory. 2007 jyly – «QazTransGaz» AQ bas dırektory apparatynyń basshysy. 2007-2009 jyldary – «Jetisý» áleýmettik-kásipkerlik korporatsııasy» UK» AQ Basqarma tóraǵasynyń orynbasary. 2009-2011 jyldary – «Búrkit» qarjy-ónerkásiptik korporatsııasy» bas dırektorynyń orynbasary. 2011-2012 jyldary – QR Saýda-ónerkásiptik palatasynyń vıtse-prezıdenti. 2011-2013 jyldary – «Atameken» Odaǵy» Qazaqstannyń Ulttyq ekonomıkalyq palatasy Basqarma tóraǵasynyń orynbasary. 2013 - 2016 jyldary – «Atameken» QR Ulttyq kásipkerler palatasy Apparat basshysy. 2016 jyly qańtarynan bastap qazirge deıin – «Atameken» QR Ulttyq kásipkerler palatasy Basqarma Tóraǵasynyń orynbasary. 2018-2019 jyldary «Sporttyq jekpe-jek jáne kúsh qoldanylatyn sport túrleri konfederatsııasy» FA bas dırektory.

Qazirgi qyzmetinde – 2019 jyldyń aqpanynan.


45 jyl buryn (1974) Qazaqstan Respýblıkasy Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Nurlan Amankeldiuly ShABDARBAEV dúnıege keldi.

Almaty oblysynda týǵan.

Bilimi joǵary, 1996 jyly Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq memlekettik ulttyq ýnıversıtetin «quqyqtaný, zańger» mamandyǵy boıynsha aıaqtaǵan. 2002 jyly – QR ІІM Akademııasy (zań ǵylymdarynyń kandıdaty); 2005 jyly – T. Rysqulov atyndaǵy Qazaq ekonomıkalyq ýnıversıteti (býhgalterlik esep jáne aýdıt, ekonomıst); 2013 jyly – «MIRBIS» Máskeý Halyqaralyq Joǵary bıznes mektebi (iskerlik ákimshilik etý sheberi).

Eńbek jolyn ishki ister organdarynan bastaǵan. 09.2011 – 02.2012 – Qazaqstan Respýblıkasy Premer-Mınıstriniń Keńesshisi; 02.2012 – 10.2012 – Qazaqstan Respýblıkasy Ekonomıkalyq qylmysqa jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres agenttiginiń (Qarjy polıtsııasy) Sybaılas jemqorlyq týraly isterdi ashý jáne aldyn alý departamentiniń basshysy; 10.2012 – 05.2014 – Soltústik Qazaqstan oblysy boıynsha Ekonomıkalyq qylmysqa jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres departamentiniń (qarjy polıtsııasy) basshysy; 12.2014 – 03.2015 – Qazaqstan Respýblıkasy Qarýly Kúshteri Áskerı polıtsııa organdaryndaǵy áskerı qyzmet; 05.2015 – 03.2017 – «ALUA» Holdıng kompanııasy« JShS Bas dırektorynyń kommertsııalyq jáne korporatıvtik máseleler jónindegi birinshi orynbasary; 03.2017 – 04.2018 – QR Qarjymıni MKK Jambyl oblysy boıynsha Memlekettik kirister departamenti basshysynyń orynbasary; 04.2018 – 08.2018 – Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl ulttyq bıýrosynyń (Sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmet) Jedel departamenti basshysynyń orynbasary; 08.2018 – 06.2019 – Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl ulttyq bıýrosy (Sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmet) Almaty qalasy boıynsha departamentiniń basshysy.

Memleket basshysynyń 2019 jylǵy 23 maýsymdaǵy ókimimen Qazaqstan Respýblıkasy Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi (Sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmet) tóraǵasynyń orynbasary bolyp taǵaıyndaldy.


40 jyl buryn (1979) Parıjdegi ıÝNESKO janyndaǵy Qazaqstan turaqty ókiliniń orynbasary Asqar Saýytbekuly ÁBDRAHMANOV dúnıege keldi.

Almaty qalasynda týǵan. Qazaq ulttyq ýnıversıtetin támamdaǵan. Ortalyq Eýropa ýnıversıtetinde, halyqaralyq beıbitshilik úshin Karnegı qorynda taǵylymdamadan ótken.

Tuńǵysh Prezıdent qory janyndaǵy álemdik ekonomıka jáne saıasattaný ınstıtýtynda, Shyǵystaný ınstıtýtynda, Qazaq-Amerıka ýnıversıtetinde, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdent ákimshiliginde qyzmet atqarǵan. 2010-2018 jyldary QR SІM Halyqaralyq aqparat komıteti tóraǵasynyń orynbasary bolǵan.

Qazirgi qyzmetinde – 2018 jyldyń qańtarynan.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Kúntizbe,
Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Bakytjan Erbasov
Bakytjan Erbasov
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT