Jańalyqtar  >
14 tamyz. QazAqparat kúntizbesi
2022 jylǵy 14 tamyz 07:00

14 tamyz. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2022 jylǵy 14 tamyzǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

Qazaqstanda qurylysshylar kúni

Qurylys salasy qyzmetkerleriniń kásibı merekesi jyl saıyn tamyz aıynyń ekinshi jeksenbisinde toılanady. «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy merekeler tizbesin bekitý týraly» Úkimettiń 2017 jylǵy 31 qazandaǵy No 689 qaýlysymen bekitilgen.

KSRO ydyraǵannan keıin kásibı merekeni Armenııa, Belarýs, Qyrǵyzstan, Reseı, Ýkraınada qurylysqa tikeleı qatysy bar barlyq adamdar jyl saıyn osy kúni atap ótedi.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1991 jyly Tashkentte Ortalyq Azııa respýblıkalarynyń – Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrikmenstan jáne Ózbekstan prezıdentteri kezdesti. Kezdesý qorytyndysy boıynsha óńirdegi jaǵdaıdyń nasharlaýy, halyq sharýashylyǵynyń barlyq salasyndaǵy daǵdarys, áleýmettik jaǵdaı men ultaralyq qatynastardyń shıelenisýi boıynsha kommıýnıke qabyldandy.

1992 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Gana Respýblıkasy arasynda dıplomatııalyq qarym-qatynastar ornatyldy. Gana - Qazaqstannyń Batys Afrıkadaǵy mańyzdy seriktesi, QR úkimeti eki el arasyndaǵy qatynastardy nyǵaıtýǵa kúsh salyp keledi.

2004 jyly qazaqstandyq jas rejısser Gúlshad Omarovanyń «Shıza» fılmi Reseı prokatyna shyqty. Reseılik rejısser Sergeı Bodrov osy kartınanyń stsenarııin jazysty. Fılmde jasyryn tóbeles dodasyn uıymdastyratyn qylmystyq topqa múshe bozbala týraly sóz bolady. Fılmdi Eýropa jurty da jyly qarsy aldy. «Shıza» 57-shi Kann festıvalinde kórermenderdiń alǵysyn aldy.

2005 jyly Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Qyrǵyz astanasyndaǵy Qazaqstan elshiliginiń jańa ǵımaratyn ashty. Elbasy Qyrǵyzstanda Qazaqstan Respýblıkasynyń elshiligin ashý týraly Jarlyqqa 1993 jylǵy 9 qańtarda qol qoıǵan bolatyn.

2007 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdentiniń «Ǵylym men tehnıka, ádebıet pen óner salasyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik syılyqtary týraly» Jarlyǵy shyqty.

2009 jyly Úndistannyń Dj. Nerý atyndaǵy ýnıversıtetinde qoǵamdyq, analıtıkalyq jáne stýdenttik ortanyń jáne jergilikti BAQ-tyń qatysýymen «Zamanaýı Qazaqstan: alǵa baǵyttalǵan jol» atty kitaptyń tanystyrylymy bolyp ótti. Kitapta Qazaqstannyń jetekshi sarapshylarynyń elimizdegi áleýmettik-saıası jáne ekonomıkalyq protsester týraly maqalalary jáne Qazaqstan men Úndistan arasyndaǵy ekijaqty qarym-qatynastarynyń damýy jóninde jazylǵan. Bul kitap 2009 jyldyń qańtarynda Qazaqstan Respýblıkasy Nursultan Nazarbaevtyń Úndistanǵa jasaǵan memlekettik saparyna oraılastyrylǵan.

2012 jyly Pavlodar memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtynyń mýzykalyq bilim kafedrasynyń 2-kýrs stýdenti Roza Muqataeva Italııanyń Rımını qalasynda ótken jas estrada ánshileri festıvalinde «Estradalyq vokal» atalymy boıynsha 1-oryndy jeńip aldy. Ol festıvalda «Karýzoǵa arnaý» ánin ıtalıan tilinde oryndap, kóptiń kóńilinen shyqty.

2013 jyly Qazaqstanda Avıatsııalyq qaýipsizdik jónindegi halyqaralyq oqý ortalyǵy ashyldy. Oqý ortalyǵyn qurý IKAO-nyń qaýipsizdik jónindegi «ISD-Security» baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa, sondaı-aq QR aýmaǵynda jáne Ortalyq aAzııa aýmaǵynyń ózge de memleketterinde áýe tasymalynyń qaýipsizdigin arttyrýǵa baǵyttalǵan. Bul áýejaılardyń avıatsııalyq qaýipsizdik qyzmeti men avıakompanııalarǵa mamandar daıarlaýdy jáne qaıta daıarlaýdy júzege asyrýmen aınalysatyn burynǵy keńestik odaq keńistigindegi úshinshi ortalyq (Kıev pen Máskeýden keıin).

2016 jyly Saryarqa arheologııa ınstıtýty arheologııalyq ekspedıtsııasynyń qyzmetkerleri Qaraǵandy mańynan Beǵazy-Dándibaı mádenıetine (b.z.b. 15-10 ǵǵ.) tán ǵajaıyp baspaldaqty keseneni tapty. Alyp qorymnyń syrtqy pishini Djoser perǵaýynnyń pıramıdasyn eske salady. Eskertkishtiń qurylysyna qaraǵanda, ol úsh myń jyl buryn salynǵan. Odan alynǵan materıaldar men qundy buıymdardyń barlyǵy Qaraǵandy ýnıversıtetiniń Arheologııa mýzeıine berildi.

2016 jyly Pavlodar oblystyq kórkemóner mýzeıinde belgili qylqalam sheberi Ǵalym Qarjasovty (1954-2016) eske alý kórmesi ashyldy. Oǵan qoıylǵan 60 polotno erekshe daryn ıesiniń shyǵarmashylyq tulǵasyn tanýǵa múmkindik beredi. Ǵalym Qarjasov 1998 jyly Prezıdenttik syılyqtyń laýreaty, «Master-klass Qazaqstan-2000» halyqaralyq óner festıvaliniń laýreaty boldy. Onyń eńbekteri Á. Qasteev atyndaǵy Memlekettik beıneleý óneri mýzeıinde, Pavlodar, Semeı, Atyraý, Qaraǵandy, kórkemóner mýzeılerinde, Qazaqstan, Frantsııa, Germanııa, Kanada azamattarynyń jeke kollektsııalarynda saqtaýly.

2017 jyly mýaıtaıdan Taıland koroldiginde ótken jastar jáne jasóspirimder arasyndaǵy Álem chempıonatynda qazaq sportshylary 12 medal enshiledi. Saıysqa álemniń 79 elinen 1 000 sportshy qatysty.

2019 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasynyń qory jas talanttar men kóshbasshylardy qoldaý maqsatynda «El úmiti» jańa bastamasy boıynsha jumys júrgize bastady. «El úmiti» bastamasynyń mıssııasy – daryndy balalar men jastardy, sonyń ishinde shetelde turatyn jastardy izdep-taýyp, qoldaýǵa septesý.

2020 jyly qazaqstandyq rejısser Jannat Álshanovanyń «Órkenıet tarıhy» atty qysqametrajdy fılmi Shveıtsarııadaǵy halyqaralyq kınofestıvalde júldege ıe boldy.

2020 jyly «qazaq valsiniń koroli» atanǵan Shámshi Qaldaıaqovtyń týǵan jerinde, Túrkistan oblysy Otyrar aýdanynda murajaı ashyldy.

2021 jyly Qazaqstan men Pákistan arasyndaǵy qarym-qatynasty nyǵaıtýǵa qosqan úlesi úshin qazaqstandyq dıplomat Baqytbek Shabarbaev Pákistan Prezıdentiniń «Sıtara jáne Pákistan» syılyǵymen marapattaldy.

«Sıtara jáne Pákistan» – Pákistannyń eń joǵary azamattyq nagradasy men aıyrym belgisi, el Prezıdenti shetel azamattaryna, sondaı-aq elge sińirgen eńbegi úshin tabys etedi.


Uqsas jańalyqtar
Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT