+7 (701) 759 90 19
USD 412.55 EUR 468.66
RUB 5.79 CNY 58.80
Jańalyqtar

13 tamyz. QazAqparat kúntizbesi

2020 jylǵy 13 tamyz 07:00
Bólisińiz:
13 tamyz. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2020 jylǵy 13 tamyzǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1920 jyly ROSTA-nyń Orynbor-Torǵaı bólimshesi negizinde birinshi qazaq aqparat agenttigi, qazirgi «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi» quryldy. 1925 jyly - agenttik aty QazROST bolyp ózgertildi. 1937 jyly - QazTAG degen atpen Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń qaraýyna berildi. 1997 jyly qyrkúıektiń 10-ynda Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń №3629 Jarlyǵymen «Qazaq aqparat agenttigi (QazAA)» respýblıkalyq qazynalyq kásiporny bolyp ózgertildi. 2002 jyly qarashanyń 8-inde Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń №1186 qaýlysyna sáıkes QazAAG negizinde «Qazaq aqparat agenttigi» Ulttyq kompanııasy («QazAqparat» UK) quryldy. 2008 jyly shildeniń 3-inde Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń №668 qaýlysyna sáıkes «Arna Medıa» Ulttyq aqparattyq holdıngi» aktsıonerlik qoǵamynyń quramyna kirdi. 2012 jylǵy tamyzdan 2014 jylǵa deıin «Qazaqstan» RTRK» AQ quramynda boldy. 2014 jyldyń qańtarynda «QazAqparat» elde alǵashqy halyqaralyq aqparat agenttigi (HAA) mártebesine ıe bolyp, óz tarıhynyń jańa kezeńin bastady.

2004 jyly Agenttik paıdalanýshylaryna jańalyqtardy qazaq tilinen latyn qarpine akademık Ábdýálı Qaıdarovtyń ádisimen kóshirýdiń jańa nusqasyn usyndy. Bul osy ádisti is júzinde qoldanǵan alǵashqy aqparat agenttigi boldy. Kırıllıtsa qarpin oqı almaıtyn sheteldegi otandastarymyz tarıhı Otanyndaǵy bolyp jatqan oqıǵalardy bilip otyrýǵa múmkindik aldy.
«QazAqparat» jańalyqtary agenttiktiń www.inform.kz veb-saıty arqyly qazaq, orys, aǵylshyn, arabsha tóte jazý, qytaı, ózbek tilderinde taratylady.

2003 jyly Batys Qazaqstan oblysy Jańaqala aýdany ortalyǵynan 130 shaqyrym jerdegi Beketaı qumdarynda Isataı-Mahambet kóterilisshileriniń patsha áskerimen shaıqasqanyna arnalǵan eskertkish ornatyldy.
Dál osy jerde 1837 jylǵy qarashanyń 15-inde kúreskerler bostandyq úshin patsha áskerine qarsy turǵan tarıhı Tastóbe shaıqasy boldy.
Kóterilisshilerdi Isataı Taımanov pen Mahambet Ótemisuly basqardy.
Eskertkishtiń bıiktigi 5 metr, al salmaǵy 3 tonna. Isataı men Mahambettiń bastaǵan shaıqas týraly málimetter qabyrǵaǵa qashalǵan.

2007 jyly Batys Qazaqstan oblysynda arheologııalyq jáne ólketaný jumystary nátıjesinde uly aqyn ári batyr Mahambet otyrǵan zyndannyń esigi tabyldy.

Tóbesi dóńgelenip órilgen, tik tórtburyshty qabyrǵalary qysh-tastan qalanǵan bul zyndannyń bıiktigi 3, eni 4 metrdeı bolǵan. Іshine kirgende, tastan trapetsııa etip órilgen baspaldaqpen 1-1,5 metrdeı tómen túsýge týra keledi. Joǵary jaǵynda eki torly tereze bolǵan. Qabyrǵalaryna tutqynnyń qolyn baılaıtyn temir shyǵyrshyqtar bekitilipti. Esiktiń jasalýy erekshe, eshqandaı dánekerleýshi quralsyz temirden túrli oıý-órnekter salyp, ony myqtap bekitken.

Mahambet Ótemisovti (1804-1846) Orynbor gýbernatorynyń buıryǵy boıynsha 1841 jyly Jylyoı jaǵynda kazak-orys áskeri tutqynǵa alady. Sodan ony aldymen Gýrevke (Atyraý) ákelgen, sosyn Kalmykovqa (Taıpaq) jetkizgen. Kalmykovtan Oralǵa apara jatqanda Anton aýylyndaǵy (qazirgi Atameken aýyly) zyndanǵa salyp, bir tún «túnetken».

2007 jyly Qytaıda qazaq jazýshysy jáne dramatýrgi, Atyraý oblysynyń týmasy Rahymjan Otarbaevtyń tóte jazýmen jáne qytaı tilinde jaryq kórgen «Soǵystyń sońǵy bombasy» (qytaı aýdarmasy - «Heı Sıýanfen») kitabynyń tanystyrylymy ótti.

Jınaqqa «Báıterek», «Amerıkanyń ulttyq baılyǵy», «Jalǵyzdyq», «Jaıyq týraly ańyz» jáne t.b. povesteri men tarıhı áńgimeleri kirdi. Kitap Qytaıda turatyn qazaqtar qoǵamynyń bastamasymen aýdaryldy.

2010 jyly Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Almaty oblysyna jumys sapary aıasynda Qyzylaǵashtaǵy tasqyn sýdan qaza tapqandarǵa qoıylǵan eskertkish monýmentke baryp, taǵzym etti, jurtshylyqpen kezdesti.

Eskertkishtiń avtory - Qazaqstan Sáýletshiler odaǵynyń múshesi Qabı Baýlyqov. Eskertkishke ananyń tasqynnan qaıda qasharyn bilmeı alasurǵan sáti beınelengen. Beton men granıtten jasalǵan eskertkishtiń bıiktigi - 7, eni -14 metr.

2010 jyly Almatyda Qazaqstandaǵy tuńǵysh múgedekter arbasymen júretin múmkindikteri shekteýli azamattardyń otbasylary úshin mamandandyrylǵan turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Jergilikti bıýdjetten qurylysqa 227 mıllıon teńge bólindi.

2012 jyly qazaqstandyq boksshy Serik Sápıev Olımpıadanyń eń sheber boksshysyna beriletin Vel Barker Kýbogyn jeńip aldy. 2012 jyly Londonda ótken HHH jazǵy Olımpıada oıyndaryndaǵy barlyq jekpe-jeginde boksshy úzdik tehnıkasymen kózge túsken.

Serik Sápıev Vel Barker Kýbogyn alǵan úshinshi qazaqstandyq sportshy atandy. 1996 jyly Atlantada ótken Olımpıada oıyndarynyń qorytyndysy boıynsha bul júlde Olımpıada chempıony Vasılıı Jırovqa berilgen. Afına-2004 oıyndarynda Olımpıada chempıony atanǵan Taraz boks mektebiniń ókili Baqtııar Artaev ta osy Kýbokty jeńip alǵan. Londonda bul mártebeli Kýbok Serik Sápıevke tabystaldy.

2014 jyly ataqty Berlın sımfonııalyq orkestriniń tarıhynda tuńǵysh ret Qazaqstan ókili jeke óner kórsetti. Berlınde ótken Audi Klassik Open Air klassıkalyq mýzyka festıvali sheńberinde Berlın sımfonııalyq orkestriniń dırıjeri Lıora Shambaldyń basshylyq etýimen dúnıejúzine belgili qazaqstandyq skrıpkashy, kóptegen ataqty halyqaralyq syılyqtardyń laýreaty, Qazaqstannyń halyq ártisi Aıman Musaqojaevanyń jeke kontserti ótti.

2016 jyly Sh. Qaldaıaqov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan oblystyq fılarmonııasy, «Tumar» folklorlyq ansambli jáne «Qazyna» bı ansambli Aýstrııa eliniń Fıllah jáne Klagenfýrt qalasyna at basyn buryp, Eýropadaǵy eń iri Villacher Kirchtag folklorlyq festıvalinde alǵash ret Qazaqstandy tanytty.

2017 jyly paýerlıftershi Gýzal Ergesheva Kanadada ótken alasa boıly adamdarǵa arnalǵan álem chempıonatynda «altyn» ıelendi.

2018 jyly álemdegi eń úzdik graffıtılerdi jarııalaıtyn tanymal aǵylshyn tildi StreetArtNews portaly astanalyq sýretshi Dmıtrıı Levochkınniń «Sultandar» graffıtıin álemdegi eń úzdik dep tanydy.


Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:

Avtor:

Aıaýlym Altynbek

Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Erbol Janat
Erbol Janat
954-059
REDAKTOR
Aıdar Ospanalıev
Aıdar Ospanalıev
954-059
REDAKTOR
Janat Qapalbaeva
Janat Qapalbaeva
954-059

MURAǴAT