+7 (701) 759 90 19
USD 385.76 EUR 427.89
RUB 6.04 CNY 54.79
Jańalyqtar

13 qarasha. QazAqparat kúntizbesi

2019 jylǵy 13 qarasha 07:00
Bólisińiz:
13 qarasha. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2019 jylǵy 13 qarashaǵa arnalǵan kúntizbesin uskynady.

ATAÝLY KÚNDER

Dúnıejúzilik meıirimdilik kúni

2000 jyly Sıngapýrde uıymdastyrylǵan Dúnıejúzilik meıirimdilik qozǵalysy (World Kindness Movement) osy kúndi atap ótý týraly bastama kóterdi.

Bul kún 1998 jyly tańdap alyndy. Halyqaralyq deńgeıdegi qaıyrymdylyq qozǵalysyn uıymdastyrǵan Tokıodaǵy birinshi konferentsııada osyndaı merekeni atap ótý týraly másele kóterildi. Sharanyń biregeı ereksheligi-Sıngapýr, Japonııa, AQSh, Kanada, Ulybrıtanııa, Taıland, Avstralııa elderi ókilderiniń turaqty qatysýymen ótýinde. Keıinirek World Kindness Movement qataryn basqa memleketterdiń eriktileri tolyqtyrdy.

Dúnıejúzilik meıirimdilik kúniniń maqsaty - tildik jáne mádenı alýandyǵyna qaramastan, túrli ulttardyń birigýine yqpal etý. Bul rette ózindik ereksheligi men biregeıligin saqtaı otyryp, birlik pen ózara túsinistikke qol jetkizý óte mańyzdy.

Zaǵıptardyń halyqaralyq kúni

Frantsııada 1745 jyldyń 13 qarashasy kúni Parıjde jáne Peterbýrgte zaǵıptarǵa arnalǵan birneshe mektepter men kásiporyndardyń negizin salǵan ataqty pedagog Valentın Gaıýı dúnıege keldi. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń sheshimi boıynsha dál osy kún Zaǵıptardyń halyqaralyq kúni bolyp belgilendi, onyń basty maqsaty - kópshilik qaýymnyń nazaryn kórý qabiletinen aıyrylyp, ómirdiń qıyn jaǵdaıyna tap bolǵan adamdarǵa aýdarý. 1784 jyly Parıjde soqyrlarǵa arnalǵan álemdegi tuńǵysh ınternatty ashqan frantsýz aǵartýshysy, tıflopedagogıkanyń negizin qalaýshy Valentın Gaıýıdiń (1745-1822) týǵan kúnine oraı atap ótiledi.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1970 jyly «Qyz Jibek» kórkem fılmi prokatqa shyqty. Sultan Qojyqov túsirgen osynaý áıgili fılm KCRO Memlekettik syılyǵyn aldy, sondaı-aq stsenarıı avtory Ǵabıt Músirepov, basty rólderdi somdaǵan Asanáli Áshimov, Quman Tastanbekov, Merýert Ótekeshova úzdik akter retinde dıplomdarmen, syılyqtarmen marapattaldy. 1972 jyly Tbılısıdegi V Búkilodaqtyq kınofestıvalde fılm úzdik kórkem bezendirilgeni úshin arnaıy dıplommen marapattaldy.

Fılmge arqaý bolǵan «Qyz Jibek» poetıkalyq ańyzy qazaq halqynyń XVI-XVII ǵasyrdaǵy jaǵdaıyna, soǵystan japa shekken halyqtyń jaı-kúıin sýretteıdi. Ózara arazdasqan eki rýdan shyqqan qyz ben jigittiń arasyndaǵy shynaıy mahabbat pen onyń qaıǵyly tustary kórsetilgen tarıhı týyndyda kóshpeli qazaq eliniń rýhanı ómiriniń kórinisteri jaqsy beınelengen.

1997 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq banki murajaıynyń resmı ashylý saltanaty ótti. Sharaǵa QR Prezıdenti N.Nazarbaev qatysyp, murajaıdyń «Qurmetti qonaqtar kitabyna» estelik jazba qaldyrdy.

Ulttyq bank murajaıy qorynda 5 myńnan astam eksponat qoıylǵan. Olardyń qatarynda Reseı shaqalary, Avstrııa-Vengrııa, orys-polıak, Qytaıdan, Polshadan, Meksıkadan ákelingen monetalar, nemis reıhsmarkalary, Keńes ókimetiniń qurylýy kezeńinde 1918 jyly shyǵarylǵan «apıyn aqshalary» jáne 1920 jyly shyǵarylǵan «jibek aqshalar» dep atalatyn banknottar men shaqalar, alys jáne taıaý shet elderdiń aqsha belgileri, Qazaqstan teńge saraıynyń buıymdary, t.b. saqtalǵan.

2006 jyly Qyzylordada terme janryndaǵy maqamdar jınaǵynan turatyn belgili kúıshi Erbolat Mustafaevtyń kitaby jarııalandy. Bul kitap «Mádenı mura» jáne «Óner jyly» aıasynda shyǵarylǵan. Atalǵan janrda halyq ańyzdary jáne aýyz ádebıeti shyǵarmalary óleń túrinde dombyranyń súıemeldeýimen oryndalady. Avtor - respýblıkalyq jáne halyqaralyq óner saıystarynyń birneshe márte jeńimpazy, oryndaýshylarǵa jáne mýzyka súıetinderge tanymal nemese onsha tanymal emes 35 jyrdy zerttep, notaǵa túsirgen.

2012 jyly Qazaqstan Respýblıkasynda Jambyl oblysy Shý aýdanynda «Taraz» hımııa parki» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy quryldy. AEA

Shý qalasynyń mańynan bólingen 505 gektar jerde ornalasqan.

2013 jyly nomınaly 500 teńgelik «Qazaqstannyń janýarlar jáne ósimdikter álemi» serııasynan estelik «Kaspıı ıtbalyǵy» kúmis monetasy aınalymǵa shyǵaryldy. Moneta 925 synamaly kúmisten jasalǵan, salmaǵy-24 gramm, 38,6 h 28,81 mm-li sopaqsha, daıyndaý sapasy - «proof», taralymy - 5 myń dana.

2013 jyly QR Ulttyq Banki altynmen aptalǵan nomınaly 500 teńgelik «Respýblıka ıgiligi» serııasynan «Alma otany» estelik kúmis monetasyn aınalymǵa shyǵardy.

2015 jyly Nıý-Iorkte «Metropolitan Classics» baspasynan aǵylshyn tilinde jaryq kórgen qazaqtyń aqıyq aqyny Muqaǵalı Maqataevtyń tańdamaly shyǵarmalary men kórnekti jazýshy Berdibek Soqpaqbaevtyń «Meniń atym Qoja» povesteriniń tusaýkeseri ótti.

2017 jyly «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda Jezqazǵanda Shyńǵys han zamanynynyń yqpaldy tulǵasy, ataqty jyraý, kemeńger bı, erjúrek qolbasshy, abyz Ketbuqa babaǵa záýlim eskertkish ornatyldy.

Tarıhı tulǵanyń at ústinde turǵan eńseli eskertkishi qoladan quıylyp, granıtpen qaptaldy. Onyń jalpy bıiktigi — 10,5 metr. Záýlim eskertkish músinshi Oktıabr Sekemanovtyń jetekshiligimen Astanada jasalǵan. Avtorlary — Asqar Nartov pen Serik Rústembekov.

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Basty sózder: Kúntizbe,
Bólisińiz:
Zagrýzka...
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
Sondaı-aq... oqyńyz
Zagrýzka...
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Janıbek Amangeldı
Janıbek Amangeldı
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT