11 tamyz. QazAqparat kúntizbesi
2022 jylǵy 11 tamyz 07:00

11 tamyz. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandaryna 2022 jylǵy 11 tamyzǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1995 jyly Jıdebaı qoryǵynda salynǵan Abaı men Shákárim kúmbezderi memorıalynyń ashylý saltanaty boldy.

2009 jyly BUU-nyń Nıý-Iorktegi shtab-páterinde «ıAdrolyq qarýǵa jol joq» atty qazaq-japon kórmesiniń saltanatty ashylýy boldy.

Qazaqstan men Japonııanyń BUU janyndaǵy turaqty ókildikteri kórmeni ıadrolyq qarýsyzdaný jónindegi sharalardyń aıasynda jáne kelesi jyly ótetin ıAdrolyq qarýdy taratpaý jónindegi kelisimshartqa qatysýshy elderdiń Sholý konferentsııasy qarsańynda ótkizip otyr. Semeı synaq alańyndaǵy ıadrolyq synaqtardyń toqtatylýynyń 20 jyldyǵy men Halyqaralyq «Nevada-Semeı» qozǵalysynyń qurylýyna arnalǵan.

Kórme jumysynda Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ıadrolyq ortalyǵy jáne Ortalyq memlekettik muraǵat maǵlumattary qoldanylǵan.

Kórmeni uıymdastyrýǵa Semeı, Hırosıma jáne Nagasakı qalalarynyń ákimshilikteri, Sáýlege ushyraǵandardyń densaýlyǵy máseleleri jónindegi Hırosıma Halyqaralyq keńesi, Qazaqstannyń Ulttyq ıadrolyq ortalyǵy men Ortalyq memlekettik muraǵaty qatysty.

Kórmeniń ashylý saltanatyna BUU-ǵa múshe elderdiń, BUU Hatshylyǵynyń, AQSh-tyń qoǵamdyq-saıası jáne isker toptarynyń ókilderi, qazaqstandyq dıaspora men buqaralyq aqparat quraldarynyń ókilderi qatysty.

2011 jyly 1931-1934 jyldar aralyǵynda Turar Rysqulov turǵan Máskeý ortalyǵyndaǵy Pokrov saıajoly boıynsha №14 úıdiń aldyńǵy betinde onyń qurmetine memorıaldyq taqta ornatyldy. Memorıaldyq taqtany ornatý týraly kelisimdi QR Elshiligi jáne Máskeý bıligi 2010 jyly jasaǵan, keıin bul ıdeıany Máskeý qalasyndaǵy kórnekti oqıǵalar men otandyq tarıh jáne mádenıet qaıratkerleriniń esimin máńgi este qaldyrý komıssııasy qoldady.

2012 jyly QR Ulttyq qaýipsizdik komıteti Shekara qyzmetiniń qurylǵanyna 20 jyl tolýyna oraı ShQ qyzmetkerleri Nursultan shyńyna shyǵyp, basyna QR UQK Shekara qyzmetiniń týyn tikti. Ári bolashaq urpaqqa arnap eldiń patrıoty bolýǵa shaqyrǵan haty bar kapsýlany qadady.

Nursultan shyńy (4 376 m) Іle Alataýynyń Tuıyqsý aýdanynan boı kótergen. Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń esimimen atalady.

2016 jyly Astana qalasynda Qoshqarbaev kóshesi men Momyshuly dańǵyly qıylysynda Halyq Qaharmany Raqymjan Qoshqarbaevtyń qola músini ornatyldy.

2016 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Maqanshy kentinde jańa ınfradybysty stantsııa iske qosyldy. Ol álemdegi polıgondarda zańsyz júrgizilip jatqan ıadrolyq synaqtardy tirkep otyrady. Qazaqstanda jańa 9 elementti ınfradybysty stantsııanyń iske qosylýy jahandyq ǵylymdaǵy zor jetistik boldy. Stantsııa dáldigi asa joǵary, eń sońǵy qondyrǵylarmen, atap aıtqanda, mıkrobarometrlermen, dıgıtaızerlermen, radıomodemdik derekterdi berý júıelerimen jabdyqtalǵan.

2017 jyly Almaty qalasy fızıka-matematıka baǵytyndaǵy Nazarbaev zııatkerlik mektebiniń oqýshylary AQSh-tyń San-Frantsısko qalasynda ótken «Technovation challenge» halyqaralyq baıqaýynda ónertabystaryn halyqaralyq sarapshylar aldynda qorǵap shyqty. Olar ázirlegen QamCare mobıldik qosymshasy baıqaýdyń bas júldesine ıe boldy.

Baıqaý fınalyna Kenııa, Armenııa, Úndistan jáne Qazaqstannan alty komanda shyqty.

2017 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Qatonqaraǵaı aýdanyndaǵy Shyńǵystaı aýylynda 1907 jyly salynǵan mektep qalpyna keltirildi. HH ǵasyrdyń basynda bul mektepte Ábdikerim bolystyń arnaıy shaqyrýymen alash ardaqtysy, qazaqtyń kórnekti aqyny Sultanmahmut Toraıǵyrov, kórnekti jazýshy Oralhan Bókeı sabaq bergeni belgili. Osyndaı taǵylymdy tarıhy bar qara shańyraq Táýelsizdiktiń eleń-alań jyldarynda qaraýsyz qalyp, byt-shyty shyǵyp, buzylyp, tek irgetasynyń orny ǵana qalyp edi. Katonqaraǵaılyq azamattar mekteptiń ashylǵanyna 100, mektepti óz qarjysyna salǵyzǵan Ábdikerim Erejepovtiń týǵanyna 150, Alash Orda úkimetiniń qurylýynyń 100 jyldyǵyna oraı tarıhı ǵımaratty qalpyna keltirýdi jón dep uıǵardy. Budan tys, 30-jyldary NKVD ornalasqan aǵashtan soǵylǵan kóne mekteptiń qabyrǵalarynda atýǵa úkim etilgenderdiń aty-jóni kúni búginge deıin saqtaýly.

2018 jyly Mańǵystaý oblysynda Quryq porty saltanatty túrde ashyldy. Quryq porty halyqaralyq kólik dálizine qosyldy. Port aıdynyna temirjol men avtojol magıstraldary kelip kiredi. Temirjol paromy men avtokólik kesheni jylyna 7 mıllıon tonnadan astam júkti qabyldap, ótkizedi. Porttyń kedendik qyzmeti men qyzmet kórsetý ınfraqurylymy kólik quraldaryn 30-40 mınýtta óńdeı alady. Quryq portyndaǵy mańyzdy nysandar termınaldyq-qoımalyq ınfraqurylymdy damytady.

2018 jyly Astanada 5 dúrkin álem chempıony, 4 dúrkin Eýropa chempıony atanǵan, aty ańyzǵa aınalǵan aýyr atlet Anatolıı Hrapatyıdyń qurmetine eskertkish taqta ornatyldy.

2018 jyly TMD Týrızm keńesiniń tóraǵalyǵy Qazaqstan Respýblıkasyna aýysty. Bir jyl boıy Qazaqstan tóraǵalyq etken Keńes TMD elderiniń týrızm salasyn damytý úshin jaqsy múmkindikter esigin ashty.

2019 jyly Qazaqstan astanasynda «Mámile» qazaq tili klýby ashyldy. Onyń maqsaty – orys tildi qazaqtar men basqa etnos ókilderine memlekettik tildi úıretý. Astanadaǵy «Mámile» bólimshesiniń basshysy – lıngvıst, polıglot Vladıslav Ten. Ol qazaq tilin eki jyl ishinde úırenip shyqqan.

2019 jyly Óskemen qalasynda «Halıfa Altaı» meshitinde Islam mádenıeti mýzeıi ashyldy. Onda Qazaqstandaǵy ıslam dininiń damýy men paıda bolý tarıhy kórsetilgen. Mýzeıde 500-600 jyldyq kitaptar bar.

2020 jyly qazaq halqynyń uly aqyny, fılosof, aǵartýshy jáne qoǵam qaıratkeri Abaıdyń 175 jyldyǵyna oraı, Bolgarııanyń Svetı Vlas qalasyndaǵy tanymal tulǵalar alleıasynda Abaı barelefiniń resmı ashylý rásimi ótti.Shara Qazaqstannyń Bolgarııadaǵy elshiliginiń bastamasymen jáne usynysymen, sondaı-aq «Pamıat Bolgarıı - bratev Dınevı» atty qorynyń qoldaýymen ótkizildi. Abaı barelefi Vasıl Levskı, Hrısto Botev, admıraldar Fedor Ýshakov jáne Goratsıo Nelson, Gans Hrıstıan Andersen, Djýzeppe Garıbaldı, Djanıýarıýs Magkahan, Shandor Petefı, frantsýz marshaly Fılıpp de Klerk, Frıdrıh Shıler sııaqty basqa elderdiń tanymal tulǵalardyń barelefteri arasynda óziniń laıyqty ornyn tapqan.

2021 jyly Belgııanyń Koroldik kitaphanasynyń qoryna uly qazaq aqyny, kompozıtor, aǵartýshy, oıshyl Abaıdyń frantsýz tilindegi «Qara sózderi» jınaǵy berildi. Belgııa Koroldiginiń kitaphanasy 1837 jyly qurylǵan, eldegi eń úlken kitaphana. 17 qabattan turatyn kitaphananyń kollektsııasynda 6 mln-nan astam tom bar.

2021 jyly Semeı qalasynda Naımanbaev kóshesi 187, eski úıge eskertkish mártebesi berildi. Bul úı 1840 jyly salynǵan, áli de paıdaǵa jaraıtyndaı kóp búlinbegen.

2021 jyly Baký qalasyndaǵy Túrki mádenıeti men murasy halyqaralyq qorynda Abaı Qunanbaevtyń 175 jyldyǵyna oraı Ispanııada daıyndalǵan poshta markalaryn qoldanysqa engizý saltanaty ótti.


Uqsas jańalyqtar
Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT