+7 (701) 759 90 19
USD 426.32 EUR 496.24
RUB 6.04 CNY 66.74
Jańalyqtar

«100 jańa oqýlyq» -túbegeıli qozǵalys

2019 jylǵy 13 tamyz 21:50
Bólisińiz:
«100 jańa oqýlyq» -túbegeıli qozǵalys

NUR-SULTAN. QazAqparat - Álemdegi eń kóp taralǵan til – aǵylshyn tili. Týra osy zańdylyq boıynsha ilim-ǵylymnyń da negizgi tili – aǵylshyn tili. Ǵylymı jumystar, jańalyqtar, zertteýler áýeli osy tilde jarııalanady. Qaıbir kezderi osy tilderdegi bilimdi alý úshin tildi meńgerý, shetelge baryp oqý kerek boldy. Al qazir she?

Uqsas jańalyqtar
Ulttyq rýhanı jańǵyrý: Adamı kapıtal resýrsyn ulǵaıtýda jańa múmkindikter jasalady Ulttyq rýhanı jańǵyrý: Mádenıet mınıstrligi qandaı jumystar atqarady Memlekettik tilge qoǵamnyń suranysy artyp keledi – Aqparat mınıstri

Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda dárigerler men muǵalimder ǵana emes, bolashaqty túsinetin, zamanaýı kózqarastaryn qalyptastyrǵan mamandardyń aýadaı qajet ekenin de aıta ketedi. Bul – daýsyz. Jahandanǵan zaman ózgeristerinen habary bar, bolashaǵyn naq baǵdarlaı alatyn, jańashyldyqtardan habary bar, ózi tańdaǵan salanyń «qulaǵynda oınaıtyn» mamandar qaı qoǵamǵa bolmasyn, qaı ýaqytta bolmasyn aýadaı qajet-aq. Osyndaı mamandardy daıyndaý úshin, álemniń úzdik oqý quraldaryn kez-kelgen JOO-da oqıtyn stýdentke qoljetimdi etý úshin, álemdik arenadaǵy ilim men bilimdi ár aýyldyń kolledj stýdentteri tegin ala alýy úshin «100 jańa oqýlyq» jobasy iske asyrylyp keledi. Psıhologııa, menedjment, kásipkerlik, fılosofııa jáne t.s.s. jańa zaman mamandyqtaryna arnalǵan álemniń ozyq oqytý quraldary endi qazaq tilinde sóıleıdi. Ruh.kz saıtynyń joba týraly, jobanyń naqty qandaı oqýlyqtardy, qalaı aýdaryp jatqandary týraly «Ulttyq aýdarma bıýrosy» qoǵamdyq qorynyń bas redaktory – Muhtar Seńgirbaı myrzamen suqbatyn jarııalaımyz.

Júz jańa oqýlyqtyń jańashylyǵy nede?

Muhtar Seńgirbaı: Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń 2017 jyly jaryq kórgen «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynan bastaý alǵan bul jobanyń jańalyǵy týraly kóp aıtyldy. Bul – gýmanıtarlyq bilim salalarynyń eń ozyq oqýlyqtary men ǵylymı eńbekterin memlekettik tilge aýdaryp, Qazaqstannyń joǵary oqý oryndaryna tegin taratyp berýdi maqsat etken elimizdegi birden-bir joba. Bul ǵylym tilin qazaqshalandyryp qana qoımaı, qoǵamdaǵy kúrdeli máselelerdi keshendi túrde sheshýge múmkindik beredi. Eń aldymen jas óskinderdiń álemdegi kóp suranysqa ıe oqýlyqtarǵa qol jetkizip, sonyń arqasynda bilim nárinen sýsyndaýyna múmkindik beredi. Aýdarylatyn kitaptardy tańdaýda olardyń túrli ıdeologııalyq dogmattardan ada, beıtarap ǵylymı stılde jazylýyna mán beriledi. Sondyqtan, onda burynǵy-sońǵy túrli ǵylymı tujyrymdar men kózqarastar aıtylady, eshqaısysyna basymdyq berilmeıdi. Bul oqyrmannyń ǵylym salasynan jalpy maǵlumat alyp, ári qaraı izdenýine, synı oılaýyna múmkindik beredi. Elbasy N.Nazarbaev aıtqan «Sananyń ashyqtyǵy» degen osy bolýy kerek.

Baǵdarlama aıasynda aýdarylyp jatqan oqýlyqtardyń kóbi tıisti ǵylym salasyndaǵy termınologııany qalyptastyrýǵa jol ashyp jatyr. Sala mamandary, bedeldi ǵalymdar men bilikti fılologtar jańa termınderdi qalyptastyrýǵa kóp kúsh salyp jatyr. Bul joba biraz kibirtiktep qalǵan ulttyq termınjasam protsesine qozǵaý sala alsa, bul da – ulttyń rýhanı jańǵyrýynyń bir belgisi bolsa kerek.

Biz baıqaǵan úshinshi jańalyǵy – bul joba jalpy qazaq tilindegi kitap ındýstrııasyna, ǵylymı-kópshilik aýdarma isine serpin ákelip jatqan sııaqty. Qazirdiń ózinde túrli ǵylymı, ǵylymı-kópshilik, ádebı jáne motıvatsııalyq kitaptar shyǵarýǵa bet túzegen uıymdar boı kóterip jatyr. Bul da bolashaqta tildik ortanyń sapaly, mazmundy bolýyna, sol arqyly jalpy qazaq tiliniń mártebesin kóterýge sep bolady dep úmittenemiz.

Rýhanı jańǵyrý jobasynyń is júzinde jalpy ulttyq sıpat alýy úshin nege kóńil aýdarýymyz qajet?

Muhtar Seńgirbaı: Menińshe, eń aldymen ár azamat bul jobany naýqanshyldyq, áldebir saıası konıýnktýranyń ótpeli bir bóligi dep emes, únemi júretin, turaqty, túbegeıli qozǵalys dep túsinip, ony ózinen bastaýy kerek. Jeke óz túsinigimde rýhanı jańǵyrý – keńestik ótkenniń bárinen kózsiz bas tartý emes, HHІ ǵasyrdyń adamyna saı talǵammen, synı kózqaraspen qarap, adamzattyń osy kezge deıingi jetken jetistikterin ekshep paıdalaný, ony ózińe, aınalańa, stýdentterińe, otbasyńa taratý. Kóp máselege basqa ulttyń kózqarasy arqyly qaraý, óz tilińdi, rýhanııatyńdy qor sanaý sııaqty kolonııaldyq sana-sezimnen arylý, mańaıyńdy da soǵan shaqyrý. Bul – ulttyq ústemdik emes, naǵyz lıberaldyq túsinik, ıaǵnı kóp bilmekke umtylý, álemge túrli kózqarastar turǵysynan qaraý jáne muny óz ultyńnyń dúnıetanymymen qabystyra bilý.

Joba qazirdiń ózinde jalpyulttyq sıpat aldy dep oılaımyn. Onyń nátıjesi osy jobanyń aıasynda tárbıelenip, osy oqýlyqtardy oqyp jatqan urpaq ósip, qoǵamǵa tolyq aralasqanda aıqyn kórinedi dep úmit etemiz.

100 jańa oqýlyqtyń kelesi sandary latyn qarpinde jarııalanýy múmkin be?

Muhtar Seńgirbaı: Qazaq tilin latyn qarpine kóshirý – rýhanı jańǵyrý jobasynyń asa mańyzdy bóligi. Bul ásirese sananyń ashyqtyǵy, básekege qabilettilik, ulttyq biregeılikti qalyptastyrý turǵysynan óte qajet shara.

Alǵashqy 18 oqýlyq shyqqan kezde-aq kitaptardy latyn qarpimen shyǵarý týraly ıdeıa bolǵan. Mundaı pikirler qazir de kóp aıtylady. Degenmen, jańa qariptiń emle erejeleri áli bekitilmegenin, onyń aprobatsııadan ótpegenin eskerip, ázirge latyn qarpine kóshýdi keıinge shegerip otyrmyz. Qarip daıyn bolǵansha ǵalymdar, stýdentter men oqýshylar qazirgi álipbımen oqyp, tanysa beredi. Bolashaqta bul kitaptardyń latyn qarpimen jańaryp, qaıta basylaryna senemiz.

Oqýlyqtar aýyl oqýshylaryna qoljetimdi me?

Muhtar Seńgirbaı: Oqýlyqtar 130 joǵary oqý orny men 130 kolledjge 10 myń danamen taratyldy. Onyń ústine openu.kz saıtynan «Ulttyq aýdarma bıýrosynda» shyqqan barlyq kitaptyń elektrondy nusqasyn ashyp, oqýǵa bolady. ıAǵnı, kitaptardy Interneti bar kez kelgen adam asha alady. Buǵan qosa, sala ǵalymdarynyń qatysýymen barlyq oqýlyqqa qazaq, orys tilderinde vıdeolektsııalar ázirlenip, sol resýrsqa salynyp jatyr. Kitaptardyń keıbiriniń aýdıonusqalary ázirlenip, olardy da júktep jatyrmyz. Halyqtan suranys bolǵandyqtan, keı oqýlyqtardy kitap dúkenderine shyǵardyq. Qysqasy, oqýlyqtar qalyń oqyrmanǵa jetýi úshin qoldan kelgen múmkindiktiń bárin jasaýǵa tyrysyp jatyrmyz.

Suqbatyńyzǵa raqmet! Eńbegińiz jemisti bolsyn!

«Eldiń bolashaǵy – jastar» degen sózdiń aıtyla-aıtyla qadiri ketken sekildi. Dese de bul – aqıqat. Jastarǵa jasalǵan jaqsylyq – el erteńine jasalǵan, bolashaqqa jasalǵan eń tıimdi ınvıstıtsııa. Jastarymyzdyń saýatty bolýy, jastarymyzdy jahandanǵan jańa zamanǵa saı bolýy – úlken másele. Sondyqtan tutas ult bolyp qolǵa alynǵan jobalardy, ıgi isterdi barynsha qoldaýǵa, barynsha tıimdi paıdalanýǵa shaqyramyn. Jarqyn Qazaqstannyń altyn bolashaǵyn birge jasalyq!

Bizdiń kanalymyzǵa jazylyńyz:

Bólisińiz:
Uqsas jańalyqtar
Sondaı-aq... oqyńyz
Pikir qaldyrý
+7
Jiberý
ONLAIN QYZMETKERLER
REDAKTOR
Gúlmıra Alıakparova
Gúlmıra Alıakparova
954-059
REDAKTOR
Jarylqasyn Saıagúl
Jarylqasyn Saıagúl
954-059

MURAǴAT