1 shildeden bastap ne ózgeredi
2022 jylǵy 1 shilde 07:20

1 shildeden bastap ne ózgeredi

NUR-SULTAN. QazAqparat – QazAqparat 1 shildeden bastap qazaqstandyqtardy qandaı ózgerister kútip turǵanyna sholý usynady.

Suıytylǵan gaz baǵasy – 180 kún túgesildi

Qańtar aıynyń basynda týyndaǵan tolqýdan keıin suıytylǵan gazdyń baǵasy memlekettiń retteýine berilgen bolatyn.

Sol 180 kún merzim túgesiletin sát kelip tur. Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi qazirgi baǵany jyl sońyna deıin saqtap qalýdy usynyp otyr. «Ashyq NQA» portalynda kópshiliktiń talqylaýyna shyǵarylǵan qaýly jobasynda osyndaı bastama kóterilgen.

«Buǵan deıin shekteý qoıǵan buıryqtyń merzimi 2022 jyly shildede aıaqtalady. Suıytylǵan munaı gaz naryǵynyń bólshek segmentinde erkin baǵa belgileý engizilse, baǵanyń kúrt ósýi men qoǵamda áleýmettik shıelenistiń paıda bolý qaýpi bar. Osyǵan baılanysty, Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi jyl sońyna deıin suıytylǵan munaı gaz baǵasyn qazirgi mólsherde qaldyrýdy usyndy», - dep jazylǵan qujat jobasynda.

Osylaısha suıytylǵan gaz baǵasynyń ishki naryqtaǵy baǵasy qazirgi qalpynda qalmaq.

Naqtyraq aıtsaq:

- Nur-Sultan, Almaty qalalary men Aqmola, Qostanaı, Qaraǵandy, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan, Jetisý, Ulytaý jáne Almaty oblystarynda qazir kólik gazynyń baǵasy lıtrine – 70-75 teńge kóleminde;

- Shymkent qalasy men Shyǵys Qazaqstan, Jambyl, Batys Qazaqstan, Qyzylorda, Túrkistan jáne Abaı oblystarynda – 60-65 teńge mólsherinde;

- Aqtóbe, Atyraý jáne Mańǵystaý oblystarynda bir lıtri – 50-55 teńge bolyp bektilgen.

Al kelesi jyldan bastap suıytylǵan gazdyń shekti baǵasyn Energetıka mınıstrligi belgilep otyrady. Vedomstvo basshysy Bolat Aqsholaqov jýrnalısterge osyndaı málimet bergen bolatyn.

«180 kúndik retteý merzimi aıaqtalǵan soń suıytylǵan gazdyń bir lıtri zaýyttan 29 teńgemen shyǵatyn bolsa, sońǵy tutynýshyǵa qazirgideı 50 teńge emes, 55 teńge bolýy múmkin. Bul anyq naryqtyq jolmen engizilgen baǵa. Ony baqylaýǵa alý kerek dep otyrǵanymyz, osy mejeden asyryp jibergender bolsa, onyń negizdemesin dáleldeı almasa, aıyppul salyp, baǵany qaıtadan ornyna keltiremiz», - degen edi Bolat Aqsholaqov.

Páter ıeleri kooperatıvteri taǵy bir jyl jumys isteıdi

2022 jyldyń 1 shildesinen bastap páter ıeleri kooperatıvteriniń ornyna múlik ıeleri birlesitigi men jaı seriktestikter qurylyp bitýi kerek bolǵan. Bul reforma taǵy keıinge shegerildi. Taǵy dep otyrǵanymyz, áýel basta páter ıeleri men turǵyn emes ǵımarattardyń menshik ıeleri 2021 jyldyń 7 qańtaryna deıin múlik ıeleriniń birlestigine nemese jaı seriktestikterge birigýi kerek bolǵan. Biraq pandemııa Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń josparyn ózgertip, bul shara 2022 jyldyń 1 shildesine shegerilgen. Jýyqta QR Parlamenti Májilisi Energııa únemdeý týraly zań jobasyna Senat engizgen ózgeristerdi qabyldaǵan edi.

Atalǵan qujat boıynsha, páter ıeleri kooperatıvteri taǵy bir jyl jumys isteıtin boldy.

Bir top mamannyń aılyǵy 75% ósedi

1 shildeden bastap «Ulttyq» mártebesi bar mádenıet mekemeleri qyzmetkerleriniń eńbekaqysy 75% ósedi. Keshe Mádenıet jáne sport mınıstri Dáýren Abaev Shymkenttegi kezdesýde osyndaı málimet berdi.

«Mádenıet jáne arhıv isi uıymdary qyzmetkerleriniń eńbekaqysy orta eseppen ár jyl saıyn 20%-ǵa ósetin bolady. Bul jumys 2025 jylǵa deıin júrgiziledi, ıaǵnı osy kezeńde eńbekaqy kólemi 100%-ǵa artady. Memleket basshysynyń Jarlyǵyna sáıkes 1 shildeden bastap «Ulttyq» mártebesi bar mádenıet mekemeleri qyzmetkerleriniń eńbekaqysy 75%-ǵa artatynyn atap ótkim keledi», – dedi Dáýren Abaev.

Dáriler tańbalanady

Úkimettiń 2022 jylǵy 25 sáýirdegi qaýlysymen tańbalaýǵa jatatyn taýarlardyń tizbesi tolyqtyryldy. Atalǵan qujattyń 8 mamyrda kúshine engenin eskersek, 2022 jyldyń 1 shildesinen bastap shyǵarylatyn dárilerge tańbalaý engiziledi.

Qaýly tiziminde mynandaı dáriler bar:

- ımmýndyq sarysýlar jáne qannyń basqa fraktsııalaryna kerek dáriler;

- dárilik pishinderge nemese bólshek saýdaǵa arnalǵan pishinderge nemese qaptamalarǵa salynǵan ımmýnologııalyq preparattar;

- emdik, profılaktıka nemese dıagnostıka úshin daıyndalǵan janýarlardyń qany;

- basqa da barlyq dáriler.

Memlekettik satyp alýǵa qatysý úshin taýardy elektrondy katalogqa tirkeý qajet bolady

2022 jylǵy 1 shildeden bastap Qarjy mınıstriniń 2022 jylǵy 19 qańtardaǵy №52 buıryǵy kúshine enedi. Ol qujat boıynsha memlekettik satyp alý protsedýrasyna qatysý úshin taýardy elektrondy katalogqa tirkeý qajet bolady.

Elektrondyq katalogtan satyp alynatyn taýarlar tizbesine taýarlardyń sanaty mynadaı:

- keńse taýarlary:

- sharýashylyq taýarlary;

- dárilik zattar jáne medıtsınalyq maqsattaǵy buıymdar;

- elektr taýarlary.

2022-2023 jylǵy ańshylyq maýsymda atýǵa jatatyn haıýandardyń jańa lımıti kúshine enedi

Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstriniń 2022 jylǵy 10 maýsymdaǵy buıryǵy boıynsha, 2022 jyldyń 1 shildesi men 2023 jyldyń 15 aqpanynan deıingi aralyqta atýǵa bolatyn janýarlardyń lımıti belgilengen.

Qujatqa súıensek, atalǵan merzimde Qazaqstan aýmaǵynda 15 124 qaban, 1 110 maral, 11 185 sibir eligin, 515 bulan, 1347 taýeshki, 150 qońyr aıý, 126 sileýsin, 509 janattárizdi ıt, ,13 904 qarsaq, 57 764 túlki, 15 132 borsyq, 10 297 aqkis, 109 148 ondatr, 391 322 qoıan, 304 430 sýyr, 254 000 qaz, 886 000 úırek, 52 758 kýlık, 87 489 qyrǵaýyl, 111 338 qur, 132 904 kógershin jáne t.b. atýǵa ruqsat berilmek.

Bul lımıttiń oblystar boıynsha bólinisin myna jerden kórýge bolady.

Kásipkerlik kodekske engizilgen ózgerister kúshine enedi

Naqtyraq aıtsaq, memlekettik monopolııa tetigin tolyqtyratyn jáne jetildiretin «arnaıy quqyqtyq» ınstıtýtyn qurý kózdelgen.

Jer qoınaýyn paıdalanýshylar taýar, qyzmet, jumys túrlerin satyp alý josparyn usynýǵa mindetteledi

Jer qoınaýyn paıdalanýshylar qatty paıdaly qazbalar salasyndaǵy ýákiletti organǵa taýarlardy, jumystar men kórsetiletin qyzmetterdi satyp alýdyń jyldyq jáne bes jyldyq baǵdarlamalaryn, sondaı-aq josparlanyp otyrǵan satyp alý týraly aqparat berýge mindetti bolady.

Tergeý ızolıatoryndaǵy medıtsınalyq uıymdarda kúdiktiler men aıyptalýshylar aýrý túrleri boıynsha iriktep jatqyzylady

Budan bólek erler men áıelder, kámeletke tolmaǵandar men eresekter bólek ustalady. Asa aýyr jáne aýyr qylmystar jasady dep kúdiktiler men aıyptalýshylar oqshaý ustalady.


Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT