1 shilde. QazAqparat kúntizbesi
2022 jylǵy 1 shilde 07:00

1 shilde. QazAqparat kúntizbesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - QazAqparat oqyrmandar nazaryna 2022 jylǵy 1 shildege arnalǵan kúntizbeni usynady.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1929 jyly Qyzylorda oblystyq «Syr boıy» gazetiniń alǵashqy sany jaryq kórdi.

1958 jyly «Qazaq temir joly» quryldy. Uzaqtyǵy 11 myń shaqyrymnan asqan jol 15 bólimnen turdy. Qazaqstandy Sibir, Oral, Edil mańy, Qyrǵyzstan jáne Orta Azııamen biriktiretin barlyq magıstraldarmen qosqan.

1967 jyly «Almatymádenıturmysqurylys» AAQ-y quryldy. Atalǵan mekeme Almaty qalasynda birqatar qurylys nysandaryn salǵan. Olardyń qatarynda aerovokzal ǵımaraty, QR Memlekettik murajaıy, Úkimet úıi, Tsırk ǵımaraty, Á.Qasteev atyndaǵy Óner murajaıy, «Qazaqstan», «Almaty» qonaq úıleri, Oqýshylar saraıy, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti kesheni, QR Ulttyq banki ǵımaraty, QR Ǵylym akademııasy, Stýdentter saraıy, «Medeý» sel bógeti bar. Sonymen qatar Astana, Atyraý qalalaryndaǵy birqatar ǵımarattardy qaıtadan qalpyna keltirgen.

1988 jyly «Almaty aqshamy» gazetiniń alǵashqy sany jaryq kórdi. «Vechernıaıa Alma-Ata» gazetiniń aýdarmasy retinde jaryq kórgen. 1990 j. 17-aqpannan derbes gazet bolyp shyǵa bastady. Gazettiń alǵashqy bas redaktory — I. Beısebaev. Basylym Almaty qalasynyń áleýmettik-ekonomıkalyq jáne mádenı ómirin jazyp kórsetedi.

1993 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Katar memleketi arasynda dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatý týraly Birlesken kommıýnıkege qol qoıyldy.

1994 jyly Almaty qalasynda Raıymbek batyr kesenesiniń ashylý saltanaty ótti.

1994 jyly qazaq ǵaryshkeri Talǵat Musabaev bortınjener retinde «Mır» ǵarysh stansasyna sapar shekti. Sapar 176 táýlikke sozyldy.

1996 jyly ýche qalasynda QR Qarýly Kúshteri quramyna kishi komandırler kadryn daıyndaý maqsatynda kadet korpýsy ashyldy. 2000 jyly osy oqý ornyna qazaqtyń uly ǵalymy, orıentalıst, tarıhshy, etnograf, geograf, folklorshy, aǵartýshy-demokrat Shoqan Ýálıhanov esimi berildi.

1998 jyly Almaty qalasynyń ǵylymı, mádenı, tarıhı, qarjylyq jáne óndiristik ortalyq retindegi erekshelikterin negizge ala otyryp, onyń erekshe mártebesin aıqyndaǵan quqyqtyq negizderdi qarjymen, ekonomıkalyq jáne áleýmettik jaǵynan yntalandyrý sharalaryn belgileý arqyly onyń budan bylaıǵy damý kepildikterin belgilegen Qazaqstan Respýblıkasynyń «Almaty qalasynyń mártebesi týraly» Zańy qabyldandy.

2013 jyly Qazmedıa ǵımaratynda jańa Qazsport telearnasynyń ashylýy ótti. Telearnany qurý barysynda Evrosport, Sky sport, ESPN, NTV Plıýs sport syndy sheteldik arnalardyń tájirıbesi eskerildi. Búginde bul arna búkil qazaqstandyq sportsúıer qaýymǵa tanylyp úlgerdi. Arnanyń alǵashqy halyqaralyq deńgeıdegi telekórsetilimi - «Týr de frans 2013» týrnıriniń translıatsııasy boldy. Bul kórsetilim barysynda Olımpıada chempıony Aleksandr Vınokýrov júrgizýshilik qyzmetke atsalysty.

2015 jyly «Saǵyp» sharýa qojalyǵynda daıyndalǵan pavlodarlyq qymyz ıAkýtııada ótken «Qymyz - qudaı bergen sýsyn» atty birinshi halyqaralyq baıqaýynda úzdikterdiń biri bolyp tanyldy. Bul baıqaýǵa Mońǵolııa, Bashqurtstan jáne Tyva, Qyrǵyzstan elderinde bıe sútinen sýsyn daıyndaýshylar, jergilikti aýyl sharýashylyǵy kooperatıvteri men kásiporyndary qatysty.

2017 jyly QR Ulttyq mýzeıinde «Skıfter altyny» halyqaralyq kórmesi ashyldy. Onda bizdiń zamanymyzǵa deıingi VII-II ǵasyrlardan qalǵan skıf mádenıeti eskertkishteri kórsetildi. Biregeı artefaktilerdi Astanaǵa reseılik zertteýshi ǵalymdar jetkizdi.

2018 jyly Astanada jańa «Jetisý» saıabaǵy ashyldy. Onyń kire berisinde Jetisýdi beıneleıtin jeti arka, sýburqaqtary bar basty alleıa ornalasqan, sondaı-aq taý silemderiniń kórinisi jáne kıiz úıge uqsas oryn-jaılary bar «Aport» alańy, túrli jastaǵy balalarǵa arnalǵan «Táńiri» alańy, shaǵan alleıasy, «Tamǵaly tas» petroglıfteri beınelengen tastar jáne Sharyn shatqalynyń úlgisi bar. Saıabaqtyń ortasyna Qazaqstannyń gúlderden, shópterden jasalǵan kartasy oryn tepken. Saıabaq alańyn sýyn Balqashqa quıyp turǵan kishi Іle ózeni qaq bólip tur. Sportty súıetinder úshin salynǵan 1200 metrlik velojolaqty qysta shańǵy tebýge de paıdalanýǵa bolady.

2018 jyly Qazaqstanda alǵash ret Ulttyq dombyra kúni toılandy. «Qazaq Eli» monýmentiniń aldyndaǵy alańǵa kıiz úıler tigilip, qazaq ulttyq mýzyka aspaptarynyń mýzeıi boı kóterdi. Mýzeıde Qurmanǵazy, Dına Nurpeıisova, Ahmet Jubanov, t.b. uly sazgerlerdiń aspaptary kórsetildi.

2020 jyly Qazaqstandyq arheologtar Almaty oblysynyń Aqsý aýdanyndaǵy qazba jumystary kezinde sensatsııalyq málimdeme jasady. Bul óńirdegi qorymdardan Pazyryq mádenıetine qatysy bar jádigerler shyqqan. Taýly Altaıdaǵy taıpalar Reseı, Mońǵolııa, Shyǵys Qazaqstan aýmaǵynda ǵana emes, Jetisý jerin de mekendegen. Arheologtar qorǵandarǵa jaqyn mańnan petroglıfterdi de tapty. Ǵalymdar olardy buryn sońdy esh jerden kezdestirmegenin aıtyp otyr.

2021 jyly Túrkııada Ulttyq dombyra kúnine arnalǵan mýzykalyq festıval uıymdastyryldy. Bul aıtýly shara Túrkııanyń Estergon qorǵany, Ankara qorǵany, «Túrkistan» ǵımaraty, Túrkııa ulttyq mýzeıi, Túrkııa Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń kitaphanasy sekildi jerlerde ótti.

2021 jyly Nursultan Nazarbaev halyqaralyq áýejaıynda jańa SIP-zaldyń ashylýy ótti, onyń qyzmetterin elorda áýejaıyna ushyp kelgende nemese ushyp bara jatqanda aldyn ala ótinimsiz barlyq adam paıdalana alady. Onyń qyzmetin SIP-zaldyń kassasynda tóleýge bolady.

2021 jyly Qazaqstanda notarıaldy qujattarǵa QR-kod berile bastady. Bul jalǵan qujattardan saqtaýdy qamtamasyz etý úshin biregeı qadam bolyp sanalady.


Uqsas jańalyqtar
Seriktester jańalyqtary

Jańalyqtar

Úrdis

MURAǴAT